lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-02-69/4

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 12.07.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-02-69/4
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.07.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2487
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 172 lg 4LennS § 53TsK § 378TsK § 449TsK § 458TsK § 463 lg 1TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-02-69

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2006. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ulvi Loonurm

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

H.H hagi AS E vastu varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks Tallinna Linnakohtu 17.12.2004 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS E apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja H.H, tema esindaja adv Jaanus Tehver, kostja AS E, esindaja adv Kalev Bachmann, kolmas isik Eesti Vabariik Lennuameti kaudu, esindaja Gerly Lootus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Linnakohtu 17.12.2004 otsus ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning menetluse käik

1.23.11.2001 toimus Hiiumaal Kärdla lennujaama läheduses Tallinn-Kärdla lennureisi sooritanud lennukiga An-28 ES-NOV lennuõnnetus. Õnnetus toimus AS-ile E kuuluva lennukiga, mida juhtis kostja piloot A .N.
2.Hageja esitas 15.03.2002 Tallinna Linnakohtule hagi AS-i E ja AS-i Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja hagejale tervisekahjustusega tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks rahaline hüvitis. 26.11.2002 muutis hageja hagi alust ja suurendas nõuet, paludes AS-ilt E välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 8230 krooni, tervisekahjustusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 4034, 70 krooni ning moraalse kahju hüvitamiseks 1 163 199 krooni, s.o kokku 1 175 463, 70 krooni (t.l 80-86). Hagiavalduse kohaselt põhjustas lennuõnnetuse lennuki kapteni ebaadekvaatne hinnang lennuväljale lähenemisel ja sellest tulenevad ebaõiged juhtimisvõtted. Lennuki kapteni A.N vastu on algatatud kriminaalmenetlus kriminaalkoodeksi § 83 lg 1 tunnustel.
3.Hageja arvates vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest kui suurema ohu allika valdaja tsiviilkoodeksi (TsK) § 458 alusel ning oma töötaja poolt tekitatud kahju eest TsK § 449 alusel. Hageja viibis selle lennuõnnetuse ajal reisijana lennuki pardal ja sai lennuõnnetuse tagajärjel kehavigastusi. Hageja oli lennuõnnetuse järgselt üliraskes seisundis traumaatilise šoki nähtudega. Hagejale tehti kaks operatsiooni. Peale esimest operatsiooni tekkis hagejal tüsistusena kopsuturse. Teise operatsiooni käigus eemaldati hagejal proximaalsed kruvid. Hagejal on raskendatud toe najal kõndimine, vasaku rangluumurru tõttu on toetamine häiritud ja valulik. Hageja põdes ka pneumooniat, mille teket soodustas pikaajaline lamamine. Hagejal on tuvastatud raske puue, mille tõttu ta vajab regulaarset kõrvalabi. Hagejale tervisekahjustusega tekitatud varaline kahju moodustab 4034, 70 krooni, mis hõlmab kulutusi ravimitele, ortopeedilistele vahenditele ja sidumismaterjalile, kulutusi abivahendite laenutusele ja taastusraviteenusele. Lennuõnnetuse tagajärjel muutusid hageja riietusesemed kasutamiskõlbmatuks. Hageja kuldsõrmus tuli eemaldada katki lõikamise teel. Hageja hindab varalise kahju suuruseks 8230 krooni. Lennuõnnetusega tekitati hagejale moraalset kahju. Hageja on pidanud taluma nii füüsilist kui hingelist valu, see on põhjustanud heaolu languse. Raske puude tõttu ei ole ta suuteline elama oma igapäevast elu. Lennuõnnetus põhjustas hagejale üliraske psüühilise üleelamise ja närvivapustuse, lennuõnnetuse läbielamine mõjutas püsivalt hageja psüühikat, tekkis lennuhirm. Sellest tulenevalt hindab hageja temale tekkinud moraalse kahju suuruseks 1 163 199 krooni.
4.Tallinna Linnakohus jättis 07.10.2002 määrusega hagi AS Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid vastu pankrotiseaduse § 20 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna Tallinna Linnakohtu 07.08.2002 otsusega kuulutati välja AS Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid pankrot. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja leidis, et lennuõnnetus toimus vääramatu jõu (tuulenihe ja lennuki tugev jäätumine) tõttu. Vaidlusaluse õhusõiduki rentnikuks (valdajaks) ning vedude teostajaks oli AS Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid, mitte AS E. Lennuki kapteni A. N ja AS E vahel oli sõlmitud küll tööleping, kuid An-72/74 piloodina töötamiseks. Seega ei olnud kostja suurema ohu allika valdajaks ega vastuta tekkinud kahju eest. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht
6.Protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kaasatud Eesti Vabariik Lennuameti kaudu märkis, et sertifitseerimisprotsessi läbiviimisel on järgitud kõiki protsessi- ja materiaalõiguse norme ning kostja vastupidised väited on alusetud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
7.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja varalise kahju hüvitamiseks kokku 12 264, 70 krooni ning moraalse kahju hüvitamiseks 450 000 krooni.
8.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse, võlaõigusseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 ja § 22 lg 1 järgi kohaldas linnakohus kahju hüvitamisele enne 01.07.2002 kehtinud seadusi, kuna lennuõnnetus, mille tagajärjel hagejale väidetav kahju tekkis, toimus 23.11.2001. Vastavalt lennundusseaduse (LennS) § 53 lg-le 1 tuleb kohaldada siseriiklike õhuvedude puhul rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni (Varssavi konventsiooni) ja Varssavi konventsiooni täiendava lepinguvälise vedaja teostatavate rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni (Guadalajara konventsiooni) sätteid.
9.AS E oli lennuõnnetuse toimumise ajal tegelik vedaja Guadalajara konventsiooni artikli I (c) mõttes ja AS Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid oli lepinguline vedaja konventsiooni artikli I (b) mõttes. Tõendamist leidis, et lennuk kuulus kostjale, kostja oli lennuki käitaja. Lennuki käitamine oli kostja kohustus ka kostja ja AS-i Eesti Lennukompanii ELK vahel sõlmitud rendilepingu punkti 3.1.4 kohaselt. Lennuki meeskond koosnes kostja töötajatest, lennukit juhtis kostja piloot A. N.
10.Õhusõiduk on TsK § 458 mõttes suurema ohu allikas. Kostja oli tegelik vedaja. Tõendamist ei leidnud, et lennuõnnetus toimus vääramatu jõu (tuulenihe ja lennuki tugev jäätumine) tõttu. Eksperdi arvamusel põhjustas lennuõnnetuse lennuki kapteni ebaadekvaatne hinnang lennuväljale lähenemisel ja sellest tulenevad ebaõiged juhtimisvõtted. Kostja väited vääramatust jõust ja lennuvälja tehnilise varustatuse puudujääkidest ei leidnud tõendamist.
11.Hagejale tervisekahjustusega tekitatud varaline kahju on tõendatud hageja dokumentaalsete tõenditega ning TsK § 463 lg 1 alusel mõistis kohus selle kostjalt välja. Samuti rahuldas kohus riiete ja pagasi hävimise ja kahjustamisega tekitatud varalise kahju. Kooskõlas põhiseaduse §-ga 25 on hagejal õigus saada kostjalt hüvitist ka suurema ohu allikaga tekitatud moraalse kahju eest. Kui varalise kahju on suurema ohu allika valdaja kohustatud TsK § 458 alusel hüvitama olenemata süüst, siis moraalse kahju põhjustamise eest vastutab ta TsÜS § 172 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui ta ei tõenda, et ta ei ole moraalse kahju tekitamises süüdi. Kohus leidis, et tõendeid kogumis hinnates ei ole võimalik järeldada kostja süü puudumist. Lennuõnnetuse asjaolusid koos hageja seletusega hinnates jõudis kohus järeldusele, et hageja elukvaliteet on õnnetusjuhtumi tagajärjel püsivalt halvenenud. Lennuhirmu tõttu ei ole tal võimalik Hiiumaale lendamisel lennukit kasutada, mistõttu tema heaolu langus on veenev. Hagejale on omistatud keskmine puue, mille tõttu on tema senine elukvaliteet oluliselt langenud ja mis on põhjustanud lisakulutusi. On veenev, et lennuõnnetus põhjustas üliraske närvivapustuse, hageja osales lennukatastroofijärgsel psühhosotsiaalse abi rühmatöös. Arvestades hageja tervisekahjustusi, lennuõnnetuse eripära ja Eesti üldist elatustaset, tuleb TsÜS § 172 lg 4 alusel hagejale hüvituseks moraalse kahju eest määrata 450 000 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendus
12.Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsus on vastuoluline, otsusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel hagi rahuldati. Kohus kohaldas samaaegselt lepingulist ja deliktilist vastutust reguleerivaid sätteid. Apellandi arvates ei ole samaaegne kohaldamine võimalik, kuna vastutuse alused ja õiguslikud eeldused on erinevad.
13.Põhjendamatu ja ebaõige on kohtu järeldus, et lennuõnnetuse toimumise ajal oli kostja tegelikuks vedajaks. Hageja lennukipilet tõendab, et veoleping oli sõlmitud hageja ja AS-i Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid vahel reisija ja pagasiveo teostamiseks 23.11.2001 lennuliinil Tallinn-Kärdla. Seega oli AS Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid lepinguline vedaja Guadalajara konventsiooni ja TsK § 378 mõttes. Veolepingu täitmisel kasutas ta kostjale kuuluvat lennukit 29.06.2001 sõlmitud rendilepingu alusel. Kuna kostjal ei olnud AS-i Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid poolt antud volitusi selle veo teostamiseks, vaid ta andis AS-ile Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid kasutada lennuki koos meeskonnaga, ei olnud kostja õnnetuse toimumise ajal faktiliseks vedajaks Guadalajara konventsiooni mõttes ja tema suhtes ei saa kohaldada konventsioonist tulenevat vastutust. Kohus andis ebaõige hinnangu rendilepingule ja jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele, et kostja oli lennuõnnetuse toimumise ajal suurema ohu allika valdaja. Seega ei vastuta kostja hagejale

tekkinud kahju eest. Hageja väidetav moraalne kahju on tõendamata, moraalset kahju ei saa lugeda tõendatuks üksnes hageja seletustega. Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju. Kohus ei arvestanud moraalse kahju eest hüvitise väljamõistmisel kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanud isiku süü astet ega põhjendanud piisavalt välja mõistetud hüvitise suurust. Otsusest ei nähtu, kui suur on Eesti üldine elatustase ning millest see tuleneb. Apellatsioonkaebuse vastused

14.Hageja ja kolmas isik vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. Hageja on seisukohal, et kohus rahuldas hagi üksnes lähtuvalt Guadalajara konventsiooni, s.t lepinguvälist ehk tegeliku vedaja vastutust reguleerivatest sätetest. Kostja oli lennuõnnetuse toimumise ajal suurema ohu allika valdaja ehk tegelik vedaja ning vastutab suurema ohu allika valdajana igasuguse tekitatud kahju eest süüst olenemata. Hageja tõendas moraalse kahju tekkimist, kostja kahju suurust ei vaidlustanud. Menetluse edasine käik
15.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.09.2005 määrusega AS-i E apellatsioonkaebuse Tallinna Linnakohtu 17.12.2004 otsuse peale läbi vaatamata, kuna apellandi esindaja ei ilmunud 15.09.2005 kell 14.00 toimunud kohtuistungile ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjusest.
16.26.09.2005 esitas apellant ringkonnakohtule avalduse apellatsioonimenetluse uuendamiseks. Avalduse kohaselt viibisid mõlemad apellandi seaduslikud esindajad 13.09.2005-15.09.2005 Lääne-Maakohtus toimunud kohtuistungil ega saanud seetõttu osaleda ringkonnakohtu istungil. Apellant andis volituse esindamiseks ja kohtuistungi edasilükkamise taotluse esitamiseks nõukogu liikmele G. L, kelle tervislik seisund aga ootamatult halvenes, mis ei võimaldanud tal kohtuistungile ilmuda ega mitteilmumisest kohtule õigeaegselt teatada.
17.Vastustaja H.H palub jätta apellandi taotluse rahuldamata. Äriühingu juhatuse liikmete viibimine teisel kohtuistungil ei ole seaduslik takistus ringkonnakohtu istungile mitteilmumiseks. Apellandil ei olnud takistusi sellest ringkonnakohtule teatada. Avaldusele lisatud dokumentidest ei ilmne, et G. L tervislik seisund oleks ootamatult enne kohtuistungit halvenenud määral, mis oleks takistanud kohtusse ilmuda ja mitteilmumisest kohut teavitada. Apellant kasutab oma protsessiõigusi pahauskselt. Kolmas isik Lennuamet märgib, et kuigi G. L viibis arsti vastuvõtul 15.09.2005 kell 10.00-12.00, on tervisetõend väljastatud alles 19.09.2005. Kui vastuvõtul oleks selgunud, et tema tervislik seisund ei võimalda osaleda samal päeval toimuval istungil, oleks vastava tõendi saanud peale vastuvõttu ka väljastada ja apellandi esindajal oleks olnud võimalik kohut õigeaegselt teavitada. Tõendatud pole, et ravimite tarbimine põhjustas avalduses kirjeldatud seisundi, mis muutis võimatuks teavitada kohut mitteilmumisest. Apellandil kui juriidilisel isikul oleks olnud võimalik tagada esindatus lepingulise esindaja kaudu.
18.Apellant esitas kohtule omapoolse seisukoha vastustajate väidete suhtes ning leidis, et hageja ja kolmanda isiku väited ei anna alust apellatsioonimenetluse uuendamise avalduse rahuldamata jätmiseks.
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud poolte seisukohtadega, leidis, et taotlus tuleb rahuldada ning menetlus taastada. Apellandi viidatud asjaoludest võib järeldada, et istungilt puudumiseks oli tal seaduslik takistus, millest ettenägematutel asjaoludel ei saadud ringkonnakohut teavitada. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 646 alusel tühistada ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kooskõlas analoogilistes asjades tehtud Riigikohtu lahenditega (tsiviilasjad nr 3-2-1-34-05, nr 3-2-1-51-05 ja 3-2-1-81-05) on ringkonnakohus seisukohal, et esimese astme kohtul tuleks kaaluda nimetatud vaidluse ühist läbivaatamist koos teiste sama kostja vastu samast lennuõnnetusest tulenevate nõuetega. Kolleegiumi arvates esinevad TsMS §-s 374 sätestatud asjaolud, mistõttu tuleks hagid liita ühte menetlusse.
21.Vastavalt LennS § 53 lg-le 1 rakendatakse Eesti siseriiklike õhuvedude puhul Varssavi konventsiooni ja Varssavi konventsiooni täiendava, lepinguvälise vedaja suhtes kehtiva Guadalajara konventsiooni sätteid. Seega on LennS §-st 53 tulenevalt Eesti siseriiklike õhuvedudega tekitatud kahju hüvitamise nõuete puhul lisaks Varssavi ja Guadalajara konventsioonidele muud sätted rakendatavad üksnes osas, milles need konventsioonid kahju hüvitamise kohustust ei reguleeri. Kohus jättis selle asjaolu tähelepanuta. Juhul, kui kostja oli tegelikuks vedajaks Guadalajara konventsiooni artikli 1 (c) tähenduses, pole alust teda võtta vastutusele TsK § 449 või § 458 alusel.
22.Lepingulise vedaja vastutus õhuveol tekitatud kahju eest on reguleeritud Varssavi konventsiooni 3. peatükis. Selle konventsiooni artikli 17 kohaselt vastutab vedaja reisija surmast või vigastusest põhjustatud kahju eest, kui kahju põhjustanud õnnetus toimus õhusõiduki pardal või sinna sisenemise või sealt väljumise ajal. Konventsiooni artikli 18 kohaselt vastutab vedaja registreeritud pagasi hävimisest, kaotsiminekust või kahjustamisest tingitud kahju eest juhul, kui kahju põhjustanud sündmus toimus õhuveo ajal. Seega reguleerib Varssavi konventsioon kahju hüvitamise nõudeid juhul, kui lennuõnnetuse käigus on reisija saanud vigastada või surma või kui on kahjustatud reisijaga kaasas olnud asju. Kahju võib vastavalt Varssavi konventsiooni kohaldamise praktikale olla nii varaline kui mittevaraline. Nimetatud konventsioon näeb ette kaheastmelise vastutuse süsteemi, sätestades kahju hüvitamise piirmäärad, mille ulatuses vastutab vedaja tekkinud kahju eest sõltumata tahtlusest või hooletusest ning piirmäärasid ületavas osas üksnes süü olemasolul. Vastutuse ulatuse määratlemisel tuleb arvestada ka konventsiooni artikleid 20, 22 ja 25.
23.Lepinguvälise vedaja vastutus õhuveol tekitatud kahju eest on reguleeritud Guadalajara konventsiooniga. Vastavalt Guadalajara konventsiooni artiklile II kohaldatakse Varssavi konventsiooni ka tegeliku vedaja suhtes, kui Guadalajara konventsioon ei sätesta teisiti. Tegelik vedaja on Guadalajara konventsiooni artikli I (c) kohaselt isik, kes ei ole lepinguline vedaja, kuid teostab vedu lepingulise vedaja volituse alusel. Lepinguline vedaja on konventsiooni artikli I (b) kohaselt isik, kes lepingu peamise täitjana sõlmib reisijaga õhuveolepingu. Guadalajara konventsiooni artikli III (2) järgi loetakse tegeliku vedaja poolt teostataval veol ka lepingulise vedaja tegevus või tegevusetus tegeliku vedaja tegevuseks või tegevusetuseks ning sama konventsiooni artikli VII kohaselt võib kahjunõude esitada hageja valikul nii tegeliku kui lepingulise vedaja vastu, kas mõlema vastu koos või eraldi. Guadalajara konventsiooni viidatud sätete eesmärgiks on tagada reisijale tekitatud kahju hüvitamine vastavalt Varssavi konventsiooni sätetele ka siis, kui vedu teostab faktiliselt muu isik, kui see, kellega reisija sõlmis isikuveolepingu. Kui AS E ei olnud lepinguline vedaja, tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks selgitada, kas AS E oli tegelik vedaja Guadalajara konventsiooni artikli I (c) mõttes ja peab sellest tulenevalt vastutama lennuõnnetuse tagajärjel reisijatele tekkinud kahju eest vastavalt Varssavi ja Guadalajara konventsioonide sätetele.
24.Kohus peab asja uuel läbivaatamisel selgitama, kas AS E oli tegelik vedaja ja teostas veo AS-ilt Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid saadud volituse alusel, tõlgendades poolte vahel sõlmitud rendilepingut ja hinnates muid poolte esitatud tõendeid. Kindlaks on vaja teha, kas AS Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid oli kostjale üle andnud hageja ja AS-i Eesti Lennukompanii ELK Lennuliinid vahel sõlmitud isikuveolepingu täitmise. Üksnes mehitatud lennuki rendileandmisest ei piisa selleks, et isikut lugeda Guadalajara konventsiooni artikli 1 (c) tähenduses tegelikuks vedajaks lepingulise vedaja asemel. Oluline on muuhulgas see, kes lennuki meeskonnale faktiliselt korraldusi andis. Selle küsimuse otsustamisel ei ole määrav, kes oli lennuki käitaja või kellele kuulus lennutegevusluba, lennuettevõtja sertifikaat ja liiniluba marsruudil Tallinn-Kärdla regulaarse lennuliini pidamiseks. Kui kostja oli tegelik vedaja Guadalajara konventsiooni artikli 1 (c) tähenduses, vastutab ta oma süüst olenemata tervisekahjustusega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest Varssavi konventsiooni artikli 22 lg-s 1(a) sätestatud piirmääras ning seda ületavas osas üksnes tahtluse või hooletuse olemasolul. Nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama tekkinud varalise ja mittevaralise kahju olemasolu ja varalise kahju suuruse. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab Varssavi konventsiooni artiklis 20 sätestatud vastutust välistavad asjaolud.
25.Moraalse kahju hüvitamist käsitavas osas ei vasta kaevatav kohtuotsus nõetele. Kohus ei ole esitatud tõendeid analüüsinud ega tuvastanud, millised oli õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks. Riigikohus on 12.12.1996 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1111-96 ja mitmetes hilisemates lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika- ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada. Nii viidatud otsuses kui 26.02.1998 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-98 on Riigikohus asunud seisukohale, et hageja peab tõendama, et kehavigastuse tagajärjel on talle moraalne kahju tekkinud. 08.02.2001 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-1-01 on Riigikohus märkinud, et moraalse kahju suuruse kindlaksmääramiseks objektiivsed kriteeriumid puuduvad ja kahju suurus väljendub kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast. Kohus peab mittevaralise kahju tekitamise eest õiglase hüvitise väljamõistmiseks alati kaaluma, kas hüvitatakse kogu tekitatud kahju või esineb alus hüvitise vähendamiseks.
26.Kuna ringkonnkohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ning saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale kohtule, ei lahenda ta kohtukulude küsimust. Kohtukulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus.

Ü.Jänes

T.Kollom

U.Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.