2-05-14981/7 - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

hageja kostjalt kahju hüvitamiseks saamata jäänud elatusraha 26.400 krooni, peretoetust summas 600 krooni, elatusraha võlgnevusega tasaarveldamisest tekkinud kahju 16.192, 96 krooni hüvitamist ja õigusabikulu 2.200 krooni. Poolte abielu on lahutatud Tallinna Linnakohtu 19. veebruari 2001. a. otsusega. Tütar P.L. jäi elama kostja juurde ja poeg L.L. jäi elama hageja juurde. Sama otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara arvel hüvitis 24.330 krooni. Tallinna Linnakohtu 18. juuni 2002. a. otsusega mõisteti kostjalt välja igakuine elatusraha summas 2200 krooni L.L. ülalpidamiseks hageja kasuks. Tütar P.L. sai 16. aprillil 2001. a. täisealiseks, elab kostjast eraldi ja käib tööl ning koolis. Kostja pole peale abielulahutust poja L.L. kasvatamises osalenud ega andnud raha tema ülalpidamiseks kuni Tallinna Linnakohtu 18. juuni 2002. a. otsuseni. Pooltevahelisest kokkuleppest elatise maksmiseks 1000 krooni kuus kostja kinni ei pidanud, hoolimata hageja korduvast nõudest. Perioodil 19. veebruarist 2001. a. kuni 22. aprillini 2002. a. kostja poja ülalpidamiseks elatist ei maksnud, tekitades sellega hagejale kahju ning säästes alusetult raha. Seega tuleb kostjalt välja mõista selle ajavahemiku eest 2200 krooni kuus, kokku summa 26.400 krooni. Ajavahemikul 19. veebruarist 2001. a. kuni 1. juunini 2001. a. laekus Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav peretoetus 150 krooni kuus kostja arvele. Poeg L.L. elas hageja juures, kuid hageja korduvatele palvetele vaatamata keeldus kostja alusetult omandatud 600 krooni pojale tagastamast. Hageja oli sunnitud õigusabi saamiseks pöörduma Täitemenetluse Õigusbüroosse, et saada kostjalt kohtuotsusega väljamõistetud elatist poja ülalpidamiseks. Kohtuotsus oli sundtäitmisel kohtutäituri juures, kuid kostja poolt elatise iseendale tagasimaksmisega perioodil 22. aprillist 2002. a. kuni 25. juulini 2003. a. jäi hagejal saamata 16.192, 96 krooni. Seega tuleb alusetult kostja poolt säästetud summa ning õigusabi kulu 2200 krooni kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Elatise tagasiulatuv nõue on vastuolus põhiseaduses toodud õiguskindluse põhimõttega. Peale abielu lahutamist leppisid pooled kokku, et kummagi vanema juurde jääb elama üks lastest, keda pool üleval peab. Kuna kostja toetas tütart, siis hageja juures elava poja ülalpidamiseks kostja raha ei eraldanud. Riigi poolt makstavast peretoetusest kandis kostja pojale kuuluva summa 150 krooni igakuiselt üle tema pangaarvele Hansapangas. Täiskasvanud tütar elab käesoleval ajal ema juures, töötab ja õpib kõrgkoolis. Kostja maksab ka tütre koolituskulud, kuna hageja tütart ei toeta. Vastavalt kohtuotsusele maksab kostja igakuiselt poja ülalpidamiseks elatusraha 2200 krooni. Sundtäitmise läbiviimisel kostjalt elatusraha ja hagejalt võlgnevuse saamiseks tegi kohtutäitur tasaarvelduse enda initsiatiivil. Täitur oli arestinud kohtuotsuse täitmiseks hageja arveldusarve, millele kostja elatusraha üle kandis. Täites 2001. a. kohtuotsust võlgnevuse osas, kandis kohtutäitur hageja arvele laekunud summad kostjale tagasi. Seega ei olnud kostja käitumine põhjuseks, miks hageja oleks pidanud endale esindaja võtma ja temale maksma. Esimese astme kohtu otsus

18.veebruarist 2001. a. kuni 1. juulini 2001. a. kandis kostja poja arveldusarvele üle 4 x 150 krooni selgitusega „YLEK“. Hageja ülekandmise fakti ei eita, kuid ei ole selge, mis rahaga tegemist oli. Kostja seletuse kohaselt oli tegemist peretoetuse poja osa ülekandmisega. Hageja ei ole tõendanud, et oleks tegu mõne muu kohustuse täitmisega kostja poolt. 16.192, 96 krooni ja 2.200 krooni suuruste nõuete põhjendamisel on hageja viidanud perekonnaseaduse (PkS) § 72 lõikele 1, mille kohaselt elatis ei kuulu tasaarveldamisele võlgniku vastuhagi katteks. Hageja ei ole tõendanud, et keegi oleks kohtuotsusega väljamõistetud elatist mingi vastuhagi katteks tasaarveldanud. Kohtutäituri H. Laimetsa menetluses oli sundtäitmisel eelnevalt tehtud kohtuotsus, millega oli hagejalt välja mõistetud rahasumma kostja kasuks ja mida hageja vabatahtlikult ei täitnud. Selle täitemenetluse käigus arestis kohtutäitur hageja arveldusarve ning arestitud arvele laekunud summad kandis täitur kohtuotsuse täitmiseks sissenõudjale üle. Asjaolu, et sissenõudjaks osutus sama isik, kes oli eelnevalt tema kahjuks tehtud kohtuotsuse täitmiseks selle raha arvele kandnud, asjas tähtsust ei oma. Kostja käitus seaduslikult, kandes temale teadaolevale arveldusarvele temalt väljamõistetud elatusraha. Ka oli tal seaduslik õigus pöörata sundtäitmisele kohtuotsus, mida hageja vabatahtlikult ei täitnud. Ei toimunud tasaarveldust kostja vastuhagi katteks, vaid kahe kohtuotsuse täitmine. Kostja õigusvastane käitumine ei ole leidnud tõendamist, seega ei olnud hagejal kostja käitumisega seoses vajadust õigusabi järele ning kostjal puudub kohustus esindaja tasu hüvitada. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses taotleb hageja Harju Maakohtu 13. märtsi 2006. a. otsuse täies osas tühistamist ja hagi rahuldamist elatise mittemaksmisest tuleneva kahju 26.400 krooni, peretoetuse summa 600 krooni ja täitemenetlusest põhjustatud õigusabikulu 2200 krooni osas, samuti kohtukulude väljamõistmist apellandi kasuks. Kahju 24.600 krooni tekitamine vastustaja poolt apellandile seisneb selles, et vastustaja jättis täitmata poolte vahelise suulise kokkuleppe maksta lapse ülalpidamiseks kuus 1000 krooni. Kuna vastustaja alates veebruarist 2001. a. kokkulepitud elatist ei maksnud, pöördus apellant kohtusse igakuiselt 2200 krooni suuruse elatise väljamõistmiseks. Nõue maksta 1000 krooni elatist tulenes apellandi teadmatusest, kui suur summa on vajalik lapse ülalpidamiseks. Kuna kohus leidis, et 2200 krooni igakuiselt on vajalik ja põhjendatud lapse ülalpidamiseks, tuleb lähtuda sellest summast. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kokkuleppest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega ei ole apellandile kahju tekitatud. Vanematel on lapse ülalpidamise kohustus ja rahaliselt määratletav lapse toetamise kohustus.

Apellant kulutas lapse ülalpidamiseks 4400 krooni kuus. Seega on kohustuse täitmata jätmine vastustaja poolt tekitanud apellandile reaalselt määratletava kahju. Vastustaja on lapse arvel alusetult säästnud 600 krooni. Vastustaja poolt on lapse arvele kantud 4 x 150 krooni ilma selgituseta. Vastustaja lubas sel perioodil kanda lapse arveldusarvele üle ka kooli söögiraha, mis on 250 krooni kuus. Kohus on õigustamatult asunud seisukohale, et ülekannete puhul on tegemist summade kokkulangemise tõttu peretoetuse rahaga. Kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatise sissenõudmiseks pöördus apellant kohtutäituri H. Laimetsa poole. Sama täituri juures oli sundtäitmisel E.L. nõue ühisvara jagamisest tulenevalt hüvitise saamiseks enamsaadud vara katteks. Kuna apellandi arveldusarve oli arestitud, kandis kohtutäitur arvele laekunud elatusraha vastustajale. Seega sai vastustaja lapse elatise iseendale tagasi. Apellant oli sunnitud pöörduma Täitemenetluse Õigusbüroo OÜ poole, et elatis hakkaks reaalselt laekuma apellandi arveldusarvele. Seega kuulub õigusabikulu 2200 krooni vastustaja poolt tekitatud otsese kahju hulka, kuna oli tingitud vastustaja õigusvastasest käitumisest. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Apellandi poolt on tõendamata temale kahju tekitamine vastustaja õigusvastase käitumise tõttu. Samuti ei ole apellatsioonkaebuses piisavalt põhjendatud, millise õigusnormi rikkumisel põhineb maakohtu otsus või milliste arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust tühistada maakohtu otsuse lõppjäreldust, küll tuleb otsuse motiive täpsustada. Hageja nõue koosnes neljast osast: 26.400 krooni, mida hageja nõudis poja ülalpidamisele ajavahemikul 16. aprillist 2001. a. kuni 22. aprillini 2002. a. kulutatu katteks; 600 krooni, mida hageja nõudis kostja arvele üle kantud peretoetuse katteks; 16.192, 96 krooni, mida hageja nõudis elatise muu võlgnevusega tasaarvestamisest tekkinud kahju katteks ja 2200 krooni, mida hageja nõudis õigusabikulu katteks. Maakohtu otsust 16.192, 96 krooni nõuet puudutavas osas ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud ning seega ei kontrolli kolleegium kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lõikega 1 otsuse põhjendatust selles osas. 26.400 krooni suurust nõuet puudutavas osas tuleb otsuse motiive muuta. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte abielust sündis 16. aprillil 1983. a. tütar P.L. ning 3. juunil 1988. a. poeg L.L., et 19. veebruari 2001. a. kohtuotsusega poolte abielu lahutati ning et pärast vanemate lahutust jäi tütar elama ema ja poeg isa juurde. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Tallinna Linnakohtu 4. juuni 2002. a. otsusega on kostjalt hageja kasuks poja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 2200 krooni kuus alates 22. aprillist 2002. a. kuni 3. juunini 2006. a. Vaidlusalust summat nõuab hageja kui kulutusi, mida ta on teinud poja ülalpidamiseks tütre täisealiseks saamisest (16. aprillist 2001. a.) kuni ajani, millest alates kostjalt on poja ülalpidamiseks elatis välja mõistetud (22. aprillini 2002. a.). Hageja on oma seda nõuet pidanud kahju hüvitamise nõudeks. Kolleegium hageja poolt nõudele antud õigusliku kvalifikatsiooniga ei nõustu. Tegelikult on nõude sisuks saada tagasiulatuvalt elatist lapse ülalpidamiseks. Vanema poolt lapsele antud ülalpidamist ei saa käsitleda selle vanema kahjuna. Elatise nõude alused ja elatise väljamõistmise kord on sätestatud perekonnaseaduses (PkS) ning kuni 1. juunini 2005. a. sai elatist nõuda üksnes elatisehagi esitamisest (PkS § 70 kuni 1. juunini 2005. a. kehtinud redaktsioon). Sellest ajast alates on võimalik elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist (PkS § 70 lg. 2). Vaidlusaluse ajavahemiku eest tagantjärele elatise nõudmiseks ei anna PkS alust ning hageja sellekohane nõue tuleb juba ainuüksi sellest tulenevalt jätta rahuldamata. Lisaks

seaduses sätestatud alustele oleks iseenesest võimalik elatise nõude alusena tugineda ka pooltevahelisele lepingule, nõudes selle täitmist, niisugust nõuet ei ole aga hageja esitanud. Peale selle ei ole hageja aga ka tõendanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe elatise maksmiseks, nagu ta on väitnud. Kostja niisuguse kokkuleppe olemasolu eitab, väites, et kokku lepiti hoopis selles, et kummagi poole juurde jääb pärast lahutust elama üks lastest ning kumbki pooltest ei nõua teiselt lapse ülalpidamiseks elatist. Ainuüksi hageja kirjalikud pöördumised kostja poole pojale ülalpidamise saamiseks pooltevahelise elatise maksmise kokkuleppe olemasolu ei tõenda, muid tõendeid selle väite kinnituseks ei ole aga esitatud. 600 ja 2200 krooni nõuete osas on maakohtu otsus piisavalt põhjendatud ja motiivide muutmiseks ei anna apellatsioonkaebus alust. Oma apellatsioonkaebuses esitatud väidet, nagu oleks 4 x 150 krooni ülekannete näol olnud tegemist kostja mingi muu kohustuse täitmisega, ei ole apellant tõendanud. 2200 krooni kulutamise ja kostja käitumise vahelist seost ei ole apellant esile toonud ei esimese astme kohtu menetluses ega ka apellatsioonkaebuses. Apellatsioonimenetluses taotles kostja hagejalt apellatsioonimenetluse õigusabikulu 1500 krooni väljamõistmist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt seni kehtinud TsMS § 61 lg. 1 punktile 1 oli hinnaga hagi puhul kostjale, kelle kasuks otsus tehti, esindaja poolt osutatud õigusabi vajalike ja põhjendatud kulude piirmäär 5% hagi rahuldamata jäetud osast. Kuna hagisumma oli 45.392, 96 krooni ja hagi jäeti täies ulatuses rahuldamata, ei või hagejalt kostja kasuks õigusabikulu katteks välja mõista rohkem kui 2269, 65 krooni. Selles ulatuses on õigusabikulu suurus ka vajalik ja põhjendatud. Kuna esimese astme kohus mõistis juba hagejalt kostja kasuks õigusabikulu katteks välja 2000 krooni, tuleb kostja taotlus rahuldada osaliselt, 269, 65 krooni ulatuses.