lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-03-782/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.06.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-03-782/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1506
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 26Teabe nõudmise õigusTMS § 29Manuka kutsumine täitetoimingu juurdeTMS § 64Võlgniku valduses olevate asjade arestimineTMS § 6436TMS § 647TMS § 78 lg 1Avalik enampakkumineTMS § 781TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-03-782

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ulvi Loonurm ja Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2006, Tallinn

Tsiviilasi

R.L. hagi K.L. ja kohtutäitur R.S. enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 22. detsembri 2005. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.L. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13. juuni 2006. a, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja R.L., esindaja A.S., kostjad kohtutäitur R.S. ja K.L., kolmas isik kostjate poolel N.A., esindaja O.A.

vastu

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 22.12.2005 otsus ja teha uus otsus hagi rahuldamiseks.
2.Tunnistada kehtetuks 21.08.2001 toimunud enampakkumine Tallinnas, H3-* asuva korteri müügiks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Välja mõista kohtutäitur R.S.lt 120 (ükssada kakskümmend) krooni kohtukulu R.L. kasuks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.R.L. esitas 23.04.2003 hagi Tallinna Linnakohtusse K.L. ja kohtutäitur R.S. vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur R.S. on müünud 21.08.2001 enampakkumise teel korteri Tallinnas, H3-*, alghinnaga 150 000 krooni. Kohtutäitur ei teatanud hagejale enampakkumise aega ega kohta. Teadmine enampakkumise toimumisest ning teadmine enampakkumise ajast ja kohast ei ole üks ja sama teadmine. Kuna täitemenetluse raames oluliselt piiratakse isiku varalisi õigusi, on ülima tähtsusega täitemenetluse läbiviija puhul hea usk ja võlgniku huvidega arvestamine. Vallasvara enampakkumise akti sai hageja kolmteist päeva peale enampakkumise toimumist. Enampakkumise alghind on oluliselt madalam vallasasja turuhinnast. Kohtutäitur oleks pidanud lähtuma keskmise müügihinna määramisel eelkõige AS Ober Haus poolt koostatud vara hindamise aktist nr 2775, mille kohaselt on kõnealuse korteri väärtuseks 200 000 krooni. Asja teadlikult vale hindamise näol on tegemist olulise seaduse rikkumisega ning käsitletav arestimisakt on vastuolus heade kommetega ja avaliku korraga ning seega tühine.
2.Lisaks sellele puudub osalejate nimekirjas märge selle kohta, et O.A. tegutseb volikirja alusel teise isiku nimel. Lahtrisse „Enampakkumise tulemused“ on isikuks, kellele vara müüdi, märgitud samuti O.A.. Seega ei saanud N.P. 21.08.2001 läbiviidud enampakkumise tulemusena müüdava vallasvara omanikuks esindaja tehingu tühisuse ning enampakkumise läbiviimise korra rikkumise tõttu.
3.Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur R.S. ei pea hagiavaldust õigeks. Vara arestimisest on teavitatud tähitult võlgnikku ja kohalikku omavalitsust. Lisaks sellele on samasisuline kuulutus avaldatud 08.08.2001 väljaandes Äripäev. Ametlikes Teadaannetes avaldatud kuulutused ja teated on avalikud ning nende avaldamist loetakse avalikult kätteantuks, seega ei ole tõene hageja väide nagu oleks teda enampakkumisest teavitatud 03.09.2001. Hageja väide, et korter on müüdud tunduvalt alla turuväärtuse, on väär. Hoolimata õigusest vaidlustada kohtutäituri poolt määratud vara hind või esitada avaldus aresti tühistamise kohta, võlgnik seda võimalust tähtaegselt kasutanud ei ole.
4.Kostja K.L. ei tunnista hagi, kuna hageja oli teadlik sellest, et enampakkumine viiakse läbi.
5.Kolmas isik N.A. hagi ei tunnista, kuna tema on heauskne omandaja, kes sai enampakkumisest teada Ametlike Teadaannete kaudu. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
6.Kohus jättis hagi rahuldamata. Arestimisaktis on hinnaks märgitud 150 000 krooni. Nimetatud summa oli määratud ka alghinnaks korteri enampakkumisel ning sellest järeldub, et kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 64 lõike 1 sätteid.
7.Asjaolu, kas korteri hinna määramine vara arestimisel oli kooskõlas täitemenetluse seadusega, ei oma antud vaidluses tähtsust, sest arestimisaktis märgitud vara hinna vaidlustamise võimalust ei ole hageja seaduses ettenähtud tähtajal kasutanud.
8.Hageja oli enampakkumisest teadlik. Nii on kostjate seletusega tõendatud, et hagejat teavitati kohtutäituri poolt sissenõudja K.L. juuresolekul asjaolust, et nõude täitmise võimatuse tõttu muude vahendite arvelt tuleb võlgniku korteri suhtes kasutada müümist enampakkumise teel. Nimelt arutati 08.08.2001 kohtutäitur R.S. töökohas nii sissenõudja kui ka hageja osavõtul viimase avaldust täitemenetluse peatamiseks. Kohtutäituri 08.08.2001 otsuse kohaselt selgitas kohtutäitur võlgnikule, et korter realiseeritakse enampakkumise teel võlgade katteks ning selleks avaldas soovi ka

2(5)

sissenõudja. Teade enampakkumise läbiviimise aja ja koha ning tingimuste kohta oli avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.08.2001. Hageja teadlikkust enampakkumisest näitab tema enda 16.08.2001 kaebus kohtutäituri tegevuse peale, mis esitati Tallinna Linnakohtule ning milles hageja leiab, et täitemenetluse mittepeatamine, s.o H3-* asuva korteri müük, muudab võimatuks saabuva kohtulahendi täitmise. Seega oli hagejal soovi korral võimalik viibida enampakkumise läbiviimise juures. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

9.R.L. esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub linnakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi.
10.Ükski menetlusosaline ei vaidlusta asjaolu, et hagejat ei teavitatud enamapakkumise toimumise ajast ja kohast ning et hagejale ei saadetud täitekutset. Kirjaliku täitekutse saatmist võlgnikule nõudis kehtinud TMS § 291 lg 1, mille kohaselt teatatakse võlgnikule täitetoimingust ning tema kohustustest kirjaliku täitekutsega, mille võib edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse. TMS § 291 lõike 2 kohaselt ainult juhul, kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale või tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja kuulutuse kaudu.
11.Vaatamata eeltoodule ei teavitatud hagejat täitetoimingust ja tema kohustustest kirjaliku täitekutsega. Hageja oli teadlik korteri realiseerimise teoreetilisest võimalusest, kuid ei osanud oodata nii kiiret realiseerimist ning ei võinud eeldada, et enampakkumine toimub tema osavõtuta. Võlgniku osavõtt täitetoimingust on tema õigus vastavalt kehtinud TMS §-le 26. Avaldades teate Ametlikes Teadaannetes ignoreeris kohtutäitur ühemõtteliselt kirjaliku kutse saatmise nõuet.
12.Enampakkumise läbiviimine ilma, et võlgnikule oleks tagatud osavõtuvõimalus, on vastuolus TMS § 26 lõikega 1, täitemenetluse alusprintsiipidega ning riivab võlgniku põhiõigusi. Võlgnikule kuuluva kinnisvara võõrandamine on täitemenetluse kõige äärmuslikum meede ning selle kasutamine peab toimuma rangelt vastavuses seaduses sätestatud korraga. Seaduses sätestatud korra rikkumist enampakkumise läbiviimisel põhjendas kohtutäitur esimese astme kohtu istungil kohtutäiturite seas siis levinud praktikaga.
13.Hageja mitteteavitamisel enampakkumise ajast ja kohast kooskõlas täitemenetluse seadustikuga on reaalne ja otsene tagajärg hageja õigustele. Lisaks selle, et mitteteavitamine riivab hageja õigust võtta osa täitetoimingust ning vara puutumatuse põhimõtet, jäeti hageja ilma ka võimalusest vaidlustada enampakkumise alghind.
14.Enampakkumise alghind on arestimisaktis märgitud hind (TMS § 6436). Arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamine on TMS § 78 lõike 1 kohaselt võimalik kuni arestitud vara müümiseni. Võlgniku kirjaliku täitekutsega teavitamise nõue on otseselt seotud enampakkumise alghinna vaidlustamise võimalusega. Olles teadlik enampakkumise toimumise võimalusest, hageja ei saanud nõustuda arestimisaktis märgitud alghinnaga ning kavatses seda vaidlustada. Vaidlustamine oli jätkuvalt võimalik, kuna kohtutäitur ei saatnud hagejale kirjalikku täitekutset ning viimasest pooltevahelisest jutuajamisest oli möödunud vaid 8 tööpäeva.
15.Enampakkumise toimumisest sai hageja teada alles siis, kui arvestitud vara oli juba müüdud ning arestimisaktis märgitud hinda ei saanud enam vaidlustada. Seega puudus hagejal ülevaade temale kohaldatavatest menetlustähtaegadest ning enampakkumise alghinna vaidlustamise tähtaeg möödus, ilma et hageja olnuks sellest teadlik. Hageja võimalused alghinna vaidlustamiseks olid võrreldes seaduses

3(5)

sätestatud õigustega oluliselt piiratud. Segadus enampakkumisest osavõtjate volitustes on täiendavaks aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

16.Kohus ei ole analüüsinud hageja argumente, kuna piirdub järeldusega, et hageja oli enampakkumisest teadlik ning jätab ülejäänud seisukohad tähelepanuta. Esimese astme kohus oleks pidanud kohaldama TMS § 64 7, mille kohaselt tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks, kui rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kolmas isik N.A. leiab, et linnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata, kuna see on alusetu ja põhjendamatu.
18.Vastustajad K.L. ja kohtutäitur R.S. apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
19.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
20.Käesolevas vaidluses kuulub kohaldamisele kuni 31.12.2005 kehtinud täitemenetluse seadustik. TMS § 291 lg 1 kohaselt tuli võlgnikule teatada täitetoimingust ning tema kohustustest kirjaliku täitekutsega, mille võib edastada ka faksiga või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga. Sel viisil edastatud tekst lisatakse täitetoimikusse. TMS § 291 lõike 2 kohaselt ainult juhul, kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale või tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja ajalehekuulutuse kaudu.
21.Vaidlust ei ole selles, et TMS § 291 lg-s 1 nimetatud täitekutset ei ole võlgnikule saadetud. Kohtutäitur pidas piisavaks üksnes kuulutuse avaldamist enampakkumise toimumise kohta Ametlikes Teadaannetes.
22.Asjaolu, et võlgnik oli teadlik korteri müümise võimalusest, ei vabasta täiturit täitekutse saatmise kohustusest. TMS § 291 lg 2 näeb ette, et alles siis, kui täitemenetlusosaline ei ilmu kohtutäituri kutse peale kohtutäituri büroosse, või tema viibimiskohta ei teata, kutsutakse isik välja ajalehekuulutuse kaudu. Võlgniku õigus viibida enampakkumise juures ei olnud tagatud, kuna rikuti seadusest tulenevat nõuet. Tegemist on enampakkumise tingimuse olulise rikkumisega, mis on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Enampakkumisest teatamise peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja minekut võlgniku omandist.
23.Arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamine oli TMS § 781 kohaselt võimalik kuni arestitud vara müümiseni. Kolleegium nõustub apellandi väitega, et enampakkumise toimumisest teatamata jätmisega, jäeti võlgnik ilma ka võimalusest vaidlustada enampakkumise alghinda.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lõike 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Ringkonnakohus leiab, et hageja kohtukulu tuleb käesoleval juhul välja mõista kohtutäiturilt, sest kohtutäitur peab korraldama enampakkumise seaduses sätestatud korras.

4(5)

R.L. kohtukuluks on esimese astme kohtus tasutud riigilõiv 60 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 60 krooni. Seega tuleb kohtutäitur R.S.lt hageja kasuks välja mõista kokku 120 krooni kohtukulu.

G. Kivinurm

M. Grauberg

U. Loonurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.