2-04-2191/6 - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

15.detsembril 2004. a. esitas J.M. Tallinna Linnakohtule hagi võla 70.722 krooni väljamõistmiseks kostjalt. Hageja valiti kostja asutamiskoosolekul 28. mail 2001. a. korteriühistu juhatuse liikmeks ja 28. mai 2001. a. juhatuse koosolekul valiti hageja juhatuse esimeheks. Kostja juhatuse 2. märtsi 2002. a. otsusega otsustati hakata hagejale maksma tasu alates 1. märtsist 2002. a. 1 kroon elamispinna ruutmeetri kohta, s. o. 10.490 krooni kuus. Summa pidi sisaldama brutotasu koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega. Samuti otsustati kompenseerida hagejale töötasu alates 28. maist 2001. a. kuni 28. veebruarini 2002. a., arvestades tasu suurust palgaga analoogselt. Kostja maksis hagejale lepingulist tasu alates 2002. a. märtsist, kuid ajavahemikus 28. maist 2001. a. kuni 28. veebruarini 2002. a. tehtud toimingute eest kostja hagejale tasunud ei ole. Juhtimislepingut oli hageja õigustatud vormistama mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg. 1 järgi. Hagejale tasu maksmise kohustus ei tulene vormistatud juhtimislepingust, vaid juhatuse 2. märtsi 2002. a. otsusest. Kostja juhatus ei ole võtnud endale korteriühistu põhikirja p. 37 alapunkti 10 järgset otsustuspädevust, sest ta ei kehtestanud juhatuse liikmete tasustamise aluseid, korda ega palkade ülemmäära. Juhtimislepingu vormistamine pärast juhatusele tasu maksmise otsustamist on formaalsus ega mõjuta kostja kohustust maksta hagejale tasu. Korteriühistu üldkoosolekut juhtimislepingu vormistamisest teavitada ei olnud vajalik, sest sellekohane juhatuse otsus oli juba olemas. Lähtudes juhatuse otsusest, on kostja käsundisaajale maksnud tasu pikema aja jooksul ja järelikult on kostja poolt juhatuse otsus heaks kiidetud. Seega, arvestades ühe kuu brutotasuks 7.858 krooni, võlgneb kostja vastavalt VÕS §-le 619 hagejale kui käsundisaajale 70.722 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt korteriühistu põhikirja punkti 37 alapunktile 10 kuulub juhatuse liikmete tasustamise aluste ja korra ning palkade ülemmäära kehtestamine üldkoosoleku, mitte juhatuse pädevusse. KÜ juhatuse koosolekul 16. detsembril 2001. a. arutati juhatuse esimehe töö tasustamise võimalust ja otsustati seda arutada järgmisel üldkoosolekul. Üldkoosolek ei ole aga selles küsimuses seisukohta võtnud. Hageja ei või iseendaga sõlmida ega alla kirjutada juhtimislepingut. 28. mai 2001. a. juhtimislepingu sisu ei ole arutatud ühelgi juhatuse koosolekul ja leping on kehtetu algusest peale ega kuulu täitmisele. Hageja oli juhatuse esimees, seega valitav isik ja korteriühistu juhatuse liige, kelle vahel ei teki töötaja ja tööandja vahelisi õigussuhteid. Mingeid kohustusi töötasu kompenseerimiseks hagejale ajavahemiku eest 28. maist 2001. a. kuni 28. veebruarini 2002. a. kostjal tekkinud ei ole. Reaalselt alustas korteriühistu tegevust 1. märtsil 2002. a. peale maja ülevõtmise akti allakirjutamist ja alates sellest ajast sai hageja igakuist tasu korteriühistu esimehe kohustuste täitmise eest. Ka selle tasu saamine ei ole õigustatud ega seaduspärane. Vastavalt MTÜS § 28 lõikele 6 on hagejal õigus nõuda eelneval perioodil tehtud kulutuste hüvitamist, kuid mitte igakuist töötasu. Esimese astme kohtu otsus

2.märtsil 2002. a. korteriühistu juhatus ei kehtestanud juhatuse liikmete tasustamise aluseid, korda ega palkade ülemmäära, vaid lahendas konkreetset üksikjuhtu, mis kuulus kostja juhatuse kompetentsi. Sellega ei võtnud juhatus endale ühistu põhikirja punkti 37.10 järgset otsustuspädevust. Juhatuse otsuste täitmine ei nõua eraldi lepingute vormistamist. Käsundussuhe kostja ja hageja vahel oli juba tekkinud ja juhtimislepingu vormistamine oli formaalne. Juhtimisleping vormistati 2. märtsil 2002. a. peale juhatuse koosolekut. Kostja üldkoosolek ei pea selleks otsust vastu võtma. Ka ei pea üldkoosolek kinnitama vaidlusalust juhatuse koosoleku otsust. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei olnud hageja õigustatud esindama kostjat MTÜS § 27 lõike 1 järgi. Puudub kohtu hinnang selle kohta, et kostja üldkoosolek pole teinud otsust ka selle tasu osas, mida hagejale makstud on. Kostja tasus hagejale kui käsundisaajale tasu pikema aja jooksul, lähtudes juhatuse otsusest. Kohus ei ole selgitanud, miks pidanuks juhatuse otsus käsitlema teenuseid, mida hageja kohustus osutama. Juhatuse otsuse tegemise ajal kehtis TsK, mille § 394 lõike 1 kohaselt kohustus volinik teostama teise lepingupoole kui volitaja arvel ja nimel teatavaid juriidilisi tegusid. Arusaamatu on kohtu viide VÕS § 623 lõikele 1, sest pooled ei ole toonud esile mingeid asjaolusid seonduvalt tehingutega peale VÕS jõustumist 1. juulil 2002. a. Selge ei ole kohtuotsuse põhjal, kas poolte vahel oli üldse kunagi tekkinud käsundussuhe. Kohus pole hageja sellekohast väidet ümber lükanud. Käsunduslepingu puhul tekkinud huvide konflikti olemust või selle avaldumise vormi kohtuotsusest ei selgu. Ei ilmne, miks võiks kostja hageja poolt tehtu arvel rikastuda või millest on tulenenud järeldus, et hagejale määratud töötasu on liiga suur. Vaidlusalust summat on ühistu üldkoosolek aktsepteerinud ja ka hilisemalt sellest lähtunud. Hageja on teinud ajavahemikul 28. maist 2001. a. kuni 28. veebruarini 2002. a. juhatuse esimehena mahukat tööd ja kohus ei ole põhjendanud, miks oleks hageja pidanud tegutsema tasuta. Tunnistajate ütlused selle kohta, et kõik juhatuse liikmed töötavad tasuta, ei

1.märtsist 2002. a. Otsuse kohaselt toimub töötasu kompenseerimine ajavahemiku 28. 05. 02 – 28. 02. 02 eest kvartaalselt alates 1. juulist 2002 (tl. 11). Jättes kõrvale töötasu kompenseerimise ebaõige alguskuupäeva, mille puhul on ilmselt tegu trükiveaga, ei olnud juhatusel õigust otsustada juhatuse esimehele tasu maksmise üle, kuna põhikirja punkti 37 alapunkti 10 kohaselt oli selleks vaja üldkoosoleku otsust juhatuse liikmete tasustamise aluste ja korra ning palkade ülemmäära kohta ning ka MTÜS § 19 punkti 5 kohaselt kuulub juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine üldkoosoleku pädevusse. Hagejale tasu maksmiseks oli seega nõutav kostja üldkoosoleku otsus. Ka juhatuse ühepoolne otsus juhatuse liikmele tasu maksmiseks on käsitletav tehinguna, kuna niisugusest otsusest tuleneb ühistu ja juhatuse liikme vaheline õigussuhe, mis annab juhatuse liikmele aluse esitada ühistu vastu rahalisi nõudeid. Seaduse mõttega ei oleks kooskõlas, kui juhatuse ühepoolse otsusena vormistamise korral oleks võimalik vältida MTÜS § 19 p. 5 nõudeid. Kuna juhatus võttis vaidlusaluse otsuse vastu nii põhikirjas kui seaduses sätestatud pädevust ületades, on otsus tühine ja sellele tuginedes ei saa tasu maksmist nõuda. Kulutuste hüvitamist kooskõlas MTÜS § 28 lõikega 5 ei ole hageja nõudnud. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu tuleneks asjaolust, et ühistu on maksnud hagejale tasu pärast 1. märtsi 2002, ühistu kohustus maksta tasu ka sellele eelnenud aja eest. Kuna kostja on järjekindlalt keeldunud hagejale vaidlusaluse ajavahemiku eest tasu maksmast, ei ole asjakohane viide kostja nõustumusele või heakskiidule. Tasu faktiline maksmine ei muuda juhatuse tühist otsust kehtivaks, isegi kui tasu on makstud selle otsuse alusel. Hagejale väljamakstud tasu üle ei ole vaidlust kohtu ette toodud. Korteriühistu ja selle juhatuse liikme suhtele kohalduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 3. peatüki ja MTÜS 4. peatüki sätted ning ei kohaldu automaatselt tsiviilkoodeksi (TsK) või VÕS käsundit reguleerivad sätted, välja arvatud, kui lisaks seaduses sätestatule on ühistu ja juhatuse liikme