2-05-118/8 - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

esimese korruse raudbetoonist paneelidega ja ehitama kaks korstnat. KPSR K OÜ eksperdi poolt eramu ülevaatamisel selgus, et tööde tegemisel rikkus kostja lepingut. Kostja täitis osa töövõtulepinguga võetud töödest, omamata selleks vajalikku dokumentatsiooni ja nõudmata selle esitamist. Sellega rikkus kostja ehitusseaduse (EhS) § 12 lõiget 1 ja lisakokkuleppe punkti 10. Alates 1. detsembrist 2004. a. ütles hageja lepingu üles kooskõlas VÕS § 655 lõikega 2 ja § 116 lõike 2 punktidega 2, 3 ja 4. Töövõtulepingu p. 5. 2 järgi tasus hageja kostjale ettemaksuna 155.000 krooni. Hageja ettepanekule maksta tagasi ettemaks, millest on maha arvestatud kasutamata ehitusmaterjali maksumus summas 115.064, 60 krooni, kostja ei vastanud. Võlgnevuse väljanõudmiseks sõlmis hageja lepingu L. G OÜ-ga. Lepingu järgi tasub hageja äriühingule 15% käsitletavast võlast. L. G OÜ esitas hagejale arve 10% suurusest võla summast, mis on hageja arvates mõistlik kulu. Seoses sellega kannab hageja kahju VÕS § 128 lõike 2 mõttes. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhivõlg 115.064, 60 krooni ja kahjuhüvitis 11.506, 45 krooni. Menetluse käigus täiendas hageja oma väiteid. Enne tööde alustamist teatas kostja esindaja objekti üle vaadates, et vundament on valatud valesti ning märgistus ei vasta tegelikkusele, mille tõttu projekti tuleb muuta. Eelmise töövõtja märgistuse ta kõrvaldas. Seejärel mõõtis ta objekti üle, joonistas käsitsi vundamendi joonise, kuhu hageja esindaja alla kirjutas. Kostja esindaja arvas, et on valmis töödega alustama ega nõudnud ehitusluba, projekti ega vundamendi jooniseid. Kostja ehitajad ei näinud vundamendi sees „hammast“, mille peale paigaldatakse fassaadikivi, ja hakkasid ekslikult seinu ehitama, eksides projektist umbes 20 cm võrra. Seinu oli nihutatud ja mõõdud olid ära muudetud. Vundamendi joonised on olulised seinte ehitamise alustamiseks, kuid tellija ei pea olema teadlik kõigist ehituses käibel olevatest tingimustest. Lisakokkuleppes on kostja ise kinnitanud, et tegi töid puuduliku dokumentatsiooni järgi ega nõudnud vundamendi dokumentatsiooni esitamist, millega rikkus EhS § 12 lõiget 1. Väide, et valatud vundament ei vasta joonistele, ei vasta tõele. Paneele ei ole kostja tellinud ja ka ehitusobjektil neid ei ole. Hageja ettemaksu on kostja omastanud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel kohustus kostja tegema ehitustöid ja hageja kohustus tehtud tööde eest tasuma. Hageja tasus kostjale ettemaksu 155.000 krooni. Kostja teostas elumaja esimese korruse seinte ehitustööd hageja poolt üleantud projekti alusel. Hageja tellis KPSR K OÜ-lt ehitusekspertiisi, mille käigus ehitusinsener R. E määratles, et kostja täitis lepingutingimusi rikkumistega. Seda isikut ei olnud kostja eksperdina tunnustanud ning tema koostatud akti ei saa aluseks võtta.

täiendavate kohustustega tekkinud olukorda likvideerida. Apellant möönis oma süüd tekkinud olukorras. Apellant ei täitnud oma kohustusi ja seetõttu ei saanud vastustaja kokkulepitud töid teha. Eksperthinnang ei oma asjas tähtsust. Apellandil puudub igasugune õiguslik alus nõuda vastustajalt väidetava rikkumise eest võlgnevust. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg. 1 punktiga 5 tühistada ja tsiviilasi saata asja arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 442 lg. 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud või nende puudumise, otsuse järeldused ei ole seostatavad asjas oluliste faktiliste asjaoludega ning mõistetav ei ole, kuidas on kohus vaidluses kohaldanud otsuses osundatud seadusesätteid. Poolte vaidlus tekkis ehituse töövõtulepingu täitmisest. Hageja väitel rikkus kostja töövõtulepingut, mille tõttu ta ütles lepingu üles. Haginõude sisuks oli tagastada lepingu alusel tehtud ettemaks, millest on maha arvatud kasutamata ehitusmaterjali maksumus. Kostja ei vaidlustanud lepingu ülesütlemist, kuid leidis, et ta ettemaksu tagastama ei pea, kuna ka hageja on lepingut rikkunud, hagisumma arvestust ei ole esitatud ning ettemaks katab tehtud ehitus- ja lammutustööde maksumuse. Maakohus ei lahendanud vaidlust nendest väidetest lähtudes, nagu pooled olid selle kohtu ette toonud. Mingeid faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kirjeldatud väidete põhjendatuse kohta järeldusi teha, maakohtu otsus ei sisalda. Ka ei ole otsuses kohtu järeldusi nimetatud väidete põhjendatuse või asjakohasuse kohta. Seega on otsus olulises ulatuses põhjendamata. Vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude olulises ulatuses esmakordne tuvastamine apellatsioonimenetluses rikuks poolte õigust kohtulahendi peale edasi kaevata, sest kassatsiooni korras ei ole võimalik vaidlustada tõendite hindamist ja nende alusel asjaolude tuvastamist. Apellatsioonkaebuselt tasus hageja riigilõivu 6750 krooni, taotledes selle väljamõistmist vastaspoolelt. Kolleegium leiab, et kohtukulu tuleb jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.