Kohtulahend

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED M.L. esitas Jõgeva Maakohtule hagi K.K. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Jõgeva Maakohtu 14.06.2002. otsusega kostjalt hageja kasuks välja elatis kokku 1000 krooni kahe lapse ülapidamiseks. Kostja on elatist kohtuotsuse alusel tasunud, kuid esineb ka elatise võlg 4100 krooni. Laste vajadused on suurenenud, ühe lapse ülalpidamiseks kulub minimaalselt 2000 krooni kuus. Hageja rahalised võimalused laste ülalpidamisel on piiratud, kuna hageja on raske puudega invaliid. Hageja ametlikud sissetulekud kuus on kokku 2826 krooni, millele lisandub saadav elatis 1000 krooni. K.K. vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja oma nõuet põhjendanud, esitamata on tõendid lastele tehtavate kulutuste osas. Kostja tasub kohtuotsuse alusel teisele lapsele igakuiselt elatist 540 krooni ning on kohustatud igakuiselt tasuma pangale eluasemelaenu tagasimakseid ning kommunaalmakseid. Kostja võtab osa oma praeguse elukaaslase kahe lapse ülalpidamisest. Kostja palk 2445.16 krooni kuus ei võimalda kõigile lastele elatise maksmist nõutud suuruses.

MAAKOHTU LAHEND

Jõgeva Maakohus mõistis 5. mai 2005 otsusega K.K. M.L. kasuks alates 18.02.2005 välja igakuise elatise seaduses sätestatud miinimummääras kummagi lapse, poja ja tütre, ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Otsuse põhjenduste kohaselt on perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 järgi vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last, kusjuures vanem on kohustatud last ülal pidama ka õppimise ajal põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui laps on saanud täisealiseks. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei saa elatis ühele lapsele käesoleval ajal olla väiksem kui pool miinimumpalka, s.o 1345 krooni. PKS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise nõudel seaduses sätestatud miinimummäära suuruses ei pea hageja tõendama lapsele tehtavate kulutuste suurust. Lapse miinimumvajadused on rahaliselt määratud PKS § 61 lg 4 alusel. Kostjal on õigus taotleda elatise määramist alla miinimummäära erandlikel asjaoludel PKS § 61 lg 6 alusel. Antud juhul ei ole aga sellised kaalukaid ja mõjuvaid põhjusi esitatud. Kostja on töövõimeline keskealine mees, kelle haridus- ja tööoskuste tase võimaldab tal töötada kaugsõiduautojuhina ning neil eeldustel peab kostja olema võimeline tagama endale sissetuleku, mis tagab kostja laste vajaduste rahuldamise kostja poolt vähemalt seaduses sätestatud miinimumsumma ulatuses. Tõendid kostja sissetuleku kohta ei ole asjas määrava tähtsusega, kuna palk ei pruugi

olla kostja ainuke sissetulek. Samuti ei ole kostja palgatõend usutav. Üldteada asjaoluks on fakt, et kaugsõiduautojuhtide palgatase on kordades suurem, kui on märgitud kostja tööandja dokumendil. Kaudselt kinnitab kostja oluliselt suuremat tegelikku maksevõimet ka laenuleping, mille kohaselt on kostja märgitud laenusaajana ning igakuise maksena on kostjal kohustus tasuda pangale vähemalt 253.33 eurot. Pangad ei väljasta eluasemelaenu isikule, kellel kulub laenu teenindamisel kuumakseks kogu tõestatav sissetulek. Seega on kostja tegelik sissetulek oluliselt suurem, kui nähtub kohtule esitatud tõenditest. Kostja kulutused endale eluaseme muretsemiseks, oma eluasemega seotud kommunaalmaksete tegemiseks, esindaja kaasamiseks erinevates kohtumenetlustes on küll kostja õigus, kuid nende õiguste realiseerimine ei vabasta kostjat oma laste ülalpidamiskohustusest. Nähtuvalt Tartu Maakohtu otsusest ei täida kostja oma seaduslikke kohustusi nõutaval määral ka oma kolmanda lapse suhtes. Sarnaselt käesoleva menetlusega on kostja püüdnud elatise määra vähendada viitega teiste laste ülalpidamiskohustusega. Samas ei ole kostja Jõgeva Maakohtu 14.06.2005 otsust täitnud alates 2005. a veebruarikuust ega lastele kulutusi teinud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

K. K esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Jõgeva Maakohtu 5. mai 2005 otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista apellandilt M.L. kasuks alates 18.02.2005 igakuine elatis laste ülalpidamiseks mitte rohkem kui kokku 1800 krooni kuni laste täisealiseks saamiseni või nende õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on jäetud arvestamata asjaolu, et peale hageja ametliku sissetuleku, milleks on 2826 krooni, saab ta lisasissetulekuid. PKS § 61 lg 6 p 2 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS §-s 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused; 2) on põhjendamatu viide Jõgeva Maakohtu 14.06.2005 otsusele, mida kostja ei olevat täitnud alates 2005. a. veebruari kuust ning alusetu väide, et kostja ei ole lastele kulutusi teinud; 3) ei ole hageja tõendanud kostjal 4100 kroonise võla olemasolu ning laste vajaduste suurenemist ning seoses sellega elatise suurendamise vajadust. Kostja on kaugsõidust vabal ajal lastega kohtunud ja lisaks elatisraha tasumisele toetanud poega ka rahaliselt; 4) on hinnang kostja oskustele, võimetele ja tervislikule seisundile antud seda tegelikult arutamata. Perearsti väljastatud tõendist nähtub, et apellant on osalenud Tšernobõli katastroofi tagajärgede likvideerimistöödel, millest tulenevalt ei võimalda tema tervislik seisund tal töötada suure töökoormusega, eriti sundasendis. Seega on olemas mõjuvad põhjused elatisraha suuruse vähendamiseks alla PKS §-s 61 lg 4 nimetatud suuruse; 5) on kostja laenulepingut ebaõigesti käsitletud. Laenulepingus on kaaslaenusaajana märgitud kostja elukaaslane A.E, kelle sissetulekust on tasutud nii laenumakseid kui ka elatisraha hagejale. Kostja 2005. a nelja viimase kuu palgatõendi kohaselt oli kostja keskmine netopalk 2423.50 krooni, sellest on igakuiselt kinni peetud elatisraha I.K. ja keskmine palk on võrreldes eelneva aastaga vähenenud. Vastavalt palgaseaduse §-le 36 lg 3 peab kõigi palgale pööratud nõuete alusel kinnipidamise korral töötajale jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le riigi poolt kehtestatud palga alammäärast, milleks on alates 2005. a jaanuarist kehtestatud 2690 krooni, millest 80% on 2152 krooni. Kostja palgast ei ole võimalik kohtute poolt väljamõistetud igakuise elatisrahade summat 3590 krooni kinni pidada, sest kostja sissetulekust selleks ei jätku. Seega ei ole reaalselt võimalik Jõgeva Maakohtu otsust täita. Kostja on võimeline tasuma iga lapse ülalpidamiseks võrdselt 900 krooni kuus. M.L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant esitanud tõendeid, mis oleksid aluseks elatise väljamõistmise vähendamiseks alla miinimummäära; 2) ei ole apellant arvestanud asjaolu, et Sotsiaalministeeriumi 2004. a koostatud uurimuse kohaselt on ülalpidamiskulutused ühele lapsele vanusegrupis 14-19 eluaastat 3412 krooni kuus. Seega on PKS §-s 61 lg 4 sätestatud elatis vaid ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste katmiseks; 3) on ebareaalne, et apellandi töötasu kaugsõiduautojuhina on vaid 3000 krooni. Apellandil on reaalselt võimalik tasuda elatist oma lastele nõutud suuruses ning tema haigus ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Küll aga peab ringkonnakohus otsuse täitmise võimalikkuse tagamiseks vajalikuks osaliselt muuta vaidlustatud otsuse resolutiivosa sõnastust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väited, et maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme ja hinnanud ebaõigesti tõendeid. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal tuvastanud menetlusnormide rikkumist, samuti on maakohus hinnanud asjas olevaid materjale ja tõendeid õigesti ning teinud neist asjakohased järeldused. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt juhul, kui vanem nõuab elatisena seaduses sätestatud miinimummäära, ei pea hageja tõendama lastele tehtavate kulutuste suurust. Samuti on maakohus asja materjalide põhjal põhjendatult asunud seisukohale, et kostja ei ole kohtule esitanud selliseid kaalukaid ja mõjuvaid põhjusi, mis annaks alust määrata elatis alla seaduses sätestatud alammäära ning õigesti leidnud, et kostja on töövõimeline mees, kes peab tulenevalt oma vanemakohustustest tagama endale sellise sissetuleku saamise, et lastele oleks võimalik elatusraha maksta vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ka selles, et olenemata kostja poolt esitatud tõendist tema väikese sissetuleku kohta, ei ole see asjas määrava tähtsusega, kuna tõendeid ja esitatud asjaolusid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et tegelikult on kostja sissetulek suurem, kui seda kajastab esitatud palgatõend. Ringkonnakohus leiab, et kaudselt kinnitab maakohtu seisukohta veel ka see, et kui lugeda K. K. sissetulekuks ainult palgatõendist nähtuv keskmine kuupalk 2445 krooni ja arvestada sellest maha kõik kulutused, mida K. K väidetavalt oma palga arvel ühes kuus teeb, siis on tehtavate kulutuste summa suurem, kui palgatõendi järgi saadav sissetulek. Apellandi väited selle kohta, et tema sissetulekust suuremad kulutused kantakse tema elukaaslase palga arvelt, ei ole millegagi tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et on põhjendatud maakohtu seisukoht, mille kohaselt PKS §-s 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi tähendab ühtlasi ka vanema kohustust hankida selline sissetulek, mis võimaldab tal kõiki oma lapsi ülal pidada ning lapsevanema poolt ei ole asjakohane põhjendada lapsele minimaalses vajalikus summas elatise maksmisest keeldumist sellega, et tal puudub vastav sissetulek. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased ka apellandi viited palgaseaduse §-le 36 lg 3 ja seaduses sätestatud toimetulekupiirile. Asjaolu, et hageja on maakohtu istungil avaldanud, et lisaks pensionist ja toetustest saadavatele summadele saab ta sissetulekut ka nn. mustalt töötades, ei anna samuti veel alust

maakohtu otsuse tühistamiseks, kuna ühe vanema võimalik suurem sissetulek ei ole teise vanema suhtes PKS §-s 61 lg 6 märgitud asjaolu, mis võimaldaks vähendada elatist alla seaduses ettenähtud alammäära. M.L. poolt ringkonnakohtule esitatud kohtutäituri teatega 30.05.2005 on lisaks hageja enda seletustele nüüd ka dokumentaalselt tõendatud see, et K. K esineb elatisevõlg ja 30.05.2005 seisuga oli see 7861 krooni. Seega ei ole põhjendatud apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud elatisevõla olemasolu. Maakohus on asja materjalidest ja kohtuotsusest nähtuvalt arvestanud ka hageja poolt kohtuistungil antud selgitusega, mille kohaselt ei ole K. K lisaks olemasolevale elatisevõlale pärast hageja poolt maakohtule elatisehagi esitamist enam tasunud ka neid elatisesummasid, mis temalt on varasema kohtuotsusega välja mõistetud. Maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks ei ole ka apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud perearsti tõend, kuna sellest ei nähtu, et K. K oleks töövõimetu ning seega esineks alus elatisesumma vähendamiseks PKS § 61 lg 6 p 1 alusel. Samuti ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks asjaolu, et Tartu Maakohtu 13.04.2005 otsusega on K. K kolmanda lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks 900 krooni kuus. See, et ühele lapsele on elatis välja mõistetud sellises suuruses, ei pea tähendama seda, et ka käesolevas asjas peaks teisi kahte last kasvatav lapsevanem igal juhul nõustuma üksnes 900 krooni suuruse elatusrahaga tema juures olevate laste ülalpidamiseks. Asjaolu, et varasema otsusega on K. K ühe lapse ülalpidamiseks vanemale välja mõistetud 900 krooni suurune elatis, ei tähenda seda, et tegemist on PKS §-st 61 lg 5 tuleneva alusega mõista ka teiste laste ülalpidamiseks välja elatis samas suuruses, s. o alla seadusega ettenähtud miinimummäära. Ringkonnakohus ei pea aga võimalikuks elatise väljamõistmist sellisel viisil, nagu see on märgitud maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioonis, s. o ilma konkreetset väljamõistetud elatisesummat märkimata. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt saab üksnes kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kuigi PKS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool kuupalga alammäärast, ei ole põhjendatud otsuse konkreetse väljamõistetud summa märkimata jätmine, kuna sellise otsuse võimaliku sundtäitmise korral võivad tekkida probleemid seoses sellega, et ei ole selge, kui suur elatis tegelikult on välja mõistetud, sest elatisesumma seadusest tulenev miinimummäär muutub seoses kuupalga alammäära muutumisega. Sellise kohtuotsuse resolutsiooni korral ei täidaks kohtutäitur sisuliselt enam algset kohtuotsust, millega oli kindlaks määratud lapse igakuine elatusraha, vaid peaks täitmisel arvestama kohtuotsusest ja kohtumenetlusest väljaspool seisvate mõjuritega, mis aga võib sattuda vastuollu täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibiga. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatusraha kindlas suuruses. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluste puhul menetluskulude jaotamisele seni kehtinud TsMS sätteid. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 ja 8 jäävad apellandi poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on taotlenud apellandilt välja mõista apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega seotud õigusabikulud ja tulenevalt TsMS §-st 61 lg 1 mõistab ringkonnakohus K.K. M.L. kasuks välja õigusabikulude kandmise hüvitamiseks 400 krooni.

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.