Kohtulahend

28.08.2003] arve nr 914/08/03 summas 83 780 krooni ja 18.09.2003 arve nr 1073/09/03 summas 3 947,10 krooni. Kõik arved kogusummas 98 867,74 krooni on kostja poolt tasumata. Hageja nõudis kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu väitega, et tal on teisest rendilepingust tulenev vastunõue hageja vastu summas 80 240 krooni, mille ta on tasaarvestanud hageja nõudega. Kostja rentis hagejale AS-lt Sampo Liising liisitud ekskavaatori Fiat-Hitachi FB 100 ning pooled leppisid kokku, et vastastikku renditasu ei nõua. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 17.08.2005 tagaseljaotsusega, millele kostja esitas 12.10.2005 kaja. Tallinna Linnakohus taastas tsiviilasjas menetluse ja kutsus kokku uue eelistungi 22.11.2005. Nimetatud eelistungil, kuhu kostja ei ilmunud, taotles hageja teistkordse tagaseljaotsuse tegemist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 29.11.2005 teistkordse tagaseljaotsusega, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja 98 867,74 krooni võlga ja kohtukuluna 6 000 krooni riigilõivu. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja see tuleb rahuldada VÕS § 76 ja § 339 alusel. Eelmenetluse käigus on ilmnenud asjaolud, mis on eelduseks tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 198 lg 2 kohaselt, kui üks pool eelistungile ei ilmu, võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Istungile ilmunud hageja taotles 22.11.2005 eelistungil asjas tagaseljaotsuse tegemist ning tema taotlus tuleb rahuldada vastavalt TsMS § 201 lg 2 p-s 2 sätestatule. Linnakohus kutsus kostja 03.08.2005 eelistungile, hoiatades, et kohtusse seadusliku takistuseta mitteilmumise võimalikuks tagajärjeks on muuhulgas tagaseljaotsuse tegemine. Kostja esindaja saatis kohtule 02.08.2005 taotluse istungi edasilükkamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et viibib Saksamaal. Tallinna Linnakohus ei lugenud antud asjaolu seaduslikuks takistuseks, arvestades sellega, et kohus oli edasi lükanud 20.04.2005 ja 07.07.2005 planeeritud eelistungid seoses kostja lepingulise esindaja välismaal viibimisega, ning rahuldas hagi 17.08.2005 tagaseljaotsusega. Kostja kaja alusel taastas kohus menetluse. Kostja seadusjärgne esindaja esitas 22.11.2005 kohtule avalduse, milles palus edasi lükata 22.11.2005 määratud eelistung, kuna AS E. lepinguline esindaja jurist S.B. on sattunud Saksamaal avariisse. Kostja juhatuse liige ise ei saa istungist osa võtta, kuna ta ei ole jurist. Õigusabilepingut uue juristiga ei ole saadud sõlmida. Tallinna Linnakohus leidis, et kostja taotlus istungi edasilükkamiseks ei ole põhjendatud ning asi tuleb lahendada tagaseljaotsusega, kuivõrd hageja seda nõuab. Asjaolu, et äriühingu jurist on väidetavalt avariisse sattunud ja uut õigusabilepingut ei saadud sõlmida, ei takistanud kostja seadusjärgsel esindajal kohtusse ilmumast. Kohtukulud, milleks oli hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 6 000 krooni, jättis linnakohus TsMS § 60 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 29.11.2005 otsuse täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus rikkunud tagaseljaotsuse tegemisel protsessiõiguse normi. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 333 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi protsessiosalise kaebuse põhjendusest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud. Tallinna Linnakohus kutsus apellandi (esimese astme kohtu menetluses kostja) AS E. 22.11.2005 eelistungile, kuid ei kohustanud TsMS § 74 lg 2 tähenduses kohtusse ilmuma kostja seadusjärgset esindajat. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi: põhiseaduse) § 24 lg 2 sätestab igaühe õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures ning põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Põhiseaduse § 9 lg-st 2 tulenevalt laienevad eelnimetatud õigused ka juriidilisele isikule. Juriidiline isik saab oma põhiseaduslikku õigust olla asja arutamise juures realiseerida seadusjärgse esindaja kaudu ning seadusjärgne esindaja võib asja ajamise kohtus edasi volitada lepingulisele esindajale (TsMS § 84 lg 9). Apellandi arvates rikkus Tallinna Linnakohus tsiviilasjas nr 2/287-314/05 protsessiõiguse normi sellega, et tegi tagaseljaotsuse kostja juuresolekuta ja ei arvestanud kostja 22.11.2005 taotlust istungi edasilükkamiseks. Kostja ei palunud asja arutada ilma tema osavõtuta. Taotluse kohaselt sattus kostja jurist Saksamaal avariisse ning kostja seadusjärgne esindaja ei saanud ilmuda istungile, kuna tal puudub juriidiline haridus. Et avarii toimus Saksamaal, ei saanud kostja selle kohta tõendit esitada. Kuna vastaspoolt esindas vandeadvokaat, siis oleks kohus tsiviilkohtumenetluses poolte võrdsuse tagamiseks pidanud TsMS § 91 lg-st 2 tulenevalt istungi edasi lükkama ja andma kostjale tähtaja uue esindaja leidmiseks. Seda tegemata rikkus kohus kostja õigust esitada põhjendusi ja tõendeid tsiviilasja lahendamisel tõusetunud küsimustes ning kohtumenetlus ei olnud kostja suhtes aus. Kuna kostja ei saanud menetlusest osa võtta, tegi esimese astme kohus protsessiõiguse normi rikkudes ebaõige otsuse. AS E. apellatsioonkaebuse ärakiri toimetati B.T. OÜ-le kätte Tallinna Ringkonnakohtu 02.05.2006 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega, millega kohus ühtlasi andis hagejale tähtaja 20 päeva kaebusele vastamiseks. Hageja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Apellatsioonkaebuse ärakirja kättesaamist B.T. OÜ poolt tõendavad väljastusteated (toimiku lk 120-121), millega 02.05.2006 määrus toimetati kätte hagejale ja tema esindajale vandeadvokaat Juho-Enn Aulele. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel, et Tallinna Linnakohtu 29.11.2005 tagaseljaotsus tuleb jätta muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Tallinna Linnakohus on kaevatava tagaseljaotsusega hagi põhjendatult rahuldanud ja AS E. apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust tagaseljaotsuse tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, vaid vastab üksnes apellatsioonkaebuse faktilistele ja õiguslikele väidetele. Muus osas kohaldub apellatsioonkaebuse lahendamisele tagaseljaotsuse tegemise ajal, see on enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I 1998, 43/45, 666; 2005, 15, 85), kuna praegu kehtiva TsMS § 6 järgi tehakse tsiviilasja menetlustoimingud selle toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Apellant on väitnud, et esimese astme kohus tegi tagaseljaotsuse kostjat kohtusse kutsumata,

mis on TsMS § 333 lg 1 p 2 kohaselt aluseks kohtuotsuse tühistamisele. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud käesolevas asjas TsMS § 333 lg 1 p-s 2 toodud protsessiõiguse normi rikkumist. Kostja kutsuti 22.11.2005 eelistungile seaduses sätestatud korras, mida kinnitab kohtukutse ärakiri (toimiku lk 86) ja väljastusteade (toimiku lk 88), millest nähtuvalt on kohtukutse 28.10.2005 üle antud kostja AS E. seadusjärgsele esindajale V.E.ile isiklikult. Vaidlus puudub selles, et V.E. oli menetluse toimumise ajal ja tagaseljaotsuse tegemise ajal AS E. juhatuse liige ehk seadusjärgne esindaja. Apellant on kaebuses õigesti märkinud, et juriidiline isik võib kohtus esineda nii seadusjärgse esindaja kui lepingulise esindaja vahendusel ning sellega realiseerida põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Seega oli V. Eilandil enne 01.01.2006 kehtinud TsMS 84 lg-st 3 tulenevalt õigus ja võimalus teha kohtus menetlustoiminguid kostja nimel. Kohtukutsega 22.11.2005 eelistungile oli kostjat informeeritud kohustusest teatada kohtule õigeaegselt seaduslikust takistusest ja hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võidakse teha kostja kahjuks tagaseljaotsus. Järelikult oli kostja teadlik mõjuva põhjuseta (s. o seadusliku takistuseta) istungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 206 lg-te 1 ja 2 kohaselt loeti seaduslikuks takistuseks isiku enda haigestumine või lähedase isiku ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda kohtusse kutsele märgitud tähtpäevaks või teha muud menetluses kohustuslikku toimingut, või siis protsessiosalise taotlusel muu põhjus, mille kohus loeb seadusliku takistusega võrdväärseks. Apellant ei ole kaebuses esile toonud sellist seadusliku takistusega võrdsustatavat asjaolu, mis ei võimaldanud kostja seadusjärgsel esindajal kohtu määratud tähtpäevaks 22.11.2005 kell 11.00 eelistungile ilmuda. Kostja juhatuse liikmel juriidilise hariduse puudumine ei ole seaduslikuks takistuseks, mis takistaks menetlustoiminguid teha, kuna aktsiaseltsi juhatuse liikmele tuleneb äriühingu esindamise õigus seadusest, nagu eelnevalt märgitud. Asjaolust, et kohus ei kohustanud AS E. juhatuse liiget TsMS § 74 lg 2 tähenduses isiklikult istungile ilmuma, ei järeldu, et kostja esindajal oli lubatud seadusliku takistuseta istungilt puududa. Samuti ei vabasta asja ajamise lepingulisele esindajale edasivolitamine menetlusosalise seadusjärgset esindajat protsessuaalsete kohustuste täitmisest. Üheks protsessiosalise kohustuseks oli TsMS § 68 lg 1 järgi kohustus kasutada oma protsessiõigusi heauskselt ja hoiduda protsessi venitamisest. Vastavalt TsMS § 169 lg-le 3 selgitavad pooled ja teised protsessiosalised eelistungil suuliselt kohtule kõiki oma nõudmisi ja vastuväiteid, samuti nimetavad kõik tõendid, millele nad tuginevad. Tsiviilkolleegiumi hinnangul oli kostja seaduse nõuete kohaselt kohtusse kutsutud ja talle oli antud võimalus esitada tõendeid, mida ta vajalikuks peab, samuti taotlusi. Juhul kui kostja lepingulisel esindajal esines seaduslik takistus istungile ilmumiseks, pidi kostja seadusjärgne esindaja antud asjaoludel ilmuma eelistungile ja esitama kohtule suuliselt võimaliku taotluse istungi edasilükkamiseks. Toimikust nähtuvatel asjaoludel oli esimese astme tsiviilkohtumenetluses tagatud kostja põhiseaduslik õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, kuna ta oli seaduse nõuete kohaselt kohtusse kutsutud ja kirjalikus vormis teavitatud kohtusse põhjuseta mitteilmumise tagajärgedest. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu tsiviilkolleegium apellandi seisukohaga, et linnakohus oleks pidanud 22.11.2005 eelistungil andma istungile mitteilmunud kostjale tähtaja uue lepingulise esindaja leidmiseks. Esiteks ei ole kostja kohtule tõendanud lepingulisel esindajal seadusliku takistuse esinemist, milleks oli väidetavalt Saksamaa LV-s liiklusõnnetusse sattumine, ega ole märkinud, millal kõnealune liiklusõnnetus toimus, mis oleks olnud kohtu jaoks oluline seadusliku takistuse tõendatuse hindamisel. Apellandi väide, et välisriigis toimunud sündmuse

kohta ei ole võimalik tõendeid esitada, ei vasta tõele. Teiseks oli kostjal pärast 17.08.2005 esimese tagaseljaotsuse tegemist, millest kostja sai teada 11.10.2005, piisavalt aega leida endale vajaduse korral uus lepinguline esindaja, kuna AS E. esindaja volikirja alusel S.B. viibis menetluse vältel pidevalt välismaal, mistõttu asjas määratud viiest eelistungist toimus üks ja neljal korral (20.04.2005, 07.07.2005, 03.08.2005, 22.11.2005 istungite puhul) taotles kostja vahetult enne eelistungi toimumist või istungi päeval istungi edasilükkamist. Seda tuleb käsitleda protsessiõiguste pahauskse kasutamise ja menetluse venitamisena, kuna AS E. lasi kohtul määrata eelistungeid ajale, kui tema lepinguline esindaja viibis ette teadaolevalt erinevates välisriikides (Ukrainas, Šveitsis, Saksamaal). Nii lükkas Tallinna Linnakohus kostja lepingulise esindaja S.B.i juuresolekul 06.05.2005 eelistungi edasi 07.07.2005, kusjuures 04.07.2005 teatas kostja kohtule, et S.B. viibib alates 01.06.2005 kuni 26.07.2005 Šveitsis õpingutel. 02.08.2005 palus kostja eelistungi pidada ilma temata, kuna lepinguline esindaja S.B. viibib 2005. a. septembri lõpuni Saksamaal, ning määrata kohtuistung alates 2005. a. oktoobrist. Eeltoodud asjaoludel võib järeldada, et kostja luges eelmenetluse ülesanded enda suhtes täidetuks ning leidis, et asja võib sisuliselt arutama asuda. Apellandi viited põhiseaduse § 24 lg-le 5 ja TsMS § 91 lg-le 2 on asjakohatud, kuna kohtulahendi edasikaebamiseks ja tõendite esitamiseks ei ole talle menetluse vältel takistusi tehtud ning põhjendamatu on seostada ühe protsessiosalise ilmumata jäämisel tehtud tagaseljaotsust tõendite ebapiisava kogumisega. TsMS § 198 lg-st 2, § 201 lg 2 p-st 2 ning lgtest 2 ja 5 tulenevad tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas täidetud. Kostjat oli hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest, kui ta eelistungile ei ilmu, kohalolev hageja nõudis tagaseljaotsuse tegemist ja haginõue oli kostjale teatavaks tehtud ning hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohtul oli õigus teha tagaseljaotsus kostja kahjuks seadusjärgne esindaja, AS E. juhatuse liige V.E., ei ole menetlustoimingu tegemata jätmiseks toonud esile ühtegi arvestatavat põhjendust. Kohtukulude jaotamine 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuivõrd ringkonnakohus jätab muutmata Tallinna Linnakohtu 29.11.2005 tagaseljaotsuse, siis tuleb ka kohtukulude jaotus TsMS § 60 lg-te 1 ja 11 alusel jätta muutmata. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Apellant ei ole taotlenud kohtukulude ümberjaotamist või apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude hüvitamist ning vastustaja ei ole samuti ringkonnakohtule kohtukulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu puudub alus apellatsioonimenetluses kohtukulude täiendavaks jaotamiseks.

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.