XxxxOÜ (pankrotis) hagi Nordea Bank Finland PLC vastu kohustuste puudumise tuvastamiseks
Menetlustoiming
Menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XxxxOÜ (pankrotis) (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja seaduslik esindaja: pankrotihaldur Maire Arm (epost [email protected]); Hageja lepingulised esindaja: vandeadvokaat Veikko Puolakainen ja vandeadvokaat Urmas Volens (Advokaadibüroo NOVE OÜ, e-post [email protected], [email protected]); Kostja: Nordea Bank Finland PLC (registrikood 1680235-8, asukoht Satamaradankatu 5, Fl-00020 Nordea, Soome Vabariik) Kostja lepinguline esindaja: Schotter (Advokaadibüroo [email protected]).
vandeadvokaat
COBALT,
Kristina e-post
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nordea Bank Finland PLC avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Välja mõista XxxxOÜ-lt (pankrotis) Nordea Bank Finland PLC kasuks menetluskulud 1 840 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend) eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta rahuldamata Nordea Bank Finland PLC menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 360 euro ulatuses. Edasikaebamise kord
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus on 09.09.2016 määrusega keeldunud XxxxOÜ (pankrotis) hagi Nordea Bank Finland PLC vastu kohustuste puudumise tuvastamiseks menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus on 08.11.2016 määrusega Harju Maakohtu 09.09.2016 määruse resolutsiooni osas jätnud muutmata ning jätnud määruskaebuse menetlemise kulud hageja kanda. Riigikohus on 22.03.2017 määrusega lõpetanud määruskaebuse menetluse seoses määruskaebusest loobumisega. Harju Maakohtu 09.09.2016 määrus jõustus 22.03.2017.
2.Kostja esitas 02.11.2016 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud kuludest õigusabile summas 2 200 eurot. Hageja vastuväited
3.Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude osas esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud 2 200 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud.
7.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 31.08.2016 hagiavalduse analüüsimiseks ja kliendiga suhtlemiseks 0,50 tundi (I kd, lk 1-11), 01.09.2016 hagimaterjalide analüüsimiseks, menetlusse võtmisele vastuväidete kujundamiseks ja tähtaja pikendamises taotluse koostamiseks 1 tund (I kd, lk 193), 05.09.2016 vastuväite koostamiseks hagi menetlusse võtmise osas, kliendiga suhtlemiseks, lisade kokkupanekuks ja vastuväite kohtule edastamiseks 2,50 tundi (II kd, lk 1-3), 05.09.2016 analüüsimiseks 0,50 tundi, 12.09.2016 kohtumääruse analüüsimiseks ja kliendiga suhtlemiseks 0,25 tundi (II kd, lk 54-55), 27.09.2016 määruskaebuse analüüsimiseks 0,25 tundi (II kd, lk 59-65), 06.10.2016 määruskaebusega tutvumiseks, analüüsimiseks ja määruskaebusele seisukoha koostamiseks 7 tundi, 06.10.2016 analüüsimiseks ja määruskaebuse vastuse täiendamiseks 1 tund, 07.10.2016 lisade kokkupanemiseks, lõplikuks määruskaebuse vormistamiseks 0,50 tundi ja 10.10.2016 määruskaebuse vastuse kohtule esitamiseks ja vastaspoolele saatmiseks 0,25 tundi (II kd, lk 69-73).
8.Kohus leiab, et eelnimetatud kostja lepingulise esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Kohus on seisukohal, et kostja
lepingulise esindaja toimingutest ei ole põhjendatud 05.09.2016 analüüs, kuna kohtule jääb arusaamatuks, mida kostja lepinguline esindaja analüüsis peale kohtu poolt küsitud seisukoha esitamist. Seega kohus ei saa pidada põhjendatuks toimingut, mille sisu ei ole kohtule teada. Kohus leiab ka, et määruskaebuse vastuse koostamine on põhjendatud kokku 7 tunni ulatuses (27.09.2016-10.10.2016 toimingud), arvestades esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 11,5 tunni ulatuses.
9.Kostja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 11,5 tundi ja tunnihind 160 eurot, on õigusabikulud ilma käibemaksuta 1 840 eurot.
10.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 1 840 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kohus jätab rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 360 euro ulatuses. Kohus märgib, et arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
11.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
12.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
13.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.