Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2006, Tallinn Tsiviilasja number
2-05-13449
Tsiviilasi
AS hagi AH vastu 56 055,62 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS esindaja KS
esindajad
Kostja AH, esindaja advokaat AL
Kohtuistungi toimumise aeg 06.03.2006 Poolte nõusolekul menetletud pärast kohtuistungit edasi kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista AH -ilt 56 055,62 (viiskümmend kuus tuhat viiskümmend viis krooni ja 62 senti) krooni AS kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista AH-ilt kohtukulu 4161,50 (neli tuhat ükssada kuuskümmend üks krooni ja 50 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna riigituludesse väljamõistetu kuulub tasumisele arvelduskontole (konto number, viitenumber). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, mille katteks makse tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
toimus Tallinnas liiklusõnnetus ja ristmikul. Kostja juhitud sõiduautot MB 190, registrimärgiga, sõitis otsa AS-le kuuluvale sõidukile Volvo FL 6164X2, registrimärgiga, mida juhtis Peet Luik. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai surma JL. Tallinna linnakohtu.aasta otsusele kriminaalasjas nr 1⁄2758/97 oli liiklusõnnetuse põhjustajaks kostja. Kohtuotsuses on fikseeritud, et kostja juhtis
2-05-13449
sõidukit joobeseisundis. Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures, mille kohta oli väljastatud poliis nr. Selle koht aon esitatud väljatrükk E L Fandmebaasist. Eraldi lepingut pooled ei ole sõlminud. Hageja hüvitas kannatanule kahju, tasudes AS-i poolt esitatud arve alusel sõiduki taastusremondi teostamise eest 45 511,62 krooni. Sõiduki kahjud on tuvastatud sõiduki ülevaatuse aktist, mis on dateeritud. Taastusremondi arvel loetletud tööd ja aktis nimetatud vigastused kattuvad. sõiduki omaniku poolt tellitud ekspertiisist nähtub remondi oletatav maksumus, mis on mõistlikus suuruses. Hageja hüvitas V.Ldinile matusekulud viimase avalduse alusel summas 6794 krooni. matusekulusid võib kanda korraga ka mitu perekonnaliiget. Käsitluskulude eest on hageja tasunud AS-ile 3750 krooni. Rahandusministri 30.04.1993.a määruse nr 63 p 4 järgi võib käsitluskulu olla kuni 15% hüvitise summast. Hageja küsib kostjalt 7,5 % hüvitise summast käsitluskulude katteks. Hageja leiab, et käsitluskulude suurus on mõistlik. Hageja saatis kostjale regressnõude, millele kostja ei reageerinud. Hageja palub õnnetuse hetkel kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 38 lg 2 p 2 alusel kostjalt välja mõista 56 055,62 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole esitanud kohtule lepingut, kuigi väidab, et nõue põhineb lepingul. Kostja ei mäleta, kas liiklusõnnetuse ajal oli tal sõlmitud leping hagejaga või mitte. Ei ole tõendatud Volvo vigastused, samuti ei ole tõendatud, et vigastused tekitas kostja sõiduauto MB. Pole selge millised taastusremondi tööd ja kelle poolt need tööd teostati, ei selgu kas tehtud tööde maksumus on mõistlik ja vajalik. Kostja tasus kriminaalkohtu otsuse järgi matusekulud G.L 4000 krooni suuruses summas. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on tasutud matusekulud V.L. hageja ei ole põhjendanud kahjukäsitluskulude suuruse. Kahjukäsitluskulude piirmäära välja toomine ei tähenda, et need on piirmäära ulatuses põhjendatud. LKS § 28 lg 6 järgi käsitleb kindlustusjuhtumit kindlustusandja mitte komas isik. Kostja ei ole pannud toime haldusõiguserikkumist. Kohtuisutngil leidis kostja esindaja, et kostja ei vaidle kahju tekitamise üle vaid üksnes kahju suuruse üle.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja esindaja, tutvunud kirjalikus menetluses kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Kohtule esitatud poliisi väljavõttest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping. Kohtule esitatud tõendite õigusust eeldatakse TsMS § 277 lg 1 järgi on kostjal õigus vaidlustada tõendi ehtsus. Kostja sellist taotlust esitanud e ole. Pooled ei vaidle asjaolu üle, kostja põhjustas vaidlusaluse liiklusõnnetuse. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kannatanu J.L hukkus liiklusõnnetuse tagajärjel. Kostja on Tallinna linnakohtu.a otsusega kriminaalasjas nr 1⁄2-758/97 süüdi mõistetud KrK § 204 lg 1 järgi. KrK § 204 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise eest isiku poolt, kelle juhtimisel on mootorsõiduk, kui selle rikkumisega põhjustati kannatanu surm või tekitati talle üliraske või raske kehavigastus, - karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks aastaks. Mootorsõiduki ohutu liiklemise või käitamiseeskirjade rikkumist tuleb tsiviilõiguslikus mõttes tõlgendada kui kahju tekitamist. Nimetatud kohtuotsuses on tuvastatud ka kostja joobes olek, mis annab hagejale õiguse esitada LKS § 38 lg 2 p 2 järgi regressnõue kostja vastu. Pooled vaidlevad tekitatud kahju suuruse üle. Kahju hüvitamiseks peab hageja tõendama seda, et ta on kahju kandnud st tasunud remonttööde ja matusekulude eest. Hageja on esitanud tõendid nii 2 (3)
2-05-13449
matusekulude väljamaksmise kui ka sõiduki taastusremondi eest tasumise kohta. Kohus leiab, et LKS § 23 lg 2 järgi on mõistlik arvata, et lähedase kaotuse puhul korraldavad matuseid mitu perekonnaliiget ja seega teevad ma väljaminekuid mitmed pereliikmed. Asjaolu, et kostjalt on juba ühe pereliikme poolt kantud matusekulud välja mõistetud, ei välista teiste pereliikmete poolt kantud kulutuste hüvitamata jätmist. Hageja on esitanud maksekorralduse selle kohta, et hageja on V.L välja maksnud 6794 krooni. V.Lhagejale esitatud avaldusest nähtub, et matusekulud on seotud äriühingutega T ja K. Kohus leiab, et nimetatud äriühingute tegevus matusekorraldajana on üldiselt teada asjaolu. Sõiduki ülevaatuse aktist ja eksperthinnangust on näha sõiduki kahjustused. Kohtule on esitatud AS remondi kalkulatsioon. Kohtule esitatud arved ja kviitungid (tl 39-53) on seostatavad ekspertiisiaktis ja sõiduki ülevaatuse aktis välja toodud vigastuste remontimiseks vajalike varuosade ja töödega. Juhul kui kostja leiab, et hageja poolt tasutud summad on ebamõistlikud, tuleb seda tõendad kostjal. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et taastusremondi kulud on ülepaisutatud, seega on kostja väited paljasõnalised TsK 458 järgi on kostja kohustatud suurema ohu allika valdajana hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju, kui ta ei tõenda, et kahju on põhjustatud vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud vääramatu jõu olemasolu kahju tekkimisel. Kostja viidatud LKS § 28 lg 6 käsitleb eksperdi saatmist õnnetupaigale mitte käsitluskulusid. LKS ei sätesta, et hageja peab kahju ise käsitlema ega või seda teenusena osta. Seega on põhjendatud ka käsitluskulude väljamõistmine kostjalt. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 56 055,62 krooni, lisaks tuleb TsMS rakendusseaduse § 3 ja TsMs kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 60 lg 1 ja 64 lg 1 alusel kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 4000 krooni, mille tasumisest oli hageja vabastatud ja asja läbivaatamise kulud summas 161,50 krooni. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.