lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-21515/8

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 16.06.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-21515/8
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.06.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2003
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 8ViivisTsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 652 lg 4Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 670 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-21515/1Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja27.03.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-21515

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2006, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Ande Tänav

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

AS K. hagi J.K. vastu üürivõla ja viivise saamiseks ning korteri vabastamiseks Harju Maakohtu 27.03.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.K. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Hageja AS-i K. esindaja J.A., kostja J.K. Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 27.03.2006 otsus osaliselt kohtukulude osas (TsMS § 657 lg 1 p 2). Välja mõista J.K.lt AS-i K. kasuks kohtukuluna riigilõiv 1110 krooni ja õigusabikulu 6490 krooni, s.t kokku 7600 (seitse tuhat kuussada) krooni. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates (TsMS § 670 lg 1). Hagi asjaolud ja hageja nõue

1.Hageja palus 02.12.2005 esitatud hagis kostjalt välja mõista üürivõla kogusummas 15 567,37 krooni, millest põhivõlg on 8340,27 krooni ja viivis 7227,10 krooni ning kohustada kostjat ja koos temaga elavaid isikuid tagastama hagejale eluruum 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kuna kostja tasus menetluse kestel põhivõlast 7828,80 krooni, palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 511,47 krooni. Hageja nõustus kostja ettepanekuga vabastada eluruum ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. Hagi kohaselt oli kostja Maardus xxx asuva eluruumi üürnik. Poolte vahel oli 28.01.2000 sõlmitud üürileping tähtajaga 31.12.2000. Pärast üürilepingu lõppemist jätkas kostja eluruumi kasutamist ja üürileping muutus tähtajatuks. Kuna kostja ei tasunud üüri tähtaegselt, teatas hageja kostjale 15.06.2004 avalduses, et ütleb üürilepingu üles alates 20.09.2004 ning palus eluruumi vabastada ja anda see üle hiljemalt 21.09.2004. Kostja ei ole korterit üle andnud. Kostja vastuväited
Kassatsioonitähtaeg
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
VÕS § 162Leppetrahvi vähendamine
VÕS § 292 lg 1Kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud
VÕS § 296Üüri maksmisest keeldumine ja üüri alandamine
VÕS § 335Üüritud asja tagastamisega viivitamisest tulenevad nõuded
VÕS § 94Intress võlasuhtes
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja sai üürilepingu ülesütlemise avalduse kätte koos

hagimaterjalidega 29.12.2005. Hagiavaldusele lisatud väljastusteatel ei ole kostja allkiri. Üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna leping öeldi üles seetõttu, et kostja ei nõustunud tasuma üüri 1500 krooni kuus. Kostja elab vaidlusaluses eluruumis alates 1988. a, tegemist on tööandja eluruumiga. Kostja ei pea tasuma vee eest, amortisatsioonitasu ja hoolduskulusid. Elamut haldab KÜ K3, kellele kostja on tasunud elektri, vee ja prügiveo eest. Tasu teenuste eest, mida hageja ei osuta (elamu haldamine, prügivedu, vesi, soe vesi, küte, elekter jne) ei ole tal õigus saada. Kostja taotleb üüri alandamist alates septembrist 2003, kui kadus küte ja soe vesi ning külma vett anti 2 tundi päevas, poole võrra, s.t 87 kroonini kuus. Üüri tasumisega viivitamine tulenes hageja poolsest üürilepingu rikkumisest. Samal ajal lõpetas hageja üüriarvete regulaarse esitamise. Kostja tasus need arved, mis ta kätte sai. Kuna hageja ei esitanud üüriarveid vastavalt lepingus kokkulepitule, ei ole tal alust nõuda viivist. Arvestades, et hageja ei ole oma kohustusi kommunaalteenustega varustamise osas praktiliselt täitnud, on viivis ülemäära suur. Kostja taotles viivise vähendamist oma majandusliku olukorra tõttu. Kostja kasvatab üksi tütart. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

3.Harju Maakohus rahuldas 27.03.2006 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja üürivõla summas 104,47 krooni ja viivise summas 3613,50 krooni ning kohustas kostjat tagastama hagejale eluruum 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu 1460 krooni ja õigusabikulusid 13 251,40 krooni.
4.Maakohus luges pooltevahelise üürilepingu lõppenuks ja otsustas, et kostjal on kohustus eluruum hagejale tagastada 30 päeva möödumisel otsuse jõustumisest.
5.Hageja nõudis kostjalt üürivõla 8340,27 krooni ja viivise 7227,10 krooni väljamõistmist. Menetluse käigus tasus kostja võlgnevuse osaliselt ja hageja palus kostjalt välja mõista üürivõlg 511,20 krooni ja viivis 7227,10 krooni. Hageja esitas üüriteatised (tl 19-24) ja võlgnevuse arvestuse (tl 26). Kostja ei vaielnud hageja nimetatud summadele vastu, kuid leidis, et ei pea tasuma vee, elektri ja prügiveo eest, kuna on nende eest tasunud korteriühistule. Samuti leidis kostja, et hagejal ei ole õigus nõuda tasu elamu haldamise ja kütte eest, kuna ta ei ole neid teenuseid osutanud.
6.Kohus leidis, et VÕS § 335 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kõrvalkulude hüvitamist lepingus kokkulepitud ulatuses. Üürilepingu lisas 1 leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale ühes kuus järgmised summad: amortisatsioonikulud 17,50 krooni; teenustasu ja ekspluatatsioonipersonali ülalpidamine 241,50 krooni; tasu keskkütte eest 9,95 m2 kohta; tasu külma vee eest 5,60 krooni/m3; tasu kanalisatsiooni eest 7,40 krooni/m3; prügi väljavedu 4,20 krooni elaniku kohta; tasu sooja vee eest 38,30 kr/m3; üür 175 krooni (tl 13). Antud juhul tuleb aluseks võtta lepingus kokkulepitud üür 175 krooni kuus, millele lisanduvad lepingus kokkulepitud kõrvalkulud. Hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt halduskulusid 205,80 krooni, remondifondi 30,57 krooni ja abonenttasu 23,60 krooni. Samas on hagejal õigus nõuda kostjalt teenustasu 241,50 krooni. Järelikult tuleb hageja nimetatud summadest maha arvestada 18,50 krooni (260 - 241,50). Hageja esitatud arvestuse kohaselt tuleb võlasummast maha arvestada seega 407 krooni (18,50 x 22 kuud).
7.Hageja ei ole alates aprillist 2004 arvestanud tasu kütte eest. Samuti ei nähtu, et hageja nõuaks kostjalt tasu elektri eest. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus vee ja prügiveo eest, milline kohustus tulenes üürilepingust (VÕS § 292 lg 1). Kostja ei ole

tõendanud, et tal oleks õiguslik suhe korteriühistuga ning mis alusel ta korteriühistule tasus. Kuna kostja ei esitanud omapoolseid arvestusi vee tarbimise kohta, tuleb aluseks võtta hageja esitatud tabel (tl 26) ning lisaks kostja esitatud maksekorraldused (16.01.2006, 19.02.2006, 27.02.2006). Hageja leidis, et kostja esitatud maksekorraldustes toodud summad võib võlgnevusest maha arvestada. Seega jääb kostja võlgnevuseks 511,47 krooni, millest tuleb maha arvestada 407 krooni. Seega on kostja põhivõlg hageja ees 104,47 krooni, mis tuleb temalt hageja kasuks välja mõista. Kuna hageja kasuks tuleb üür välja mõista VÕS § 335 alusel, ei saa rakendada üüri alandamist VÕS § 296 alusel. Üürileping lõppes 20.09.2004, kuid kostja jätkas asja kasutamist.

8.Hageja nõuab kostjalt viivise 7227,10 krooni välja mõistmist. Kostja viivisearvestusele ja suurusele vastu ei vaielnud, kuid leidis, et tasumisega viivitamise põhjustas hageja, kes ei esitanud kostjale üüriarveid. Kostja taotles viivise vähendamist majanduslikult raske olukorra tõttu. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja kohustus tasuma üürilepingu p 7.3 järgi viivist 0,5% päevas tähtajaks tasumata summast. Vaidlust pole selles, et kostja ei tasunud üüri õigeaegselt. Õige ei ole kostja väide, mille kohaselt ei ole hagejal õigus viivist nõuda, kuna ta ei esitanud üüriarveid õigeaegselt. Pooled on üürilepingus kokku leppinud, mille eest ja kui palju peab kostja üüri ja kommunaalteenuste eest tasuma. Kostja väitel ei esitanud hageja maist 2004 üüriarveid õigeaegselt ja alates septembrist 2004 ei ole ta administraatorilt üüriarvet küsinud. Seega ei ole kostja teinud kõike endast olenevat, et üüri täpset suurust teada saada. Kostja ei ole alates septembrist 2004 tasunud isegi üürilepingus kokkulepitud üüri 175 krooni kuus (tl 26). Kostja taotles viivise vähendamist, kuid ei ole oma majandusliku seisundi kohta tõendeid esitanud. Samas on kohtu arvates hageja nõutud viivis ebamõistlikult suur, arvestades, et elamus on moodustatud korteriühistu, kes samuti esitas elanikele arveid. Kostja seletustel tasus ta korteriühistule elektri, vee ja prügiveo eest. Elamu haldamises valitsev õiguslikult ebaselge olukord ei ole tekkinud kostja süül. Hageja ei selgitanud kostjale kui üürnikule, et korteriühistu esitatud arveid ei pea tasuma ning kõigi esitatud kommunaalteenuste eest tuleb tasuda hagejale. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et viivist tuleb vähendada 3613,50 kroonini.
9.Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1460 krooni ja TsMS § 61 lg 1 alusel õigusabikulu 13 251,40 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused
10.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada kohtuotsuse osas, millega temalt mõisteti välja viivis summas 3613,50 krooni, riigilõiv 1120 krooni ning õigusabikulu summas 10 006,40 krooni. Hageja viivisenõue on alusetu, kuna viimane ei esitanud üüriarveid õigeaegselt. Hageja ei osutanud kõiki kokkulepitud teenuseid. Hageja ei teavitanud, kellele tuleb kommunaalteenuste arveid tasuda, sest samal ajal tasus ta nende eest ka korteriühistule. Viivisearveid ei ole hageja esitanud. Kohus käsitles üürilepingus kokkulepitud viivist leppetrahvina ja kohaldas VÕS § 162. Hageja ei teatanud mõistliku aja jooksul kostjale leppetrahvi nõudest ja ta on VÕS § 159 lg 2 järgi kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Hageja esitas kohtukulude nimekirja summas 6490 krooni, mis nähtub ka õigusbüroo 01.03.2006 arvest. Asjaolu, et arvel on kajastatud veel mingi õigusabi eest tasumisele kuuluvad summad, ei tõenda, et seda abi oleks antud selles asjas. Seega vähemalt 6761,40 krooni on välja mõistetud alusetult. Kostja arvates on mõistlik summa õigusabi eest 3245 krooni. Hageja tasus väljatõstmise nõudelt, mis rahuldati täielikult, riigilõivu 60 krooni. Hageja rahaline nõue 15 567 krooni rahuldati osaliselt summas 3717,47 krooni, millele vastab hagiavalduse esitamisel riigilõiv 280 krooni. Seega ei ole kostjalt riigilõivu täies ulatuses väljamõistmine

õige. Kostja palub jätta kohtukulud rahalise nõude osas poolte kanda või mõista temalt välja üksnes riigilõiv 340 krooni (väljatõstmise nõudelt 60 krooni ja hagi rahuldatud osalt 280 krooni). Apellatsioonkaebuse vastus

11.Hageja nõustub kostjaga, et kohus mõistis ekslikult kostjalt välja 01.03.2006 arves märgitud summa. Samas ei nõustu hageja kostjaga, et kohus oleks pidanud välja mõistma ainult 5% rahuldatud rahalisest nõudest. Kostja ei arvestanud, et tasus põhivõla menetluse käigus. Hageja ei vähendanud rahalist nõuet, vaid aktsepteeris kostja poolt raha tasumist võla katteks. Kohus menetles ka mittevaralist nõuet, mille eest õigusabikulud võisid ulatuda kuni 50 000 kroonini. Õigusabikulusid ei arvestata igalt nõudelt eraldi. Hageja palub kostjalt välja mõista esimese astme kohtukulud summas 6490 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Kooskõlas TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati, s.o osas, millega kostjalt mõisteti välja viivis 3613,50 krooni, riigilõiv 1460 krooni ning õigusabikulu 13 215,40 krooni. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus kohustas kostjat vabastama hagejale kuuluva eluruumi ja mõistis välja põhivõla 104,47 krooni.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus viivise 3613,50 krooni väljamõistmise osas on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega, ei pea ta neid vajalikuks tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses viivisenõude osas korranud põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid ja maakohus on neile piisava põhjalikkusega vastanud. Kuna kostja ei väitnud esimese astme kohtus, et hageja pole talle viivisearveid esitanud ega ole selle asjaolu esitamist kaebuses põhjendanud, jätab ringkonnakohus selle väite tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust tähelepanuta. Maakohus tuvastas, et kostja ei tasunud üüri ja kommunaalteenuste arveid õigeaegselt, mistõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Pooled on üürilepingu p-s 7.3 viivisemääras kokku leppinud. Kohus ei käsitlenud üürilepingus kokkulepitud viivist leppetrahvina. Kostja taotles viivise vähendamist oma majandusliku olukorra tõttu. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Maakohus vähendas viivist, juhindudes VÕS §-st 162.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Maakohus rahuldas hageja nõude eluruumi vabastamiseks ja osaliselt võlgnevuse väljamõistmiseks, s.o kogusummas 11 546,77 krooni. Maakohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja riigilõivu 1460 krooni.
15.Kohtukulude jaotamisel tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei vähendanud menetluse kestel oma nõuet, vaid kostja rahuldas menetluse käigus hageja nõude osaliselt, tasudes põhivõlast 7828,80 krooni. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude põhivõla osas summas 407 krooni (arvestus kohtuotsuse põhjenduste III osa lk.4-5). Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 1050 krooni varaliselt nõudelt (põhivõla nõue 8340,27 krooni – kohtuotsusega rahuldamata jäetud 407 krooni + viivis 3613,50 krooni=11 546,77 krooni). Sellele vastav riigilõiv on 1050 krooni. Asjaolu, et kostja hüvitas hagejale pärast hagi esitamist 7828,80 krooni, on aluseks kostjalt tasutud summa võrra väiksem summa võla katteks väljamõistmiseks, kuid see ei anna alust vähendada

väljamõistmisele kuuluvat riigilõivu. Kuna hageja esitas kaks nõuet ja mittevaralise nõudekohustada kostjat vabastama eluruum- kohus rahuldas, kuulus väljamõistmisele ka hagiavalduse esitamisel mittevaraliselt nõudelt tasutud riigilõiv 60 krooni.

16.Hageja nõustub sellega, et kostjalt mõisteti alusetult välja õigusabikulu 13 251,40 krooni ja leiab, et kostjalt tuleks välja mõista õigusabikulu 6490 krooni. Kostja arvates on mõistlik summa õigusabi eest 3245 krooni. Ringkonnakohus leiab, et arvestades antud asjas hageja esindaja poolt osutatud õigusabi vajalikkust ja põhjendatust, tuleb TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud kulu tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Arvestades asja keerukust ja esindaja tehtud töö mahtu ning seaduses sätestatud õigusabikulu suuruse piirangut ei ole kostjalt väljamõistetud õigusabikulu 6490 krooni ülemäärane.
17.Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad apellatsioonimenetluse kohtukulud poolte endi kanda.

U. Loonurm

M. Merimaa

A.Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.