AS Minu Vara Ida hagi G. A. vastu 5 339,55 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
30. mai 2006. a
Menetlusosalised
Hageja:
AS Minu Vara Ida (RK...; asukoht: Sompa tn 33, Jõhvi 41533, Ida-Virumaa)
Hageja esindaja:
R. G.(IK...)
Kostja:
G. A. (IK ...; elukoht: ..)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista G.A. AS Minu Vara Ida kasuks 5 339 (viis tuhat kolmsada kolmkümmend üheksa) krooni 55 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Välja mõista G. A. AS Minu Vara Ida kasuks menetluskulud 717 (seitsesada seitseteist) krooni.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Ida-Viru Maakohtule 29. juunil 2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostja..elumajas asuva korteri ... omanik. AS Minu Vara Ida ja hageja õiguseellased (ME Elamumajandus, AS Jõhvi Linnamajandus) oli elumaja Narva mnt 84 hooldaja kuni 31.07.2002. a vastavalt eluruumide erastamise seaduse §-le 15 lg 1 ja § 15-1 lg 1. hageja on saatnud kostjale igal kuul arveid, kuid kostja pole tasunud arveid hageja poolt osutatud teenuste eest. Seisuga 01.06.2005. a on kostja võla suurus 5 339,55 krooni. Kostja ei ole reageerinud hageja nõuetele võlg tasuda.
II Kostja vastus
2.Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ning selgitab, et AS Jõhvi Linnamajandus esitas 22.04.1999. a hagi kostja vastu ning kohus jättis 27.01.2000. a hagi rahuldamata, Viru Ringkonnakohus ei rahuldanud AS Jõhvi Linnamajandus apellatsioonkaebust. Hagiavaldusest ei nähtu ajavahemiku, millal võlgnevus tekkis ning hageja peab esitama korteri halduskulude arvestuse.
III Hagi aluse täpsustamine
3.Hageja esitas 05.12.2005. a kohtule avalduse hagi täpsustamise kohta. Eluruumide erastamise seaduse § 15-1 lg 1 kohaselt peab eluruumi elanik pooltevahelise kirjaliku lepingu puudumisel halduskulude eest maksma samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega. Hageja poolt olid sõlmitud eluruumi teenindamise lepingud praktiliselt kõikide korteriomanikega elumajas Narva mnt 84 ning korteriomanikud tasusid teenuste eest vastavalt kehtestatud tariifidele. Kostja võlgnevus tekkis ajavahemikul 01.04.1999. a kuni 31.12.2001. a.
IV Kohtuistung 21.02.2006. a
4.Hageja esindaja selgitas, et kostja võlg tuleneb sellest, et kostja ei tasunud arveid esitatud suuruses. Võlg tekkis perioodil aprill 1998. a kuni jaanuar 2001. a. Elumajas Narva mnt 84 moodustati korteriühistu ja elamu haldamine anti korteriühistule üle 19.08.2002. a aktiga. Remontfondi arvestati 35 senti 1 m2 pealt.
5.Kostja selgitas, et ta maksis regulaarselt, kuid ei tasunud kõikide arvetel märgitud teenuste eest. Kostja arvates olid põhjendamatud arvetel märgitud organisatsioonikulud ja hooldustasu. Kostja tasus maamaksu, prügiveo eest, territooriumi korrashoiu eest ja remondifondi summad. Kostja on nõus tasuma hageja reaalseid kulutusi, kostjale kuuluv osa elumajast on 1,99%. Samuti on varasema kohtuotsusega (tsiviilasi 23-64/00) tuvastatud, et kostja tasus esitatud arved õieti.
V Kohtuistung 30.05.2006. a
6.Kohtuistungil hageja esindaja jäi nõude juurde.
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et ta on maksnud tegelikult osutatud teenuste eest. Hageja ei ole tõendanud, milliseid kulutusi elumajale tehti.
VI Kohtu põhjendused
8.Kohus on tuvastanud, et kostjale kuulus korter asukohaga ... 28.02.2002. a on uue omanikuna kinnistusraamatusse kantud V. K. (t lk 5-6). Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjaliku eluruumi teenindamise lepingut. Teenustasu arvelduste tõendi kohaselt (t lk 7-8) perioodil aprill 1996 kuni juuni 2005. a on kostja võla jääk 1999. aasta märtsikuu seisuga 6 913,75 krooni, augustis 2000. a on hageja kandnud maha võla 6 913,75 krooni ning võlasumma seisuga jaanuar 2002. a on 5 339,55 krooni.
9.Ida-Viru Maakohtu 27.01.2002. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-64/00 jäeti rahuldamata AS Jõhvi Linnamajandus hagi G. A. vastu 6 913,75 krooni ja teeninduslepingu sõlmimise kohustamiseks. Viru Ringkonnakohus jättis 04.09.2000. a kohtuotsusega maakohtu otsuse muutmata. Vaidlus kohtus puudutas kostja võlga kuni 01. aprillini 1999. a. Kohus leidis, et hageja ei tõendanud, milliste hageja poolt ajavahemikus 09.11.1995. a kuni 01.04.1999. a kostjale osutatud teenuste, remonttööde, elamuorganisatsiooni kulude jms. arvel on kostja alusetult säästnud ning sellega hagejale kahju tekitanud (tsiviiltoimik nr 2-64/00).
10.Vaidlust ei ole selles, et elumaja hooldas hageja õiguseelneja kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule 19.08.2002. a (t lk 92).
11.Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 6 lg 1 p 2 sätestab, et käesoleva seaduse kohaselt on eluruumide erastamisel kohustatud subjektideks munitsipaalomandusse kuuluvate eluruumide puhul juriidiline isik, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum. Jõhvi Linnavalitsuse korraldusest 30.12.1997. a (t lk 27) nähtub, et Jõhvi linn kujundas ME Elamumajandus ümber AS-ks Jõhvi Linnamajandus ning andis selle haldusse üle linnavara. Nimetatud haldusaktist koosmõjus asjaoluga, et hageja õiguseellane on elumaja faktiliselt hooldanud saab järeldada, et hageja on elumaja Narva mnt 84 suhtes eluruumide erastamise kohustatud subjektiks.
12.Kuivõrd hageja on elumaja suhtes eluruumide erastamise kohustatud subjektiks, kuulub haldamissuhtele kohaldamisele eluruumide erastamise seadus. EES redaktsioon 27.03.199901.07.2001. a § 15-1 lg 1 sätestab, et elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt,
kellele eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Arvestades EES § 15-1 ja teiste korteriomanikega sõlmitud leppeid (t lk 36-39), peab kostja selle vahemiku eest tasuma hooldustasu kinnitatud tariifide alusel.
13.EES alates 01.07.2001. a kehtiv redaktsioon § 15 lg 1 sätestab, et erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Viidatud sätete alusel peab korteriomanik tasuma oma osa maja korrashoiuks tehtud hooldustöödest
14.Alates 31. detsembrist 2002. a EES ei kohaldu ning rakendamisele kuulub alusetu rikastumise regulatsioon võlaõigusseaduses (VÕS). VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
15.Riigikohtus on oma 25.01.2001. a kohtuotsuses nr 3-2-1-143-00 märkinud: „Pooltevahelise kokkuleppe puudumine halduskulude hüvitamiseks ei välistanud aga hageja kohustust korraldada elamu haldamist ega loonud kostjale õigust säästa oma raha, jättes halduskulud maksmata. TsK § 477 sätestab alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse ja sama paragrahvi 6. lõike kohaselt laienevad selle paragrahvi sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta.“
16.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja õigustatud nõudma hooldustasu hulka kuuluvat tasu elamu teenindamise eest ja elamuorganisatsiooni kulude eest (määratud kindlaks Jõhvi Linnavolikogu poolt, t lk 34-35, vt ka t lk 88-89). Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtu hinnangul vastab nimetatud tariif täielikult mõistlikkuse ja kohustuste tasakaalustatuse nõudele, kuivõrd tegemist on keskmise kohaliku elamuhaldusteenuse maksumusega. Tariifi mõistlikkuse ja tasakaalustatuse seisukohta on tunnustanud ka senine kohtupraktika Viru Ringkonnakohtu 30. aprilli 2003. a otsuses nr 2-2-144/03 ja 22. detsembri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 2-2-292/03.
17.Kooskõlas piirkondliku teise astme kohtu praktikaga tõendatakse elamu hooldusteenuse osutamist esmajoones teenuste eest esitatud arvetega. Hageja esitatud arvetest (t lk 40-73) nähtub, et hageja on kogu vaidlusalusel perioodil erinevaid hooldusteenuseid osutanud. Tõendaja suhtes ebaproportsionaalne on kostja väide, et teenuste osutamist saab tõendada vaid konkreetsete kuludokumentidega. Erinevad lepingud allteenusepakkujatega, arved ei tõenda küll otseselt teenuste tegemist, kuid kinnitavad seda kaudselt (t lk 97-121). Eelnevaga on tõendatud hooldusteenuse osutamine vähemalt hageja väidetud mahus.
18.Hageja on esitanud elamu haldamise ja majandamise üleandmise akti (t lk 92-93), mille kohaselt on alates 01.07.1994. a kuni 19.08.2002. a elamu remondiks arvestatud 125 498,48 krooni ning samal ajavahemikul elamu remondiks kulutati tegelikult 88 814,25 krooni (vt ka t lk 94). Haldamise üleandmisel on saavutatud kokkulepe, et AS Minu Vara Ida kohustub maksma korteriühistule 9 754,24 krooni 10. septembriks 2002. a. ülejäänud remondifondi summade osas teostab üleandja töid võlgnikelt laekuvate võlasummade mahus. Võlgnike võlasummade seis 20.08 seisuga on 17 178,75 krooni.
19.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi.
VII Menetluskulude jaotus
20.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 420 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 30 krooni, õigusabikulud on 533,95 krooni.
21.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
22.Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistetati hinnaga hagi puhul esindaja õigusabikulud välja 5% ulatuses hagi rahuldatud osas. Seetõttu on põhjendatud õigusabikulude hüvitamine summas 267 krooni.
23.Kostja taotlust menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.