Avaldaja/võlgnik: K G (isikukood xxx, elukoht: xxx ) Usaldusisik: pankrotihaldur/vandeadvokaat Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, asukoht: Keskväljak 4, Jõhvi, tel. xxx, e-post: xxx, vandeadvokaadi tunnistus nr 651) Võlausaldajad: I Xxx OÜ, e-post: xxx II Xxx OÜ, e-post: xxx III AS Xxx Xxx, e-post: xxx IV xxx OÜ, e-post: xxx V Xxx Xxx AS, e-post:xxx VI Xxx Xxx OÜ, e-post: xxx VII Xxx Xxx OÜ, e-post: xxx VIII Xxx OÜ, e-post: xxx IX Xxx XXX OÜ. e-post: xxx X Kohtutäitur N M, e-post: xxx
1
XI XXX Xxx OÜ, e-post: xxx XII AS xxx, e-post: xxx XIII Xxx Xxx Xxx OÜ, e-post: xxx XIV Xxx Xxx OÜ, e-post: xxx XV AS Xxx Xxx, e-post: xxx XVI Kohtutäitur A K, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada K Gi maksejõuetusmenetluses võlgade ümberkujundamise kava (kohtumääruse lisa 1).
3.Kohustada K Gi tegema I grupi võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlgade ümberkujundamise kavale 1 x kuus hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks päevaks alates augustist 2025. a 10 kuu jooksul ja II grupi võlausaldajatele väljamakseid vastavalt võlgade ümberkujundamise kavale 1 x kuus hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks päevaks alates juunist 2026. a 50 kuu jooksul.
4.Kohustada K Gi ümberkujundamiskava täitmise ajal (alates augustist 2025. a) esitama tehtud maksete kohta aruande (maksekorraldused) usaldusisikule hiljemalt järgneva kalendrikuu 05-ndaks kuupäevaks usaldusisiku e-posti aadressile xxx.
5.Jätta menetluskulud K Gi kanda.
6.Kinnitada usaldusisiku Hillar Villersi tasuks võlgade ümberkujundamiskava koostamise eest 2 635,20 eurot (koos käibemaksuga) ja mõista see välja JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is), mille kaudu usaldusisik Hillar Villers tegutseb, K Gi poolt kohtu deposiitkontole tasutud summadest 1 317,60 eurot, aprillis ja mais 2025. a veel deposiiti laekuvatest summast 658,80 eurot (2 x 329,40) ning ülejäänud summa 658,80 eurot mõista välja K G 2 osamaksega (2 x 329,40), mis tuleb tasuda 15.06.2025. a ja 15.07.2025. a.
7.Avaldada teade võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2
8.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse siis, kui ta on eelnevalt kohtule ümberkujundamiskava suhtes esitanud vastuväite.
ASJAOLUD JA ASJA KÄIK
1.K G (endine V, võlgnik) esitas 01.11.2021. a Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles soovib enda suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
2.Võlgnik esitas 22.11.2021. a kohtule võlgade ümberkujundamise kava (VÜK).
3.Kohus võttis 24.11.2021. a avalduse menetlusse ning võlausaldajaid kohustati esitama seisukohad. Kohus peatas täitemenetlused.
4.Viru Maakohtu 07.07.2024. a kohtumäärusega jättis kohus avalduse võlgade ümberkujundamiseks rahuldamata ja võlgniku poolt kohtule esitatud VÜK kinnitamata. Kohus tühistas varasema kohtumääruse täitemenetluste peatamise kohta.
5.Võlgnik esitas kohtumääruse peale 24.07.2024. a määruskaebuse.
6.Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2024. a kohtumäärusega maakohtu 07.07.2024. a kohtumäärus tühistati ja asi saadeti maakohtule uueks lahendamiseks.
7.Viru Maakohtu esimehe käskkirjaga jagati asi kohtunik Viljo Junolaineni menetlusse.
8.Kohus teostas 22.11.2024. a päringu pankrotildur/vandeadvokaat Hillar Vllersile, küsides nõusolekut. Hillar Villers esitas kohtule nõusoleku.
9.Viru Maakohus kohustas 22.11.2024. a kohtumäärusega võlgnikut tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks raha kohtu deposiiti osamaksetena 1 976,40 eurot (6 x 329,40). Käesolevaks ajaks on võlgnik tasunud 4 osamakset, kokku 1 317,60 eurot.
10.Viru Maakohtu 17.12.2024. a määrusega algatati K Gi võlgade ümberkujundamise menetlus, usaldusisikuks nimetati Hillar Villers, kellele tehti ülesandeks esitada võlgade ümberkujundamise kava. Kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused.
11.Usaldusisik esitas 09.03.2025. a kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara ja kohustuste nimekirja, võlgade ümberkujundamiskava ning võlausaldajate seisukohad ümberkujundamiskava suhtes. Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku 3
varad võlgniku kohustusi ca 101 725 euro võrra. Võlgnikul ei ole vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kohustused täita. Samas saab võlgnik töötasu, millise arvelt (mittearestitav osa) on võimalik osaliselt kohustusi täita. Arvestades võlgniku vara (sh sissetulekud mittearestitavas osas) väärtuse ja kohustuste suhet on võlgnik küll maksejõuetu, kuid võlgniku makseraskuste ületamine (sobivaim menetlusliik) on võimalik võlgade ümberkujundamise menetluses, kui on täidetud võlgade ümberkujundamise kavas toodud eeldused. Samuti on võlgade ümberkujundamise menetluses võimalik rahuldada suuremas osas võlausaldajate nõudeid kui pankrotimenetluses. Võlausaldajatele, kelle nõudeid kavaga ümber kujundatakse, edastas usaldusisik 19.02.2025. a võlgade ümberkujundamise kava ja palus esitada omapoolsed seisukohad hiljemalt 07.03.2025. a (kaasa arvatud). Xxx OÜ ei nõustunud VÜKga. Soovib nii põhivõla kui ka põhivõla suurusele vastava viivisenõude täies ulatuses tasumist. On seisukohal, et võlgnikul ei õnnestu vältida pankrotimenetlust. Xxx Xxx AS-il ei ole vastuväiteid VÜK-le. XXX Xxx OÜ ei nõustunud VÜK-ga. Võlausaldaja soovib vähemalt põhivõla 100% ulatuses kätte saada. On seisukohal, et tegemist on pankrotiolukorraga. Xxx Xxx Xxx OÜ ja Xxx Xxx OÜ ei nõustunud VÜK-ga. Ülejäänud võlausaldajad (Xxx OÜ, AS Xxx Xxx, xx OÜ, Xxx Xxx OÜ, Xxx Xxx OÜ, xxx Xxx OÜ, Xxx XXX OÜ, kohtutäitur N M, AS xxx, AS Xxx Xxx ja kohtutäitur A K) ei ole tähtaegselt seisukohta esitanud. VÜK kohaselt on ümberkujundatavaid nõudeid (VÜK-s veerus kohustuse kogusumma) summas 88 990,85 eurot. Tabelis kajastatud võlausaldajatele täidetakse põhinõuetest 24,1985 %. Viiviseid, intresse, vms. teisi kõrvalkulusid ei tasuta. Võlausaldajad on jagatud kahte gruppi. Esimeses grupis on väiksemate nõuetega 10 võlausaldajat, millised on kajastatud ülaltoodud tabeli esimeses 10-s positsioonis. Teises grupis on 6 võlausaldajat, millised on kajastatud ülaltoodud tabeli viimases 6-s positsioonis. VÜK maksete tegemisel on arvestatud, et võlgnikul on võimalik menetluses teha makseid ca 300 eurot kuus ning võlgnik tasub esmalt usaldusisiku tasu ja järgnevalt VÜK esimese 10-ne kuu jooksul esimese võlausaldajate grupi nõuded (arvestades võlausaldajate paljusust ja nõuete mahtu on otstarbekas esialgselt täita väiksemad nõuded, hoides kokku ülekandetasusid). Pärast esimese võlausaldajate grupi nõuete täitmist tasutakse järgneva 50-e kuu jooksul teise grupi võlausaldajate nõudeid. Võlgniku kuusissetulekuks usaldusisikule esitatud andmetel on igakuine töötasu vahemikus ca 1 440 eurot (võlgnik töötab xxx (RK xxx)). VÜK kohaseks täitmiseks otsib võlgnik lisatööd. VÜK täitmiseks saab võlgnik teha makseid kuus ca 300 euro suuruses summas kogumis. Ümberkujundamiskava kinnitamisel oleks kogumis ümberkujundatavate kohustuste (kavas kajastatud tasumisele kuuluvas summas 18 000 eurot) millised täidetakse osamaksetena p. 2.1 toodu kohaselt. Võlgnikul on 1 ülalpeetav (laps), millest johtuvalt on võlgnikule laekuvast töötasust mittearestitav summa 1 181,33 eurot. Võlgnik saab ka käesoleval ajal peretoetus summas 160 eurot, kuid see on mittearestitav summa. Ümberkujundamiskava on ümberkujundatavate kohustuste osas võimalik täita eranditult ja ainult järgmiste eelduste korral: (1) Võlgniku töötasu jääb samasse suurusjärku, milline see on VÜK koostamise ajal. (2) Töökoha kaotuse korral peab võlgnik otsima (ja ka saama) samaväärses ulatuses tasustatavat tööd. (3) Võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal võlgnik ei võta täiendavaid kohustusi, milliste täitmine avaldab mõju VÜK täitmisele. Alternatiiv ümberkujundamiskavale oleks võlgniku pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Sel juhul oleks võlgniku teadaoleva töötasu arvelt võlausaldajate nõuete katteks eelduslikult ca 2,5 aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluse kestel võimalik tasuda üle kuutöötasu alammäära + 1/3 arvestades ühte ülalpeetavat, laekuv summa (ca 259 eurot kuus, kokku ca 7 770 eurot). Võlgade ümberkujundamise menetluses oleks võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalik oluliselt suuremas (so enam kui kahekordses) summas. Tulenevalt eeltoodust on usaldusisik seisukohal, et võlgnik suudab VÜK täita ja otstarbekaim maksejõuetusmenetluse liik oleks võlgade ümberkujundamine. 4
VÜK-ist jäävad välja alljärgnevad võlgniku kohustused:
xxx AS-ile 12 644,75 eurot – tasub kolmas isik, nõue on tagatud kolmanda isiku omandis olevale korteriomandile seatud hüpoteegiga; xxx AS-ile 0,90 eurot – võlgnik tasub VÜK väliselt; xxx AS-ile 88,62 eurot – võlgnik tasub VÜK väliselt.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12.Maakohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele ning usaldusisiku poolt kohtule esitatud võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada.
13.Kohus kohaldab käesolevas asjas füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse asjakohaseid sätteid (FIMS), kuigi võlgnik esitas kohtule maksejõuetusavalduse 01.11.2021. a. Kohus lähtub sellest, et kohus menetles varasemalt võlgniku esitatud VÜK-i ca 2 aastat ja 8 kuud ning kokkuvõttes jättis VÜK-i 07.07.2024. a kinnitamata. Käesolev kohtukoosseis algatas võlgade ümberkujundamise menetluse 17.12.2024. a ja määras võlgnikule usaldusisiku, kellele tegi ülesandeks koostada uus võlgade ümberkujundamiskava, ehk sisuliselt lahendas asja uuesti FIMS-i kehtivuse ajal.
14.FIMS § 2 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus (lg 2). Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (lg 3).
15.Võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul (FIMS § 21 lg 1).
16.FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. VÜK kohaselt on ümberkujundatavaid nõudeid (VÜK-s veerus kohustuse kogusumma) summas 88 990,85 eurot. Seisukohta ei esitanud võlausaldajad, kelle nõuete summa on 53 069,96 eurot (so 59,63 % nõuete summast). VÜKga nõustus võlausaldaja, kelle nõuete summa on 932,33 eurot (so 1,05 % nõuete summast). VÜK-ga ei nõustunud võlausaldajad, kelle nõuete summa on 34 988,56 eurot (so 39,32 % nõuete summast). Seega kui arvestada võlausaldajaid kes ei ole seisukohta esitanud (11) ja on nõustunud VÜK-ga (1), siis on VÜK kinnitamise poolt võlausaldajatele esitatud kujul 12 5
võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 60,68 % kogunõuetest ehk täidetud on FIMS § 26 lg 2 sätestatud eeldus.
17.Kohtu arvates on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Põhjendatud on ka väiksemate ja suuremate nõuete grupeerimine ning võlgnikule erineva tagasimakse perioodi võimaldamine (väiksemate nõuete puhul 10 kuud ja suuremate nõuete puhul 50 kuud).
18.FIMS § 26 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.
19.Võlgniku kuusissetulekuks on igakuine töötasu vahemikus ca 1 440 eurot (võlgnik töötab xxx). VÜK kohaseks täitmiseks otsib võlgnik lisatööd. VÜK täitmiseks saab võlgnik teha makseid kuus ca 300 euro suuruses summas kogumis. Ümberkujundamiskava kinnitamisel oleks kogumis ümberkujundatavate kohustuste (kavas kajastatud tasumisele kuuluvas summas 18 000 eurot) millised täidetakse osamaksetena. Võlgnikul on 1 ülalpeetav (laps), millest johtuvalt on võlgnikule laekuvast töötasust mittearestitav summa 1 181,33 eurot. Võlgnik saab ka käesoleval ajal peretoetust summas 160 eurot, kuid see on mittearestitav summa. Alternatiiv ümberkujundamiskavale oleks võlgniku pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Sel juhul oleks võlgniku teadaoleva töötasu arvelt võlausaldajate nõuete katteks eelduslikult ca 2,5 aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluse kestel võimalik tasuda üle kuutöötasu alammäära + 1/3 arvestades ühte ülalpeetavat, laekuv summa (ca 259 eurot kuus, kokku ca 7 770 eurot). Võlgade ümberkujundamise menetluses oleks võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalik oluliselt suuremas (so enam kui kahekordses) summas. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgnik suudab VÜK täita ja otstarbekaim maksejõuetusmenetluse liik on võlgade ümberkujundamine.
20.FIMS § 26 lg 5 kohaselt kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust.
21.FIMS § 28 lg 1 sätestab, et määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6
22.Võlgade ümberkujundamiskava on lisatud käesolevale kohtumäärusele (lisa 1).
23.Kohtu selgitused: - Tulenevalt FIMS § 30 lg 1 ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. -Tulenevalt FIMS § 32 lg 1 ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. - Tulenevalt FIMS § 35 lg 1 ja 2 järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik. Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel.
USALDUSISIKU TASU
24.FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
25.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
26.Usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teinud tööd 16 tundi tunnitasuga 135 eurot tund. Tasu suurus on 2 160,00 eurot, millele lisandub käibemaks 475,20 eurot. Kogumis taotleb usaldusisik tasu määramist summas 2 635,20 eurot. Nimetatud summast on võlgniku poolt makstud käesolevaks ajaks kohtu deposiiti 1 317,60 eurot (4 x 329,40). Võlgnikul on kohustus tasuda veel kaks osamakset (aprillis ja mais 2025. a kogusummas 658,80 eurot (2 x 329,40). Nimetatud summa makstakse usaldusisikule maksete laekumisel välja deposiidist. Järelejäänud summa 658,80 eurot (2635 – 1 317,60 – 658,80) tuleb võlgnikul tasuda kahe osamaksega juunis 2025. a 329,40 eurot ja juulis 2025. a 329,40 eurot.
27.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisiku tasu taotlus põhjendatud. 7
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.