Kohtulahend

kinnistu nr 653 Possieti 22 ja neist tänaseks saanud majavalduste Suur-Posti 22 ja Aisa 10, nii maa kui hoonete omanikuks 16.06.1940 seisuga oli EAÕK-sse kuuluv P.P.K.K.. Hooned võõrandati omaniku tahte vastaselt ning kirik, jäädes ilma juriidilise isiku õigustest, ei saanud hooneid omada, iseseisvalt käsutada või kellelegi võõrandada. Avalduse esitamise tähtaja kulgemine ei ole alanud. Avaldajale ei ole esitatud nõuet tõendada vara võõrandamist kohtu korras. Pärnu Linnavalitsuse 04.03.2003 kiri üksnes möönab sellist võimalust. Komisjoni istungi protokollist nähtub, et Pärnu Linnavalitsuse majandusosakond tegeleb täiendavate tõendite kogumisega. Huvitatud isiku seisukoht Huvitatud isik Pärnu linn palus jätta avalduse rahuldamata, kuna see on esitatud peale Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra“ (edaspidi kord) punktis 16 sätestatud ühekuulist tähtaega. Samuti ei ole tõendatud kõnesolevate hoonete õigusvastase võõrandamise fakti. Komisjoni seisukoht tehti avaldajale teatavaks 05.03.2003 Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 04.03.2003 kirjaga. Avaldajale edastati komisjoni protokolli väljavõte. Komisjon juhtis avaldaja tähelepanu sellele, et otsusega mittenõustumisel tuleb pöörduda kohtusse õigusvastase fakti tuvastamiseks. Avaldajale on esitatud nõue tõendada vara võõrandamist kohtu korras, sest 2003. aastal, saades teadlikuks komisjoni otsusest ja majandusosakonna kirjast, pöördus avaldaja Pärnu Maakohtu poole avaldusega juriidilise fakti tuvastamiseks. Avaldust ei võetud menetlusse põhjusel, et pöörduda tuleb Tallinna Linnakohtusse. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas 19.12.2005 otsusega avalduse ja tunnistas Pärnus Suur-Posti 22 ja Aisa 10 asuvad hooned EAÕK õigusvastaselt võõrandatud varaks. Kohtuotsuse kohaselt ei ole Pärnu Linnavalitsuse 04.03.2003 kiri, milles on märgitud, et avaldajal on võimalus pöörduda kohtusse vara koosseisu ja natsionaliseerimise fakti tuvastamiseks, käsitletav nõudena pöörduda vara võõrandamise tõendamiseks ühe kuu jooksul kohtusse. Korra punkti 6 seitsmendas lõigus sätestatud ühekuuline tähtaeg on kohaldatav üksnes siis, kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan on esitanud isikule seadusest tuleneva nõude tõendada vara võõrandamist kohtu korras. Antud juhul ei ole huvitatud isik sellist nõuet esitanud. Seadus ei keela isikul pöörduda vara õigusvastase fakti tuvastamiseks otse kohtusse. Kuna EAÕK-d ei ole märgitud Riigi Teatajas, Eesti NSV Teatajas või Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega avaldatud natsionaliseeritud vara nimekirjades, lähtub kohus tema varade natsionaliseerimise tõendamiseks korra punkti 16 teisest lõigust, mis lubab vara natsionaliseerimist tõendada mõne muu dokumendiga. EAÕK-le kuulunud majade summaarne kasulik põrandapind oli 224,7m2, mis ületas seadusega lubatud ülemmäära. Kui hoonete summaarne põrandapind olnuks 200m2 või alla selle, oleks EAÕK automaatselt olnud õigustatud subjektiks ka hoonete osas. Tallinna Linnakohtu 14.09.1993 otsusega, mis jõustus 27.09.2003, tunnistati EAÕK omandireformi õigustatud subjektiks temalt ebaseaduslikult võõrandatud vara suhtes (t.lk 27). Otsuse kohaselt tegutses EAÕK 1935. a põhikirja alusel, kuid nende tegevus katkestati vägivaldselt 16.06.1940. Tegelikult jätkus EAÕK tegevus ka peale seda, kuid varad natsionaliseeriti. Seega nähtub otsusest, et EAÕK varad natsionaliseeriti. Huvitatud isik ei ole kohtuotsust vaidlustanud. Rahvusarhiivi Pärnu Maa-arhiivi 01.10.2002 teatise kohaselt on Pärnu Linnavalitsuse Arhitektuuriosakonna arhiivifondi dokumentides Pärnu linna 1938-1940. a kinnisvara maksuregistris 2. jaoskonna alevi linnaosas järgmised sissekanded: jrk nr 955, linnaplaani nr 182/182a, kinnistu nr 653, tänav ja politsei nr Posjeti 22, kinnisvara omaniku nimi: Õ.K. koguduse vanadekodu. Pärnu Linna TSN Täitevkomitee Elamute Valitsuse 01.11.1947 protokolli nr 12 päevakorra p 8 all on märgitud: Possieti tn nr 22 Vassikovi elamu on natsionaliseeritud 1941. a pinnaga 197,5 m2 (t.lk 63). Kohtuotsuse kohaselt tõendab arhiiviteatis, et natsionaliseerimine teostati 1941. a. Ka

Siseministeeriumi 26.10.1994 kiri, mille kohaselt 11.08.1993 registreeritud ja Tallinna Linnakohtu 14.09.1993 otsusega omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud EAÕK on ainuke juriidiline isik, kellel on õigus tagasi nõuda nii temalt endalt kui ka temasse kuulunud kloostrite ja koguduste vara (t.lk 28 ja 48), tõendab vara kuulumist EAÕK-le. Eesti Ajalooarhiivi 02.12.1994 teatise kohaselt on kinnistu nr 653 all Pärnu linnas Possieti tänaval nr 22 asuva päriskrundi nr 182 ja hoonete kohta järgmised sissekanded: Pärnu linnavalitsuse 09.07.1866 otsuse põhjal on see kinnisvara kinnistatud P.K.Õ.P.K.K. (praegune nimi EAÕK) omanduseks. Ostuhind 1830. a andmetel oli 800 rubla. Kinnisvara koosseisu kuuluvad üks puust elumaja kõrvalehitustega ja aed (t.lk 32). Ajalooarhiivi 05.03.2003 kirjaga teatati Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonnale, et Pärnu linna kinnistu nr 653 toimikus leiduvas Pärnu linna kinnistusjaoskonna 08.05.1937 tunnistuses on märgitud, et endine Pärnu linnas II alevi jaoskonnas Aisa tänaval asunud kinnisvara on kinnistatud P.K.-O.P.K. kiriku nimele 11.07.1866. Pärnu rae 09.07.1866 otsuse põhjal ja seda ei ole Pärnu linna vastava kinnistusregistri ja omandiõiguse raamatu andmetel hiljem kellegi teise nimele ümber kinnistatud (t.lk 19). Eeltoodud dokumentidega on tõendatud, et EAÕK on ainuke vara seaduslik omanik. Veel tõendavad EAÕK varade õigusvastast võõrandamist EAÕK 31.03.1993 avaldus varade tagastamiseks (t.lk 25-26), Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 31.10.1940 seadlus suurte majade natsionaliseerimise kohta (t.lk 36), Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 05.06.1941 seadlus suurte majade natsionaliseerimise seadluse täiendamise kohta (t.lk 37), ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 05.07.1945 määrus nr 614 (t.lk 41-42A), ENSV Kohtuministri 03.06.1947 kiri koos lisadega (t.lk 43- 46), ÕVVTK Keskkomisjoni 13.01.1994 kiri l (t.lk 29), 30.04.1940 kinnitatud hoone projekt (t.lk 33-35), 1948. a inventariseerimise plaan (t.lk 38-40), Oktoobri 22/Aisa 10 majavalduse plaan (t.lk 45) ja majavalduse skits (t.lk 46). Alates Pärnu linna Töörahva Saadikute Nõukogu 18.11.1952 otsusest nr 742 Suur-Posti 22 majavalduse kohaliku nõukogu elamufondi võtmisest, on EAÕK vara Pärnu linna käsutuses. Kohtu arvates ei ole tõendatud, et avaldus vara õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamiseks on esitatud peale korralduse punktis 16 sätestatud tähtaega. Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna 20.02.2003 kirjades Riigiarhiivile ja Ajalooarhiivile on märgitud, et kinnistu plaan ja/või arhiiviteatis on vajalik Suur-Posti 22 tagastamise küsimuse lahendamiseks (t.lk 16 ja 18). Tegelikult oli huvitatud isiku arhiividesse pöördumise eesmärgiks maa suuruse kindlakstegemine (t.lk 14 p 2.1). ÕVVTK Pärnu Linnakomisjoni 19.02.2003 protokolli väljavõttes on lisatud kohtusse pöördumise kohustuse kohta sõna tuleb, mida Pärnu linn ei ole 04.03.2003 vastuses avaldaja taotlusele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks kasutanud. Kuivõrd Pärnu linna seisukoht vara tagastamise taotluse suhtes ei ole kooskõlas seadusega ja esitatud tõenditega, tuleb jätta see tähelepanuta. Apellatsioonkaebuse põhjendused Huvitatud isik palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta avaldus rahuldamata. Kaebuse kohaselt tõlgendas kohus vääralt Korras sätestatut, kuna korra p 16 kohaselt peab tõendiks esitatud dokumendi sisuks olema vara õigusvastane natsionaliseerimine, mitte ei pea muude dokumentidega tõendama vara natsionaliseerimist. Avaldaja esitatud tõendite puhul on tegemist üldiste õiguslike alustega, mis andsid aluse teatud toiminguteks, kuid avaldaja ei ole tõendanud, et neid toiminguid on tehtud vara osas. Apellandi arvates toimub õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine kindla seadusliku korra alusel (ORAS) ja vara tagastamise sõltuvusse seadmine põrandapinnast või automaatne subjektsus ei ole eelnimetatud seadusega reguleeritud. Tallinna Linnakohtu 14.09.1993 otsusest ei nähtu, et Suur-Posti 22 varade natsionaliseerimine oleks tõendatud. ÕVVTK Keskkomisjon saatis EAÕK materjalid komisjonile läbivaatamiseks 13.01.1994, mis on 4 kuud peale kohtuotsuse jõustumist. Apellant asutati 1992. a, mistõttu ei saanud

ta enne seda omada EAÕK varade käsutusõigust nagu järeldas kohus. Apellant ei ole seotud Pärnu linna Töörahva Saadikute nõukoguga ja tema varadega ega ole selle nõukogu õigusjärglane. Kohus tuvastas, et vara natsionaliseerimine oli teostatud 1941. aastaks. Kohtule esitatud Pärnu linnas Oktoobri 22/Aisa 10 nurgal asuva majavalduse plaani kohaselt oli 07.01.1949 seisuga majavaldajaks P.J.K. kogudus. Seda kinnitas ka avaldaja esindaja kohtuistungil. Kohus ei põhjendanud järeldust, et huvitatud isiku seisukoht vara tagastamise taotluse suhtes ei ole kooskõlas seadusega ja esitatud tõenditega, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. Apellatsioonkaebuse vastus Vastustaja peab kohtuotsust õigeks ja põhjendatuks ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 järgib ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse põhjendusi. ÕVVTK Pärnu linna 05.02.1998 otsusega tunnistati EAÕK õigustatud subjektiks Pärnus, Suur-Posti (algselt Posseiti 22) ja Aisa 10 (1949 aasta plaanidel Oktoobri 22/Aisa 10) asunud endise kinnistu nr 653, krunt 182, maa suhtes ja jäeti rahuldamata taotlus hoonete suhtes, kuna oli tõendamata hoonete õigusvastane võõrandamine ORAS § 6 lg 1-5 kohaselt. Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr 161 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p 22 sätestab, et kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on taotlejal õigus pöörduda nende faktide tõendamiseks kohtu poole. Vara õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamise kuulumist kohtu pädevusse ei määra see, kas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- või linnakomisjon on taotlejale esitanud nõude tõendada vara õigusvastase võõrandamise fakti kohtu korras. Riigikohus on sama seisukoha väljendanud 11.04.2000 määruses nr 3-2-1-45-00. Vastavalt ORAS § 6 lg 1 on vara õigusvastane võõrandamine omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et:

Seega on linnakohus tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnates seadusliku otsuse, millega tuvastas vara õigusvastase võõrandmise avaldajalt vara natsionaliseerimise teel. Asjaolu, et vaidlusalused hooned (natsionaliseeritud vara) oli 1949 aastal kiriku valduses, ei tähenda, et nimetatud hooned olid kiriku omandis. Usuühingud ei omanud alates 05.07.1945 juriidilise isiku õigusi ( toimiku nr 2209 lk. 17-21). Apellandil on õigus selles, et ta ei ole Pärnu linna õigusjärglane, kuid kuni 31.12.2005 ajal kehtinud TsMS § 249 lg 2 kohustas kohut kaasama kõik asjast huvitatud isikud hagita asja läbivaatamisele kah juhul, kui avaldaja ei oleks nende kaasamist taotlenud. Käesoleval juhul oli avaldaja taotluse esitanud. Ka kehtiva TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on hagita menetluses menetlusosaliseks asjast puudutatud isik. Vaidlust ei ole selles, et asjast huvitatud isikuks on ORAS § 5 kohaselt omandireformi kohustatud subjekt. Kuna ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning apellandilt välja mõista vastustaja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile 5310 krooni.

U.Loonurm

V.Lips

M.Reino

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.