Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

ülalpidamispensioni kokku 26 894 krooni ja 60 senti. LKS § 38 lg. 1 kohaselt LKF võib esitada regressinõude sõiduki juhi vastu, kusjuures nõude esitamisel nõutakse regressinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 26 894 krooni ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hagi on esitatud LKS § 38 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on tõenditena lisatud LKF otsused liikluskahju tuvastamise ja hüvitamise kohta, käsitluskulude arvestused, kriminaalasjas nr. 1-271/98 tehtud kohtuotsuse ärakiri, pretensioonid, maksekorraldused hüvitise ülekandmise kohta, meeldetuletus. Kostja 03.04.2006.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub kohaldada aegumist, kuna tegemist on korduvate nõuetega, millest iga üksiku kohustuse nõude aeg oli kolm aastat. Samuti pole selge, millel summa põhineb. Liites käsitluskulud ja otsuste alusel hüvitatud summad kokku, on tulemiks vaid 8 600 krooni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 02.05.2006.a. kohtule saabunud kirjas hageja suurendas hagihinda ja palub kostjalt välja mõista 48 378 krooni ja 10 senti, millele lisandub käsitluskulu 7 256 krooni ja 72 senti (Vabariigi Valitsuse 11.03.1997.a. määruse nr. 55 p. 9). II. Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja palus asi arutada ilma tema osavõtuta ja hagi rahuldada. Eelistungil hageja esindaja selgitas, et lesele maksti 6 136 krooni ja selle toimiku alusel on hüvitamine lõpetatud. Lapsele on hüvitatud 42 242 krooni ja maksed jätkuvad. Kostja on ainsa tasumise teinud summas 1 752 krooni ja 40 senti. Nõue on regresskorras. Otsused on olemas ja keegi pole neid vaidlustanud. Vaidlust pole selles, kas kostja oli kohustatud pooleks. Alkoholijoobes ta avarii tegi ja inimene hukkus ning LKF pidi hüvitama need summad. Hageja soovib, et kohus lähtuks viimasest täpsustusest, kus on kõik kirjas ja alusdokumendid on esitatud loogilises järjekorras. Arvutus on lisatud. Käsitluskulu aluseks on Vabariigi Valitsuse 11.03.1997.a. määrus nr. 55 p. 9 ja kõigil otsustel on sellele ka viide olemas, kuivõrd käsitluskulu arvestatakse sellelt summalt mis on välja makstud. Käsitluskulu sisaldabki summa väljamaksmist, otsuse tegemist ja võib-olla ka muid toiminguid. Otsuseid on kümneid. Pole põhjendatud iga kuu saata ka pretensioone, kui isikul on maksed tasumata alates 1999.a. See ei muuda asja olemust. Iseenesest ei oma tähtsust, millal kohtusse minnakse. See võiks tekitada probleemi siis, kui nõutakse viiviseid. Aegumine kohaldamisele ei tule, sest nõue tuleneb otse LKindlSst, mis jõustus 01.07.1995.a. Selle seaduse § 38 lg. 2 p. 2 kohaselt LKFl on õigus esitada regressnõudeid ka siis, kui sõiduki juht juhtis sõidukit alkoholijoobes. Regressnõue ongi seadusest tulenev nõue. Isegi TsÜS praeguse redaktsiooni järgi on kohtusse pöördumise aeg 10 aastat. Aga kui see küsimus ka tõusetub, siis hagi on postitatud enne 01.07.2005. Pealegi aegumine peatub ajaks, kui võlgnikule antakse täiendav aeg võla tasumiseks. Seda on tehtud 10 korda ja on antud ka aega maksegraafiku tegemiseks. Kostja on palunud juba 2005.a. kokkulepet ja seega ta on tunnistanud võlga. Kui kostja tunnistab võlga, siis aegumine peatub. Nüüdseks on selge, et asjas on vaja teha otsus ja siis jääb kohtutäituri hinnata, kui palju kostjalt võtta. Kostja esindaja kohtuistungil seletab, et kostja tunnistab hagi osaliselt summas 27 514 krooni ja 10 senti. Ülejäänud osas on nõuded aegunud. Toimik E. P ülalpidamise maksmise osas lõpetati 2001.a. detsembris ning selles osas ja käsitluskulude osas on nõuded täielikult aegunud. Eraldi otsuste alusel tasutud summade osas on nõuded aegunud kuni 2003.a. aprillini, sest nõude suurendamine esitati kohtule 02.05.2006.a. Kostja tunnistab nõudeid alates otsusest nr. 30, kuupäevaga 06.05.2003.a., kuni 07.04.2006.a. otsuseni nr. 65. Neist otsustest üheski käsitluskulusid pole, seega pole neid õigus ka nõuda. Kostja ise kohtuistungil on nõus summaga 27 514 krooni ja 10 senti. III. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et esitatud hagi on lubatud, sest kehtinud LKindlS § 38 lg. 2 p. 2 kohaselt on hagejal õigus esitada regressnõudeid ka siis, kui sõiduki juht juhtis sõidukit alkoholijoobes. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja kohtuistungil on hagi aluseks olevad asjaolud õigeks võtnud, kuid on nõus tasuma nõutavast summas 27 514 krooni ja 10 senti, sest muus osas on nõuded aegunud. TsMS § 440 lg. 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt summas 27 514 krooni ja 10 senti. TsÜS § 143 kohaselt kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Õige on kostja esindaja väide, et nõuded on aegunud kuni otsuseni 30, samuti käsitluskulude osas. TsÜS §-de 154 ja 157 lg. 4 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, ja nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja on teinud iga üksiku makse vastava otsuse alusel. Tegemist on üksikute maksetega, millest igaühe puhul algab aegumine makse tegemisest. Otsustes on summad erinevad. Otsuseid kostjale saadetud ei ole. Seega iga üksiku hüvitamisele kuuluva makse suurus polnud kostjale teada. Pretensioon on saadetud 14.12.2001.a. kahjunõude hüvitamiseks summas 4 050 krooni ning 24.03.2005.a. on saadetud meeldetuletus 26 894 krooni ja 60 sendi tasumiseks. Pretensiooni esitamine pole aga samastatav hagi esitamisega kohtusse ega peata seega aegumist. TsMS RakS § 3 kohaselt enne rakendusseaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 4 kohaselt oli hageja riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastatud. Kehtinud TsMS § 64 lg. 1 järgi riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistis kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on summalt 27 514 krooni ja 10 senti tasumisele kuuluv riigilõiv 1 750 krooni, mis tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Kohus kohaldas TsÜS §-de 143, 154, 157 lg. 4, LKS § 38 lg. 2 p. 2 sätteid ning juhindus TsMS RakS § 3, § 440 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

S.Tooming

I.Golubev

Viru Ringkonnakohus 06. 12. 2006.a otsustas: Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Viru Maakohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr.2-05-14469 osaliselt osas, millega jäeti rahuldamata Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi T L võlgnevuse nõudes summas 26 368,32 krooni. Rahuldada Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi ja välja mõista T L Eesti Liikluskindlustuse Fondi kasuks võlgnevuse katteks 26 368 (kakskümmend kuus tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) krooni 32 senti. Muus osas jätta Viru Maakohtu 31.05.2006 otsus muutmata. Välja mõista T L Eesti Liikluskindlustuse Fondi kasuks apellatsiooni-menetluse kohtukulu (riigilõiv) summas 1750,00 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Kohtuotsus jõustus Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 08. jaanuaril 2007.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.