Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Margo Klaar, Gaida Kivinurm teatavaks- 25. mai 2006.a Tallinna Ringkonnakohtu kantselei
Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-04-264
Tsiviilasi
T AS hagi AS M vastu nõude tunnustamiseks AS B pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 16. märtsi 2005.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T AS-i ja AS-i M apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
11. mai 2006.a
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Apellant/vastustaja (hageja) T AS, lepinguline esindaja adv Kristina Schotter Apellant/vastustaja (kostja) Avatud lepinguline esindaja adv Raul Talts
RESOLUTSIOON
Aktsiaselts M,
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 16. märtsi 2005.a otsus osas, milles linnakohus jättis hageja nõude tunnustamata.
2.Teha uus otsus, millega tunnustada T AS nõuet AS B pankrotimenetluses muu tähtaegselt esitatud nõudena summas 2 973 773, 08 krooni (kaks miljonit üheksasada seitsekümmend kolm tuhat seitsesada seitsekümmend kolm krooni ja kaheksa senti).
Mõista Avatud Aktsiaseltsilt M T AS kasuks välja kohtukulu summas 100 000 (sada tuhat) krooni.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja hageja põhjendused
1.AS-i B pankrot kuulutati välja Tallinna Linnakohtu 04.12.2003 otsusega. T AS esitas pankrotimenetluses 4 368 770 krooni suuruse nõude. Nõuete kaitsmise koosolekul 08.03.2004 vaidles kostja nõudele vastu ning hageja nõue jäi tunnustamata.
2.Võlgniku AS-i N õiguseellane oli AS D, mille ärinimi muudeti 09.05.1997 L AS-iks. Viimane omandas 10.06.1997 AS-i MV kõik aktsiad. 29.08.1997 L AS ja AS MV ühinesid ja uue aktsiaseltsi ärinimeks sai 31.08.1998 AS B.
3.Hageja tunnustamiseks esitatud nõue tuleneb järgmistest lepingutest: 1) Hageja laenas võlgnikule 125 000 krooni, mis kanti 23.05.2001 võlgniku pangakontole. Võlgniku likvideerija tunnistas võlga, intressi 12% aastas ja viivist 0,2% tasumata makselt päevas. Pankrotiotsuse tegemise seisuga oli võla suurus 371 013,70 krooni, millest põhivõlg on 125 000 krooni, intress 38 013,70 krooni ning viivis 208 000 krooni; 2) Hageja omandas 15.05.2003 nõude loovutamise lepinguga võlgniku vastu nõuded A Ltd’ilt, TH AS-ilt ja V.S.A. I.’ilt;
4.A’i laenulepingust tulenes võlgniku õiguseellaste võlg. Likvideerija tunnistas 21.12.1998 lepingust tulenevat võlgnevust summas 1 653 252,65 krooni, millest põhivõlg on 434 609 krooni ning viivis 1 218 643,65 krooni.
5.AS MV ja A sõlmisid 01.08.1997 tehnika ja juhtimise teenuse lepingu, mille alusel osutas A konsultatsiooniteenust AS-ile MV. AS MV jättis tasumata 311 024 krooni. AS MV ja A vormistasid 01.09.2000 võla laenuks. Kokku on selle lepingu alusel võlg 1 114 991,20 krooni, millest põhivõlg on 311 024 krooni, intress 121 580 krooni ja viivis 682 386 krooni.
6.Võlgniku likvideerija V. S. A. I. andis võlgnikule laenu 06.09.2002-12.03.2003 viiel korral sularahana kokku 25 000 krooni. Laenu tagastamise tähtpäev oli 30.05.2003, intress 12% aastas ja viivis 0,2% tasumata summalt päevas. Kokku on võlgnevus 37 284,60 krooni, millest põhivõlg on 25 000 krooni, intress 2934,60 krooni ning viivis 9350 krooni.
7.TH AS andis võlgnikule laenu 300 000 krooni intressiga 12% aastas. Laenuleping loeti sõlmituks 02.08.2001 raha kandmisega võlgniku kontole. Laen anti kolmeks kuuks viivisega 0,2% tasumata summast päevas. Kokku on võlgnevus 840 830,10 krooni, millest põhivõlg on 300 000 krooni, intress 84 230,10 krooni ja viivis 456 600 krooni.
8.TH AS omandas 13.03.2003 ja 27.03.2003 AB-lt MH&P nõude võlgniku vastu summas 136 159,85 krooni, sellest põhivõlg 127 596 krooni ja viivis 8563,85 krooni.
9.3) Advokaadibüroo MH&P ja võlgniku vahel sõlmitud õigusabiteenuse osutamise lepingu 9 tasumata arvest 05.03.2003-28.11.2003 on tekkinud võlg kokku 215 238 krooni, millest põhivõlg on 209 366,20 krooni ja viivis 5871 krooni. 12.12.2003 loovutas AB MH&P nõude hagejale. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal ja pankrotivõlgnikul on ühine majanduslik huvi. Mõlema äriühingu ainuaktsionär on Hongkongis registreeritud holdingkompanii A. Sellest lähtuvalt tuleks hinnata ka nõude aluseks olevaid lepinguid. Võlgade laenuks ümbervormistamise lepingud on
2(7)
kuupäevadeta ja pole võimalik kontrollida nende vastavust vorminõuetele. Lepingutele on pankrotivõlgniku esindajana alla kirjutanud 02.12.2002 likvideerijaks määratud V. S. A. I.. Äriseadustiku (ÄS) § 372 lg 3 kohaselt võib likvideerija teha üksnes aktsiaseltsi likvideerimiseks vajalikke tehinguid. Laenukohustuste, eriti aga tagasiulatuva viivise maksmise kohustuse võtmine ei olnud AS B likvideerimiseks vajalik. Seetõttu on need tehingud tühised seadusest tuleneva keelu rikkumise tõttu. Kui V. S. A. I. kirjutas lepingutele alla enne likvideerijaks määramist, on laenulepingud tühised, sest V. S. A. I.'il ei olnud esindusõigust. Samuti ei olnud V. S. A. I.'l ASile B laenamisel iseendaga tehingu tegemiseks aktsiaseltsi nõukogu nõusolekut (ÄS § 317 lg 8). Tõendatud ei ole raha reaalne üleandmine. Juhul, kui kohus loeb laenulepingud kehtivaks, palus kostja vähendada ebamõistlikult suurt viivist. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
11.Tallinna Linnakohus rahuldas 16.03.2005 otsusega hagi osaliselt ja tunnustas T AS-i nõuet AS-i B pankrotimenetluses muu tähtaegselt esitatud nõudena summas 1 491 166,40 krooni. Kohus jättis kohtukulud poolte endi kanda.
12.Hageja ja võlgniku vahel 23.05.2001 laenulepingu sõlmimine, sealhulgas rahasumma üleandmine, ei ole tõendatud. Vaidlusalune laenuleping on rahatu. Maksekorraldusest nähtub, et hageja on maksnud 125 000 krooni võlgnikule AIL-i eest, ja sellel ei ole viidet, et makse on laen. Võlgniku juhatuse liikmete kirjaliku kinnitusega ei saa tõendada laenulepingu olemasolu. TsK § 272 lg 3 järgi on võimalik üksnes kehtiva võlasuhte ümbervormistamine laenulepinguks. Likvideerija pädevus selle tehingu tegemisel ei oma asjas tähendust.
13.AS-i B likvideerija V. S. A. I.’i esindusõigus kolmandate isikute ees on ÄS § 372 lg 3 järgi piiramatu. Kuid likvideerija äriühingu seadusliku esindajana võib teha tehinguid seaduses ettenähtud pädevuse ulatuses (ÄS § 372 lg-d 2 ja 3). Likvideerija ülesannete hulka ei kuulu uute rahaliste kohustuste võtmine, eriti juhul, kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud.
14.A Ltd ja võlgniku 21.12.1998 sõlmitud laenulepingu alusel raha ülekandmine on tõendatud. Selle nõude osas tuleb tunnustada põhivõlga 434 609 krooni. Kuid vähendada tuleb viivist seaduses sätestatud viivisemäärani (tsiviilkoodeksi kehtivuse ajal 3% aastas ja võlaõigusseaduse jõustumisest alates 01.07.2002 7% aastas), kokku 1402 päeva eest 73 689,54 krooni.
15.A Ltd ja AS-i MV sõlmitud tehnika- ja juhtimisteenuse leping on heaks kiidetud AS-i MV erakorralisel üldkoosolekul 12.08.1997. Tunnustada tuleb hageja nõuet 311 024 krooni põhivõla ja 121 580,56 krooni intressi osas. Viivist tuleb vähendada eeltoodud põhjendustel seaduses ettenähtud viivisemäärani. Lugeda võlgniku viivitust kohustuse täitmisel alates 01.12.2000 ja tunnustada viivist 577 päeva eest 62 705,53 krooni.
16.AS-i B likvideerija V. S. A. I.’i ja võlgniku sõlmitud laenuleping on TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine kui volituseta tehtud tehing. ÄS § 372 lg 1 kohaselt ei vajanud V. S. A. I.s iseendaga tehingu tegemiseks aktsiaseltsi nõukogu luba, kuid tema volitused olid piiratud ÄS § 372 lg-te 2 ja 3 alusel likvideerimismenetluse toiminguteks vajalike tehingutega. Likvideeritavale äriühingule uute rahaliste kohustuste võtmine ei ole tehing, mis on suunatud äriühingu tegevuse lõpetamisele, varade müümisele ja võlausaldajate nõuete rahuldamisele.
17.TH AS-i ja võlgniku 02.08.2001 sõlmitud laenuleping on rahatu. Seega ei olnud TH AS-il nõuet, mida hagejale loovutada. TsK § 272 lg 2 järgi on laenuleping reaalne leping, mis loetakse sõlmituks raha üleandmisel. Hageja ei tõendanud, et TH AS oleks võlgnikule raha üle andnud.
18.Advokaadibüroo MH&P ja võlgniku vahel sõlmitud õigusabiteenuse osutamise lepingutest tulenevad nõuded kogusummas 487 557,90 krooni on põhjendatud. Võlgnik on jätnud arved
3(7)
tasumata. Lepingust tulenev kohustus tuleb vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 täita lepingus ettenähtud viisil. VÕS § 113 lg 1 alusel nõutud viivist kohus vähendada ei saa. Kostja ei ole viivise vähendamist ka taotlenud. T AS-i apellatsioonkaebuse põhjendused
19.T AS esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osaliselt hagi rahuldamata jäetud osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada. Hageja palus AS-ilt M välja mõista T AS kohtukulud ja jätta kostja kohtukulud tema enda kanda.
20.Esimese astme kohus on tõendite hindamisel vääralt tuvastanud võlgniku AS B ning T AS, V. S. A. I.’i ja TH AS vahel sõlmitud laenulepingute rahatuse. Raha üleandmine nimetatud laenulepingute alusel oli tõendatud T AS 23.05.2001 ja TH AS 02.08.2001 maksekorralduste ning V. S. A. I.’i antud laenu puhul AS B kassa sissetuleku orderitega, samuti poolte kinnitustega hiljem kirjalikult vormistatud laenulepingutes. Lisaks esitas hageja kohtule võlgniku juhatuse liikmete kirjaliku kinnituse selle kohta, et AS B laenulepingutes toodud tingimustel laenu sai. Nimetatud tõendite põhjal oleks tulnud hagi kõnealuses osas rahuldada. TsK § 276 lg-st 2 tulenevalt on tunnistajate ütlustega keelatud tõendada laenulepingute täitmist, kuid mitte laenulepingute üksikuid tingimusi. Kui kohus leidis, et võlgniku juhatuse liikmete kirjalik kinnitus ei ole käsitatav dokumentaalse tõendina, oleks tal tulnud rahuldada hageja esindaja 23.08.2004 alternatiivne taotlus ja kuulata juhatuse liikmed üle tunnistajatena. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta 21.05.2004 hagi täpsustuses esitatud hageja väite osas, et kui kohus ei tõlgenda rahasummade ülekandmist AS-ile B laenulepinguna, on hagejal õigus nõuda raha tagastamist alusetu rikastumise sätete (TsK § 477 lg 1) alusel koos seadusjärgse viivisega (TsK § 231 lg 1 ja alates 01.07.2002 VÕS § 113). Hageja väidete ja tõendite arvestamata jätmisega rikkus esimese astme kohus oluliselt protsessiõiguse normi (TsMS § 231 lg 4). Kaevatava kohtuotsuse järeldus, et kirjalikku vormi nõudvaid laenulepinguid ei saa pärast raha ülekandmist kirjaliku kokkuleppega vormistada, sest ümbervormistamiseks peab võlasuhte kehtivus olema tõendatud, on vastuolus TsK § 272 lg-s 3 sätestatu ja äripraktikaga. Riigikohtu 10.10.2002 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-104-02 kohaselt saab laenuks ümber vormistada igasugust võlasuhet ja selle õiguslikuks tagajärjeks on tõenduskoormuse ümberpööramine, see tähendab, et pärast võla ümbervormistamist peab võlgnik (laenaja) tõendama, et ta laenu ei saanud. Kuivõrd käesolevas asjas oli tõendatud raha ülekandmine võlgnikule, lasus kostjal kohustus tõendada, et tegemist ei olnud laenusuhtega.
21.Hageja ei ole nõus A Ltd. ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingute täitmist sanktsioneerinud viivise vähendamisega seadusjärgse viivise määrani. Kohus leidis põhjendamatult, et viivis on ebamõistlikult suur, arvestamata hageja põhjendust, et laenu õigeaegse tagasimaksmata jätmise tagajärjel on talle tekkinud kahju seoses AS B pankrotimenetluses osalemise vajadusega. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 162 lg-t 1, mille kohaselt viivise vähendamisel tuleb eelkõige arvesse võtta kohustuse täitmise ulatust. Antud juhul on kohustus võlgniku poolt täies ulatuses täitmata. Alates võlaõigusseaduse jõustumisest kehtiva seadusjärgse viivise määrana rakendas kohus vääralt 7% aastas, kusjuures VÕS §-dest 94 ja 113 ning VÕSRakS §-st 14 tulenevalt kohaldatakse alates 01.07.2002 seadusjärgse viivise määra 14% aastas ehk 0,038% päevas. Lisaks arvestas kohus ühe laenulepingu puhul ajavahemiku 01.07.2002- 03.12.2003 pikkuseks 522 päeva ja teise laenulepingu puhul 520 päeva. AS M apellatsioonkaebuse põhjendused
22.AS M esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada osaliselt ja teha uue otsuse, millega tunnustada T AS-i nõuet AS B pankrotimenetluses muu tähtaegselt esitatud 4(7)
nõudena summas 351 398,05 krooni.
23.Apellant ei nõustu A Ltd. ja võlgniku vahelisest laenulepingust tuleneva hageja nõude tunnustamisega linnakohtu poolt põhivõla 434 609 krooni ja seadusjärgse viivise võla 73 689,54 krooni ulatuses, kuna otsusest ei nähtu selget viidet tõenditele, millele nõude tunnustamine põhines. TsMS § 231 lg 4 kohaselt peab kohus kogutud tõendeid analüüsima. Tõendid nimetatud summa ülekandmise kohta on puudulikud. Samuti vaidleb apellant vastu Advokaadibüroo MH&P ja võlgniku vahel sõlmitud õigusabiteenuse osutamise lepingutest tuleneva nõude kogusummas 487 557,90 krooni ulatuses tunnustamisele. Kohus eiras nõuet sellises suuruses tunnustades TSMS § 231 lg 4 nõudeid ja rajas hagi rahuldamise arvete esitamise faktile, analüüsimata nõude tekke alust. Nõude suurus on ebaselge ning seepärast ei saa seda tunnustada. Hageja märkis TH AS-ilt 15.05.2003 omandatud Advokaadibüroo MH&P nõude suuruseks (põhivõlg koos seadusjärgse viivisega) 136 159,85 krooni ning otse Advokaadibüroolt MH&P 12.12.2003 omandatud nõude suuruseks 215 238,20 krooni. Seega moodustab Advokaadibüroo MH&P arvete alusel tunnustamiseks esitatud hageja nõue koos viivistega kokku 351 398,05 krooni, mitte kohtu poolt arvutatud 487 557,90 krooni. Samas on tõendatud Advokaadibüroo MH&P poolt nõude loovutamine summas 336 962,22 krooni, millele lisanduvad eelmainitud viivised.
24.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu. Menetluse edasine käik
25.Tallinna Ringkonnakohus muutis 14. juuni 2005.a otsusega linnakohtu otsust ja tunnustas hageja nõuet muu tähtaegselt esitatud nõudena summas 753 062 krooni. Otsuse kohaselt kuulus AB MH&P õigusabiteenuse osutamisest tulenev nõue tunnustamisele summas kokku 351 398 krooni ja 5 senti. Ringkonnakohus luges kehtivaks ka V.S.A. I.i poolt antud võlatunnistuse summas 27 934 krooni ning võlatunnistuse 01. augustil 1997.a sõlmitud tehnika ja juhtimise teenuse osutamise lepingust tulenevate nõuete kohta summas 373 729 krooni (sh intress 62 705, 53 krooni). Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus hageja esitatud ja kostja vaidlustatud nõuded tunnustamata. Hageja vaidlustas ringkonnakohtu 14. juuni 2005.a otsuse rahuldamata jäetud osas, s.o summas 3 615 708,17 krooni. Riigikohtu 23. jaanuari 2006.a otsusega nr 3-2-1-146-05 tühistati ringkonnakohtu 14. juuni 2005.a otsus vaidlustatud osas. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused asja uuel läbivaatamisel
26.Kolleegium leiab, et linnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada osas, milles linnakohus jättis tunnustamata hageja nõuded ning vähendas viiviseid. Hageja nõuet AS B pankrotimenetluses tuleb tunnustada muu tähtaegselt esitatud nõudena summas kokku 2 973 773,08 krooni. T AS apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Avatud Aktsiaselts M apellatsioonkaebus on õigesti osaliselt rahuldatud Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2005.a otsusega, millises osas ei ole otsust vaidlustatud. Ülejäänud osas AA M apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu. T AS apellatsioonkaebus
27.Vaidlus puudub käesolevas menetlusstaadiumis selles, et hageja poolt võlgnikule 23. mail 2001.a ülekantud laen summas 125 000 krooni (põhivõlg) on vormistatud võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes (laenulepinguna pealkirjastatud dokument t lk 39–42). Võlatunnistus kujutab endast lepingut, millega lubatakse kohustuse täitmine selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus, või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Seejuures puudub vajadus tuvastada, kas
5(7)
kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas. Samas märgib kolleegium, et hageja on esitanud kohtule tõendina maksekorralduse, millest nähtuvalt on hageja 23. mail 2001.a kandnud võlgniku õiguseelneja kontole üle 125 000 krooni. Kuivõrd hageja on tõendanud võlgnikule raha ülekandmise, pidanuks kostja nõuet vaidlustades tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja sellekohaseid tõendeid esitanud ei ole. Kolleegium leiab, et kõnealusest võlasuhtest tulenev nõue kuulub tunnustamisele põhivõla 125 000 krooni ja intressisumma 38 013,70 krooni osas. Vastavalt kostja taotlusele tuleb aga VÕS § 113 lg 8 ning § 162 lg 1 alusel vähendada viivist, mille tunnustamist hageja on taotlenud summas 208 000 krooni. Kolleegium peab võimalikuks tunnustada viivisenõuet põhivõlaga võrdses ulatuses, s.o summas 125 000 krooni. Põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb üldjuhul pidada ebamõistlikult suureks ning seda tulnuks hagejal eraldi vastavalt põhjendada. Hageja ei ole tõendanud, nagu tekkinuks tal kohustuse täitmisega viivitamise tõttu kahju põhivõlaga võrreldes suuremas ulatuses.
28.Algselt A Ltd ja võlgniku vahelisest laenusuhtest tulenev ja hageja poolt 15.05.2003.a loovutamise teel omandatud nõue summas 434 609 krooni (põhivõlg) on samuti vormistatud võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes (laenulepinguna pealkirjastatud dokument t lk 71–74). Otsuse eelmises punktis toodud põhjendustel kuulub hageja nõue tunnustamisele põhivõla 434 609 krooni osas. Viivisenõue 1 218 643,64 krooni kuulub vähendamisele põhivõla summani 434 609 krooni.
29.A Ltd ja võlgniku vahel 1. augustil 1997.a sõlmitud tehnika ja juhtimise teenuse lepingust tulenevat ja hageja poolt 15.05.2003.a loovutamise teel omandatud nõuet tunnustas ringkonnakohus põhivõla 311 024 krooni osas oma 14. juuni 2005.a otsusega, millises osas otsust ei vaidlustatud. Kolleegium leiab, et käesoleva otsuse punktis 27 toodud põhjendustel tuleb hageja nõuet tunnustada ka intressisumma 121 580,56 krooni osas. Viivisesumma 682 386,66 krooni kuulub vähendamisele põhivõla summani 311 024 krooni.
30.V.S.A. I.’i ja võlgniku vahelisest laenusuhtest tulenevat ja hageja poolt 15.05.2003.a loovutamise teel omandatud nõuet tunnustas ringkonnakohus põhivõla 25 000 krooni ja intressisumma 2 934,63 krooni osas oma 14. juuni 2005.a otsusega, millises osas otsust ei vaidlustatud. Kolleegium leiab, et käesoleva otsuse punktis 27 toodud põhjendustel tuleb hageja nõuet tunnustada ka viivisesumma 9350 krooni osas.
31.Algselt TH AS ja võlgniku vahelisest laenusuhtest tulenev ja hageja poolt 15.05.2003.a loovutamise teel omandatud nõue põhisummas 300 000 krooni on vormistatud võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes (laenulepinguna pealkirjastatud dokument t lk 104–107). Käesoleva otsuse punktis 27 toodud põhjendustel kuulub hageja nõue tunnustamisele põhivõla 300 000 krooni ning intressisumma 84 230,14 krooni osas. Viivisenõuet 456 600 krooni tuleb vähendada põhivõla summani 300 000 krooni. Avatud Aktsiaselts M apellatsioonkaebus
32.Avatud Aktsiaselts M vaidlustas linnakohtu otsuse osas, millega linnakohus tunnustas hageja nõuet, mis põhines A Ltd ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingul põhivõlaga 434 609 krooni. Kolleegium võttis nimetatud nõude kohta seisukoha otsuse punktis 28. Linnakohus leidis, et A Ltd ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingu alusel raha ülekandmine on tõendatud AS Eesti Ühispank poolt välja antud ja hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga. Samas on võlasuhe vormistatud ka võlatunnistusena (t lk 71–74), mille puhul puudub vajadus tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas.
33.Ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse oma 14. juuni 2005.a otsusega osas, milles kostja palus tunnustada hageja nõuet tulenevalt AB MH&P poolt õigusabi teenuste osutamisest tulenevast võlgnevusest summas 351 398,05 krooni. Selles osas ei ole käesoleva 6(7)
menetlusstaadiumis enam vaidlust. Kohtukulude jaotus
34.Hageja taotles kostjalt kohtukulude väljamõistmist summas 209 581,75 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kolleegium leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda 100 000 krooni, missugune summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
Kohtunikud:
M. Klaar
G. Kivinurm
K. Kullerkupp
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.