Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 01.07.2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt korraldas hageja elamu haldamist sh elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Hageja sõlmis 31.08.1993. a soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu nr 80, AS-iga 01.01.1997. a hoolduslepingu nr 02-01/97 ja 20.06.1997. a elektrivarustuse kokkuleppe nr 6308. 26.10.1998 registreeriti elamuühistu Kärberi 4, mis alustas iseseisvat majandustegevust. EÜ lõpetas elamu osas lepingud AS-ga 01.11.1998. a, AS-ga alates 01.05.2001. a, AS-ga 30.04.2001. a ja AS-ga 01.07.2001. a. Hageja andmetel omab kostja sissekirjutust alates 31.08.1984. a. Hageja raamatupidamise andmetel omab kostja tasumata võlgnevust hageja ees, mis tuleneb 1998. a novembris määratud maksetest kommunaalteenuste pakkujate poolt 1998. a oktoobris faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, milliste maksetähtajaks oli 02.12.1998. a ning kostja poolt eelnevate kuude eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest. Seisuga 02.12.1998. a moodustas kostja võlgnevus hageja ees 2 371.70 krooni (viivisteta). TsK § 477 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja mõista hageja arvel alusetult säästetud vara 2 371.70 krooni. Kostja vastus Kohtule 02.09.2005. a saadetud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostjal puudub võlgnevus hageja ees. Hagiavaldusest ei ole aru saada mis ajast on võlgnevus tekkinud. Hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda võlgnevuse olemasolu. Alates 01.11.1998. a asus kostja tasuma makseid KÜ-le ja alates sellest ajast ei olnud hagejal õigus nõuda kostjalt mingeid makseid. Eelistung Eelistungil 20.02.2006. a jääb hageja esindaja haginõude juurde, hageja on nõus sõlmima kompromissi. Kostja esindaja seletuse kohaselt ei vasta hageja poolt esitatud dokumendid nõuetele, ühelgi dokumendil pole pankrotitoimkonna kinnitust. Kostja võlgneb oktoobri kütte eest. Ühistud leppisid kokku, et elanikele nõudeid ei esitata. EÜ-le küll aga mitte elanikele. Kostja maksis oktoobri kütte eest EÜ-le .

Kohtu põhjendused Kohus tegi 21.03.2006. a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses, kuna pooled ei jõudnud neile antud tähtaja jooksul kompromissile. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja kasutab eluruumi asukohaga -116 alates 31.08.1984. a (tl 47-48). 26.10.1998 registreeriti korteriühistu (tl 41), mis alustas iseseisvat majandustegevust novembris 1998. a. EÜ lõpetas elamu osas lepingud AS-ga 01.11.1998. a (tl 42), AS-ga alates 01.05.2001. a (tl 43), AS-ga 30.04.2001. a (tl 44) ja AS-ga Eesti Energia 01.07.2001. a (tl 45). Kohtule esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt (tl 62) on kostja võlgnevus tekkinud 1998. a juunis osutatud kommunaalteenuste eest (määratud juulis) summas 885.17 krooni, 1998. a juulis osutatud teenuste eest (määratud augustis) summas 1 011.47 krooni, 1998. a augustis osutatud teenuste eest (määratud septembris) summas 887.37, 1998. a septembris osutatud teenuste eest (määratud oktoobris) summas 930.06 krooni, 1998. a oktoobris osutatud teenuste eest (määratud novembris) summas 943.78 krooni. Kostja on nimetatud ajaperioodi eest tasunud 2 287.15 krooni, seega moodustab võlgnevus 2 371.70 krooni. Kostja vastuväite kohaselt alates 01.11.1998. a asus kostja tasuma makseid KÜ-le ja alates sellest ajast ei olnud hagejal õigus nõuda kostjalt mingeid makseid. Kohtule esitatud lepingutest nähtub(tl 12-40), et hageja on kostjale teenuseid osutanud. Hageja on esitanud nõude kostja vastu perioodi kohta enne elamu üleandmist s.o. enne novembrit 1998. a. Kohus on seisukohal, et hageja poolt nõude esitamine on õigustatud. Kohtule esitatud raamatupidamise väljavõtetelt nähtub (tl 50, 53, 65, 67, 69, 71, 73, 74) kostja võlgnevuse suurus ning teenuste hind ja tariifid. Kostja vastuväite kohaselt ei vasta hageja poolt esitatud dokumendid nõuetele, kuna ühelgi dokumendil pole pankrotitoimkonna kinnitust. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Kostja on esitanud Vladimir Nikonovi konto väljavõtte (tl 84-85), mille kohaselt on -116 eest 11.09.1998. a tasutud EK-le 816.15 krooni, 09.10.1998. a 691 krooni, 09.11.1998. a 295 krooni. Kohus on seisukohal, et konto väljavõte ei tõenda kostjal võlgnevuse puudumist. Hagiavalduse täienduse kohaselt moodustas kostja koguvõlgnevus perioodil juuni kuni oktoober 1998. a 4 658.85 krooni, kostja on osaliselt võlgnevuse summas 2 287.15 tasunud. Kohus leiab, et esitatud konto väljavõtted tõendavad pigem hageja väidet, et osaliselt on võlgnevus tasutud, mitte kostja väidet kogu võlgnevuse puudumise kohta. Kostja on esitanud kohtule avalduse ja trepikoja nr 4 üldkoosoleku protokolli, mis kostja hinnangul peab tõendama tasaarvelduse toimumist. TsK § 234 lg 2 kohaselt pidi tasaarvestuseks tegema ühepoolse avalduse. Kohus tutvunud avalduse ja trepikoja üldkoosoleku otsusega leiab, et need ei sisalda tahteavaldust tasaarvestuseks. Samuti ei saa trepikoja üldkoosolek teha tahteavaldust konkreetse isiku eest. TsK § 477 lg 1 järgi isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostja on saanud perioodil juuni kuni oktoober 1998. a teenuseid hageja arvel. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 2 371.70 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.

Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 64 lg 1 ja § 60 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni riigituludesse. TsMS §-ga § 54 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale hagiavalduse ja selle lisade, vastuse ja kutsete kättetoimetamise kulud summas 161 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.