Kohtulahend

Luha tänavalt Virmalise tänavale, mis on ühesuunaline tänav suunaga vasakult paremale, kui talle paremalt tuli vastu sõiduk Hyundai Accent, mis liikus vastassuunas. Hageja pidurdas, kuid kokkupõrget vältida ei suutnud. Juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega 30.09.2003 luges kostja liikluskahju põhjustajaks hageja M.M. ning otsustas hüvitada I.V.ile kuuluva sõiduki Hyundai Accent taastusremondi. M.M. ei nõustunud liikluskahju põhjustamises vastutavaks tunnistamisega ning esitas 06.07.2004 Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus AS-lt I.E.K. liiklusõnnetuse hetkel kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 28 lg 2, § 35 ja § 44 lg 1 alusel välja mõista 12 080 krooni liiklusõnnetusega tekitatud varakahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjustamises ja kahju tekkimises süüdi teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht R.V., kes rikkus liikluseeskirja § 4 ja 5 ega täitnud liikluskorraldusvahendite nõudeid. Liiklus Virmalise tänaval on korraldatud keelumärgi 331 „Sissesõidu keeld“ ja osutusmärgi 523 „Sõit ühesuunalisele teele“ abil. Keelumärk 331 keelab juhtidel siseneda Virmalise tänavale Väike-Ameerika tänava poolt. Sõiduki Hyundai Accent juht R.V. rikkus liiklusmärgi 331 nõuet ning liikus ühesuunalisel teel vastassuunas, luues seeläbi olukorra, mida teised liiklejad ei pidanud eeldama ega ette nägema. Hageja juhitud sõiduk liikus osutusmärgi 523 „Sõit ühesuunalisele teele“ ja eesõigusmärgi 221 „Anna teed“ mõjualas, mis koosmõjus kohustasid hagejat andma teed ühesuunalisel Virmalise tänaval liikluskorraldusvahendite nõuete kohaselt, s. o vasakult paremale liikuvatele sõidukitele. R.V.il ei olnud liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõidueesõigust. Asjaolu, et hageja põrkas ristmikul kokku keelatud sõidusuunas liikunud juhiga, ei muuda hageja käitumist õigusvastaseks. Sõiduki Hyundai Accent juhi R.V.i õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel seevastu esineb põhjuslik seos LKS § 26 lg 2 p 3 tähenduses, sest kui R.V. ei oleks ühesuunalisel teel vastassuunas liikunud, ei oleks liiklusõnnetust toimunud (conditio sine qua non reegel). LKS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid rikkusid liikluseeskirja, kuid kahju põhjustas hageja, kes ei andnud teed ristuval teel liikuvale sõidukile liiklusmärgi 221 „Anna teed“ mõjualas. Kui hageja oleks ristmikule välja sõites veendunud, et tema manööver ei ohusta paremalt poolt lähenevat sõidukit, siis ei oleks liiklusõnnetust toimunud ega sõiduauto Hyundai Accent omanikule varalist kahju tekkinud. Hageja käitumine oli vastuolus liikluseeskirja (LE) § 2 lg-ga 1 ja §-ga 91 ning liiklusmärgi 221 „Anna teed“ nõuetega. Liiklusmärk nr 523 „Sõit ühesuunalisele teele“ ei vabasta ühesuunalisele teele sõitvat juhti kohustusest veenduda, et vastassuunast teisi liiklejaid ei tule. Valitsev kohtupraktika on asunud seisukohale, et eesõigusmärgi nr 221 mõjualas liigeldes tuleb anda teed ka juhile, kes rikub liikluseeskirja, s. t LE § 2 lg-s 1 sätestatud kohustus ei ole tingimuslik. Kostja viitas Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2002 otsusele tsiviilasjas nr 2-2/848/02, Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2004 otsusele tsiviilasjas nr 2-2/1308/04 ja kindlustuse vahekohtu 15.04.2002 otsusele asjas nr 02/785-30. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel seisukoht

2(6)

Kolmas isik kostja poolel R.V. toetas kostja vastuväiteid ja leidis, et liikluskahju põhjustamises on süüdi hageja. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus jättis 13.04.2005 otsusega hagi rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus liikluskahju tekkimise ja selle suuruse üle, kuid vaieldakse selles, kes on kahju põhjustaja. Otsuse põhjenduste kohaselt põhjustas liikluskahju hageja, kelle käitumine oli vastuolus liikluseeskirja (LE) § 2 lg-ga 1 ning liiklusmärgi nr 221 „Anna teed“ nõuetega. Termini „anda teed” (mitte takistada) all mõistetakse LE § 2 lg 1 kohaselt nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. Kohus leidis, et liiklusmärgi nr 221 „Anna teed“ kohal olev liiklusmärk nr 523 „Sõit ühesuunalisele teele“ ei vabasta ühesuunalisele teele sõitvat juhti kohustusest veenduda, et vastassuunast muid liiklejaid ei tule. Liiklusmärk nr 523 näitab ainult ühesuunalisele sõiduteele sõitmise kohta ja suunda, mitte seda, et vastassuunas liiklejaid ei ole. Hageja seisukoht, et ühesuunalisel teel vastassunnas liiklejatele teed andma ei pea, ei ole kooskõlas kujunenud kohtupraktikaga (Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2002 otsus tsiviilasjas nr 2-2/848/02). Tallinna Ringkonnakohus on eesõigusmärgi nr 221 kehtimise kohta selgitanud, et ühesuunalisel tänaval vastassuunas liiklemine ei saa võtta sõiduki juhilt kohustust veenduda ristmikule välja sõites, et see on ohutu, ning anda teed ka liikluseeskirja eiravale sõidukile. Hageja poolt 22.09.2003 kindlustusandjale antud kirjaliku seletuse kohaselt sooritas ta liiklusõnnetuse toimumise ajal parempööret Virmalise tänavale. Hageja märkas R.V.i juhitud sõidukit liiga hilja, ta pidurdas, kuid ei suutnud vältida kokkupõrget. Kohtu hinnangul on põhjuslik seos hageja parempöörde sooritamise ja sõidukile Hyundai Accent kahju tekkimise vahel. Liiklusõnnetust ei põhjustanud kostja vastassuunas sõitmine, vaid hageja poolt ristuval teel liikunud sõidukile otsa sõitmine. Liiklusseaduse § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LE § 91 kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Hageja oleks pidanud enne parempöörde manöövri sooritamist veenduma, et see on ohutu. Kui hageja oleks ilmutanud tähelepanelikkust ja täitnud liikluseeskirja nõudeid ja andnud teed Virmalise tänaval liikunud sõiduautole, jäänuks liiklusõnnetus toimumata ja varaline kahju tekkimata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 13.04.2005 otsuse ja mõista uue otsusega AS-lt I.E.K. hageja kasuks välja liikluskahju hüvitis 12 080 krooni. Riigilõivu ja kohtukulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei tugine kahjukäsitluse käigus kogutud materjalidele ja on tõendamata esimese astme kohtu seisukoht, et liiklusõnnetust ei põhjustanud kostja vastassuunas sõitmine, vaid hageja poolt ristuval teel liikunud sõidukile otsa sõitmine. Hageja väitis esimeses kohtuastmes, et kahjukäsitluse käigus ei ole tuvastatud, kumb liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest teisele otsa sõitis. Sõidukite vaatlust läbi ei viidud.

3(6)

Tallinna Linnakohus ei ole andnud otsuses hinnangut liikluseeskirja (LE) §-s 159 sisalduvale, millest järelduvalt kohus on apellandi arvates leidnud, et hageja ei ole LE § 159 rikkunud. Linnakohus ei ole välja selgitanud põhjuslikku seost kolmanda isiku poolt ühesuunalisel teel vastassuunas sõitmise, s. o liikluseeskirja rikkumise ja liikluskahju tekkimise vahel ning on põhjendamatult jätnud üldse analüüsimata kolmanda isiku poolt liikluseeskirja rikkumise võimalikud tagajärjed. Saamaks vastust küsimusele, kumma juhi poolt liikluseeskirja nõuete rikkumine on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega, tuleb analüüsida juhtide käitumist antud liiklussituatsioonis. Kostja ei ole vaidlustanud, et Virmalise tänaval vastassuunas sõitma hakkamiseks pidi kolmas isik rikkuma liiklusmärgi 331, 523 või 524 nõudeid. Conditio sine qua non reegli järgi teo ja kahju tekkimise vahel põhjusliku seose tuvastamisel loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Apellant leiab, et kui kolmas isik ei oleks liikluseeskirja rikkudes ühesuunalisel teel vastassuunas sõitnud, siis ei oleks liiklusõnnetust toimunud ega liikluskahju tekkinud. Esimese astme kohus ei ole põhjendanud, miks võis ja pidi hageja ette nägema, et ühesuunalisel teel võib liiklus toimuda vastassuunas. Kolmanda isiku kostja poolel R.V.i käitumine on põhjuslikus seoses liikuskahju tekkimisega ning seetõttu lasub temal ka tsiviilvastutus tekkinud kahju eest. Linnakohus tugineb kaevatavas otsuses ringkonnakohtu praktikale, kuid apellant viitab Riigikohtu 13.04.2005 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-26-05, samuti Riigikohtu 08.02.2000 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-11-00 ja 10.09.2004 otsusele tsiviilasjas nr 3-21-81-04. Kui kolmanda isiku käitumine oli kasvõi üheks kahju tekkimise tingimuseks, siis tuleb kõne alla kolmanda isiku osasüü kohaldamine. Mitme suurema ohu allika valdaja poolt ühiselt neile endile kahju tekitamise korral omab nende tsiviilvastutuse kindlaksmääramisel tähtsust iga suurema ohu allika valdaja süü kahju tekitamisel. Seejuures sõidukijuhtide süüd eeldatakse. Süü suuruse üle otsustamisel on aluseks Riigikohtu seisukoht 20.09.2002 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-94-02, mille kohaselt liiklejad peavad olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, on õigus eeldada, et ka teised liiklejad täidavad liikluseeskirja nõudeid. Süü suuruse üle otsustamisel tuleb arvestada, kumb juhtidest jättis suuremal määral järgimata liikluses tavaliseks peetava hoolsuse: kas hageja, kes enne Virmalise tänavale sõitmist ei veendunud piisava põhjalikkusega, et ühesuunalisel teel ei lähene vastassuunast sõidukit, või kolmas isik, kes sõitis ühesuunalisel teel vastassuunas. Hindamist vajab seegi, millise tõenäosusega võis või pidi hageja ette nägema sõiduki Hyundai Accent lähenemist ristmikule mööda Virmalise tänavat. Arvestada tuleb mõistliku liikleja arusaama kahju saabumise tõenäosusest vastava rikkumise tagajärjel ning samuti kummagi sõidukijuhi poolt liikluseeskirja rikkumise kestust. Apellant leiab, et tema ei võinud ega pidanud kolmanda isiku poolt liikluseeskirja rikkumist ette nägema ning seetõttu ei ole temal liiklusõnnetusega seoses tsiviilvastutust tekkinud. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kohtukulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Kolmas isik kostja poolel vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja nõustub kostja ning Tallinna Linnakohtuga selles, et hageja oleks pidanud 19.09.2003 Virmalise-Kesk-Luha

4(6)

ristmikul kolmanda isiku juhitud autole teed andma ning siis oleks liiklusõnnetus jäänud toimumata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium leiab, et otsus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu tõendite hindamisel ning on võimalik teha uus otsus apellatsioonimenetluses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja oli kohustatud ühesuunalisele teele, Virmalise tänavale välja sõites järgima liiklusmärgi 221 „ Anna teed“ nõudeid ning veenduma, et tee on vaba. Vaidlus puudub ka selles, et sõiduki H undai Accent reg.märgiga *** *** juht R.V. rikkus liikluseeskirju, sõites ühesuunalisel teel vastupidiselt sõidusuunale. Seega rikkus liiklusmärgi 331 nõuet. Kolleegium nõustub linnakohtu seisukohaga, et sõidukijuht R.V. poolt liikluseeskirja rikkumine ei võtnud hagejalt kohustust veenduda ristmikule välja sõites, et tee on ohutu. Seega hageja väide, et liiklusõnnetuses oli süüdi üksnes H undai Accent reg.märgiga *** *** juht R.V., on põhjendamatu. Liikluseeskirja § 159 kohaselt reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata sõidusuunast. Asjakohane on linnakohtu viide LE § 2 lg-1, mis kohustab kõiki liiklejaid olema hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kolleegium nõustub linnakohtu seisukohaga, et hageja süü liiklusõnnetuse toimumises leidis tõendamist. Samas tuleb hinnata liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid ning kontrollida, kas tegemist ei olnud segasüüga. Riigikohtu tsiviilkolleegium 13.04.2005 otsuses nr 3-2-1-26-05 analoogses vaidluses asus seisukohale, et mitme suurema ohu allika valdaja poolt ühiselt neile kahju tekitamise korral omab suurema ohu allikate valdajate tsiviilvastutuse kindlaksmääramisel tähtsust iga suurema ohu allika valdaja süü kahju tekitamisel. Kui liiklusõnnetuse põhjustas mõlema juhi süüline käitumine, siis tuleb tsiviilvastutuse kindlaksmääramisel arvestada mõlema sõidukijuhi süü suurust. Seejuures süü olemasolu eeldatakse. Toimikus olevatelt fotodelt /t.lk. 12-15/, liiklusõnnetuse toimumiskoha skeemilt / t.lk. 8/, skeemilt / tlk. 28/ ning apellandi selgitusest ilmneb, et ühesuunalisel teel Virmalise tänaval pargitakse autosid, mistõttu nähtavus Kesk-Luha tänava ja Virmalise tänava ristmikul on piiratud. Antud tänaval liikus sõiduk H undai Accent reg.märgiga *** ***, mida juhtis R.V., eirates liiklusmärgi 331 nõuet. Kui R.V. ei oleks liikluseeskirju rikkudes sõitnud vastupidiselt ühesuunalisele teele, siis ei oleks liiklusõnnetust toimunud ega kahju tekkinud. Apellandi väide on põhjendatud, et ta ei võinud ette näha, et mingi sõiduk liigub lubatud sõidusuunale vastupidises suunas. Tal oli õigustatud ootus, et ka teised juhid täidavad liikluseeskirja nõudeid. Kolleegium, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et antud juhul olid süüdi mõlemad juhid võrdsel määral, so. 50 % ulatuses. Kahju suuruses 12 080 krooni vaidlus puudus, seega hagi tuleb rahuldada osaliselt summas 6 040 krooni, juhindudes liiklusõnnetuse hetkel kehtinud liikluskindlustuse seaduse §-st 28 lg 2, 35 ja 44 lg 1.

5(6)

Kohtukulude jaotamine Kuivõrd hagi kuulub osalisele rahuldamisele, siis tuleb õigusabikulud jätta poolte endi kanda. Juhindudes kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 ja kehtiva TsMS § 163 lg-st 1 tuleb hageja kasuks välja mõista kantud riigilõiv esimese astme kohtus ja apellatsioonkaebuselt makstud riigilõiv rahuldatud hagisummalt kokku 1120 krooni, so. /560 krooni x 2/.

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.