Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EV (HT kaudu) esitas hagi AA, LSja OK vastu 14 089,01 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AA (edaspidi laenusaaja) õppelaenu saamiseks (edaspidi pank) õppelaenulepingu nr . Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 15 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle . Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt haridusseaduse (HaS) § 361 lg-le 5 kostjad LSja OK(edaspidi käendajad) nende ja panga vahel ja sõlmitud käenduslepingute alusel. Laenusaaja eksmatrikuleeriti . Tulenevalt nimetatud asjaolust tekkis laenusaajal HaS § 364 kohaselt kohustus hakata laenusummat pangale tagasi maksma. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes HaS § 362 lg-le 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 12 223,27 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 362 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. HT teavitas kirjas nr laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning palus tal võlgnevus tasuda hiljemalt . Laenusaaja oma kohustust täitnud ei ole. Haridus- ja Teadusministeerium pöördus kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Käendajate tähelepanu juhiti asjaolule, et kohustuse mittetäitmisel pöördub Eesti Vabariik hagiavaldusega kohtusse. Tulenevalt HaS § 362 lg-st 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus kuni kogunenud järgmiselt: põhivõlg on 12 223,27 krooni, sellest ühe päeva intress on 1,70 krooni (12 223,27 x 0.05 = 611, 66 krooni aastas : 365 = 1,70 krooni päevas). Selles ajavahemikus on viivitatud 1100 päeva, intress on 1 865,74 krooni. Seisuga on hageja nõude suuruseks 14 089,01 krooni, millest põhivõlg moodustab 12 223,27 krooni ning intress 1 865,74 krooni. Tuginedes ülaltoodule ja juhindudes tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 207, § 222 lg 1-2, § 272; HaS § 362 lg 2-3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1, VÕS RakS § 11, õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 30 palub hageja mõista välja solidaarselt kostjatelt AA, LS ja OK hageja kasuks 14 089,01 krooni ja kohtukulud: riigilõiv 1 050 krooni ja õigusabikulud 1 200 krooni. Kostja OK saatis kohus hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid hagiavalduses märgitud aadressile , mis on kostja H andmebaasis sisalduv elukoht ja mis oli rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt kostja elukoht kuni . Nimetatud aadressilt tagastati menetlusdokumendid kohtule põhjendusel, et kedagi ei ole kodus. Politseiasutuse andmetel OK nimetatud aadressil ei ela, politseil puuduvad andmed tema võimaliku asukoha kohta. MT andmebaasis puudub OK elukoht. Kuna kohtul kostja OK elukohta tuvastada ei õnnestunud, on kostjale kohtukutse edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p 1 võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui

dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohtu põhjendused toimunud kohtuistungile OK ei ilmunud. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kuivõrd hageja ja teised kostjad soovisid asja lahendamist sisuliselt, otsustas kohus asja arutada ilma OK. Hageja jäi kohtuistungil oma nõude juurde. Kostja AA tunnistas võlga ja soovis kompromisslepingu sõlmimist. Kostja LS teatas, et tunnistab hagi ja leiab, et A A kui laenusaaja võlgnevuse kustutab. Hageja esindaja väitel puudusid tal volitused kompromissi sõlmimiseks. ja AA vahel sõlmitud õppelaenulepingust nr ja OK vahel sõlmitud käenduslepingust nr ja LS vahel sõlmitud käenduslepingust nr ning HT kirjast nr võlausaldaja vahetumise kohta võlasuhtes nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne , enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 187 kohaselt tekib solidaarne kohustus või solidaarne nõue, kui see on ette nähtud lepingu või seadusega. TsK § 207 lg 1 kohaselt vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käenduslepingutes antud asjas ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 188 lg 1 kohaselt on solidaarse kohustuse korral kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt. Tulenevalt ÕÕS § 30, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud õppelaenulepingutele EV haridusseaduse sätteid. Võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud HaS redaktsiooni § 362 lg-te 1-3 kohaselt tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses, kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse paragrahv 364 lõigetes 1 ja 2 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi. Riigil tekib pärast laenusaaja kohustuse täitmist nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja riigile intressi 5 protsenti aastas. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Hagejale tekitatud kahju 14 089,01 krooni sisaldab põhivõlga ja HaS § 362 lg-st 3 tulenevat intressi. Kostjad ei ole esitatud tõendite põhjal oma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjatelt tuleb välja mõista hageja kasuks solidaarselt 14 089,01 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist

alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 14 089,01 x 5% = 704,45 krooni. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukuluna tasutud riigilõiv 1 050 krooni ja õigusabikulu 704,45 krooni, kogusummas 1 754,45 krooni. Vastavalt riigilõivuseaduse § 281 p-le 8 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest teadaannete avaldamisel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 64 lg-le 1 riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 200 krooni tuleb solidaarselt kostjatelt välja mõista riigituludesse. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 52 p 5 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 54 lg-s 4 on sätestatud, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 192,30 krooni riigituludesse.

Viivi Villemson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.