lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-04-1326/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 03.05.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-04-1326/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
03.05.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1960
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 139 lg 1, 2Kahjustatud isiku osa kahju tekkimiselTsMS § 60Toimiku taastamineVÕS § 393 lg 1TagastamiskohustusKarS § 199 lg 1VargusTsMS § 116Muud hagita perekonnaasjadTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 95Merinõudest, päästetöödest ja päästelepingust tuleneva hagi kohtualluvus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-04-1326

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2006. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Reet Allikvere ja Ande Tänav

Tsiviilasi

OÜ B hagi AS W vastu 710 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 24.11.2005 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS W apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13. aprill 2006. a, avalik kohtuistung

Istungil osalenud isikud

Apellandi AS W esindajad T. S. ja M. S., vastustaja OÜ B esindaja adv Leino Biin

RESOLUTSIOON

Tallinna Linnakohtu 24.11.2005 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.OÜ B esitas 11.10.2004 Tallinna Linnakohtule hagi AS W vastu kahju 710 000 krooni hüvitamiseks. Hagi kohaselt andis hageja 28.05.2003 lepingu (p 3.1) alusel kostjale tasuta kasutamiseks ühe ekskavaator-laaduri New-Holland LB115, registrimärgiga nr 8367EK, mille kostja pidi hagejale tagastama peale hageja poolt tarnitavate ekskavaatorite kättesaamist 01.07.2003. Kostja kasutas ekskavaatorit 16.06.2003 Saku vallas asuva Tänassilma Tehnopargi ehitusel. Väidetavalt tekkis ekskavaatoril tehniline rike, mida ei olnud võimalik kohapeal parandada ja kostja jättis ekskavaatori tööpäeva lõpus viimasele töökohale. Hommikul objektile naastes selgus, et ekskavaator oli varastatud. Kriminaalasja nr 03237002248 menetlus peatati, kuna ei tehtud kindlaks isikut, kes kuulub kriminaalvastutusele. Kõnesolev ekskavaator oli kindlustatud Ergo Kindlustuse AS-is. 28.10.2003 teatas kindlustusandja, et keeldub kahju hüvitamast, sest ekskavaator oli pargitud mittevalvatavale territooriumile, mistõttu sellele ei laiene kindlustuskaitse.
VÕS § 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 23 lg 2Lepingupoolte kohustused
VÕS § 391Eseme säilitamise kulud
VÕS § 492Nõude üleminek
VÕS § 76Kohustuse täitmine
2.Hageja leidis, et andis ekskavaatori võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 mõttes kostjale tasuta kasutada. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 36 pidi kostja ekskavaatorit kasutama sihtotstarbeliselt ja heaperemehelikult. Kostja ei ole käitunud heaperemehelikult nagu valdjaks olemine nõuab ega ole täitnud tema valduses oleva asja säilimise tagamise kohustust. Käibes loetakse mõistlikuks seda, et peale tööpäeva lõppu pargitakse kallis tehnika valvatavale territooriumile või tagatakse muul viisil seadme säilimine. Kostja ei võtnud kasutusele meetmeid ekskavaatori säilimiseks. Hageja hindas tekkinud kahju suuruseks 710 000 krooni. Ekskavaatori turuhind ületab 800 000 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja oli juba 13.06.2003 teadlik ekskavaatori rikkest ja asjaolust, et kostjal ei olnud võimalik sellega objektilt ära sõita, s.h parkida seda valvatavale territooriumile. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja ekskavaatori objektilt ära vedama, kuid selle kohustuse täitmata jätmine muutis võimalikuks ekskavaatori kaotsimineku. Kostja ei vastuta kindlustuslepingust tulenevate hagejapoolsete rikkumiste eest. Ekskavaatori kostja kasutusse andmisel ei tutvustanud hageja kostjale kindlustustingimusi ega esitanud nõuet, et ekskavaator peab olema pargitud valvatavale territooriumile. Kostja ei nõustunud hagejaga, et käibes loetakse alati mõistlikuks tööpäeva lõppedes tehnika parkimist valvatavale territooriumile. Antud juhul olid ekskavaatori uksed lukustatud ning ekskavaatori varguse ohtu vähendas asjaolu, et esines tehniline rike, mis välistas pikema vahemaa läbimise. Ka oli Tänassilma tehnopargi objekt turvafirma Falck üldise valve all. Ekskavaatori kaotsiminekul puudus kostjapoolne kohustuse rikkumine ja põhjuslik seos hageja kahju ja kostja käitumise vahel, mistõttu ei ole hagejal VÕS §-st 100 ja § 127 lg-st 4 tulenevalt õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kasutusse antud asja kaotsiminekul kasutajast mittetulenevatel asjaoludel ei vastuta kasutaja asja kaotsimineku eest. Hageja väidetav kahju ja selle suurus on tõendamata. Ekskavaatorit oli enne selle kaotsiminekut ca pooleteise aasta jooksul intensiivselt kasutatud, lisaks tuleb väärtuse hindamisel arvestada, et sellel esines tehniline rike. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
4.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja 600 000 krooni. Kohtuotsuse kohaselt leidis poolte seletustega tõendamist, et hageja andis kostja kasutusse ekskavaator-laaduri New-Holland LB115 ning 28.05.2003 sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja vara tagastama peale tarnitavate uute ekskavaator-laadurite üleandmist. Vara kasutamise tasus pooled kokku ei leppinud. Seega andis hageja kostjale tasuta kasutamiseks vara, mis on hinnatav tasuta kasutamise lepingulise suhtena. VÕS § 391 lg-st 1 ja § 393 lg-st 1 tuleneb üheselt, et kostja kohustus ekskavaatori peale tasuta kasutamise perioodi lõppu hagejale tagastama samas seisukorras nagu ta selle enda valdusesse sai, arvestades normaalset sihtotstarbelisest kasutamisest tulenevat kulumist. Kostja ei tagastanud ekskavaatorit kokkulepitud tähtajal, sest see varastati kostja tööobjektilt. Kriminaalasjas nr 03237002248 kriminaalmenetluse peatamise määrusest nähtub, et kriminaalmenetlust alustati 17.06.2003 KarS § 199 lg 1 tunnustel seoses asjaoluga, et 16.06.2003 kella 16.30 ja 17.06.2003 kella 8.15 vahelisel ajal varastati vaidlusalune ekskavaator-laadur, mis asus Harjumaal Saku vallas Tänassilma külas Jälgimäe-Saku tee esimesel kilomeetril.
5.Tõendamist ei leidnud kostja väited hagejapoolsest kohustuse rikkumisest, mis annaksid VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 järgi aluse jätta hageja väidetav kahju tema enda kanda või vähendada kahjuhüvitist. Ka ei leidnud tunnistajate ütlustega tõendamist, et kahju tekkimise aluseks oleksid olnud hageja isikust tulenevad asjaolud. Poolte seaduslike esindajate seletused telefonikõnede sisu kohta on vastuolulised, 16.06.2003 suhtlemist ei ole üldse esile

toodud. Hageja seaduslik esindaja R. S. sai oma seletuse kohaselt vargusest teada 17.06.2003 hommikul. Temani ei jõudnud teavet, et masin on katki. Telefoni teel suhtles ta T. S.-ga, kuid vestlus piirdus uute ekskavaatorite ostmise teemaga. R. S. ei kinnitanud kostja väidet nagu lubanuks ta ekskavaatori transportida oma töökotta, samuti ei räägitud nädalavahetusel remonditöödest. Kostja seaduslik esindaja T. S. seletas kohtuistungil, et nädal enne vargust ilmnes masinal kardaanirike ja hiljem õlileke ning neist teavitati hagejat. Varguse päeval oli õliosuti nullis, ekskavaator jäi tee äärde seisma, ohtu, et masin sealt varastatakse, ta ei näinud. Tunnistaja E. V., kes töötas juunis 2003 hageja juures mehhaanikuna, andis ütlusi selle kohta, et nädal või paar enne vargust vahetati masina veokardaan, pärast seda vahetati hüdroliitmik, vahetult vargusele eelnevatel päevadel tehniliste probleemide pärast ei helistatud. Kõnesolevat ekskavaatorit nägi ta varguse päeval töötamas, käigukasti rikke kohta teavet tal ei olnud. Tunnistaja A. J., kes töötas kostja juures tehnikaosakonna juhatajana, ütluste kohaselt purunes masinal esimesel päeval objektile sõites kardaan, mis hageja töötaja poolt parandati, pärast seda hakkas lekkima hüdropumba korpus, reedel helistas T. S. hagejale, soovides uut asendusmasinat. Esmaspäeval üritati tööd teha, kuid õlileke järjest suurenes. Ekskavaatorit hoiti tavaliselt nädalavahetusel Kadaka territooriumil, Tänassilma territooriumil käis Falcki patrullauto, kuid kostja poolt valvet ei olnud korraldatud. Tunnistaja sõnul informeeris hageja kostjat ekskavaatori hoiutingimustest, varguse juhtumi ajaks ei olnud korraldatud valvet, sest arvati, et hageja viib masina ära. Tunnistaja L. H., kes töötas kostja juures ja täitis remondiga seotud töökohustusi, andis ütlusi selle kohta, et masinal vahetati veokardaan, pumbal oli defekt, kuid masin hakkas tööle, jooksis kergelt õli välja. Tunnistajate ütlustest ei ilmne, et ekskavaator oli muutunud liikumatuks ja sellest teavitati hagejat. Isegi selliste asjaolude olemasolul oleks kostjal tulnud vastutusest vabanemiseks anda ekskavaatori valdus hagejale üle, sest vara tagastamise kohustus tuleneb VÕS § 393 lg-st 1. Tunnistajate ütlustega ei leidnud tõendamist VÕS § 139 lg-s 1 sätestatud asjaolud.

6.Kohtu arvates ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja tutvustas ekskavaatori kasutusse andmisel kostjale kindlustustingimusi, mille kohaselt ekskavaator peab olema pargitud valvatavale territooriumile. VÕS § 393 lg-st 1 tulenevalt lasub vara alalhoiukohustus kasutajal. Seega on mõistlik, et vara kasutaja valib viisid ja tingimused vara säilimise tagamiseks. Asjakohatu on kostja viide VÕS § 139 lg-le 2. Kostja vastuväited on ümber lükatud tunnistaja A. J. ütlustega, mille kohaselt hageja teavitas kindlustuslepingus olevast hoiutingimusest. 02.11.2005 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et vara väärtus varguse hetkel oli 600 000 krooni. Kohus luges TsMS § 116 alusel vara väärtuse 600 000 krooni tõendatuks. VÕS § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ekskavaatori tagastamata jätmisega tekitas kostja hagejale kahju summas 600 000 krooni, mis kuulub VÕS §-de 393 lg 1 ja 101 lg 1 alusel väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused
7.Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse kohaselt rikkus hageja VÕS §-dest 6 ja 7 ning § 23 lg-st 2 tulenevat hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, mistõttu vastutab hageja kahju tekkimise eest vastavalt VÕS §-le 139. Hageja andis ekskavaatori kostja kasutusse, kuid ei seadnud tingimuseks selle hoidmist valvataval territooriumil. Kostja tagas asja säilimise ja suhtus varasse käibes tavalise hoolsusega. Kohus ei põhjendanud, millisel määral kostja säilitamisvõi hoidmiskohustust rikkus, milles see seisnes ja millest need kohustused tulenevad. Kostjale ei olnud teada, millistel tingimustel kindlustusandja hüvitab hagejale varguse tõttu tekkinud kahju. Kui hageja oleks informeerinud kostjat kohustusest parkida ekskavaator

valvatavasse parklasse, siis oleks olnud välistatud hagejale kahju tekkimine. Hageja vastutab VÕS § 139 lg 2 alusel kahju tekkimise eest, sest kostja täitis kõik kasutusse antud vara säilimiseks tavaliselt esitatavad nõuded (ekskavaatori uksed olid lukustatud, territoorium oli turvafirma Falck üldise valve all). Ka tuleb arvestada, et ekskavaatoril oli tehniline rike, mis ei võimaldanud seda valvatavale territooriumile toimetada. Hageja esindajad ei teinud midagi, et tehnilise rikkega ekskavaatorit remonditöökotta viia. Hageja tunnistajate ütlusi ekskavaatori seisukorra kohta ei saa arvestada, kuna nad ei olnud seda vahetult enne selle vargust üle vaadanud. Kostjapoolseks vastutusest vabanemiseks piisab VÕS § 139 lg-s 2 nimetatud asjaolude esiletoomisest, tõendamisest ja rikkumisest hageja poolt. Avo Joa tunnistustest (t.l 77) ei nähtu, milliseid hoiutingimusi või kindlustustingimusi talle tutvustati ja mis oli nende sisu. Ekskavaatori kasutusse andmisel ei seatud kindlustustingimusi lepingutingimuseks. Kohus jättis VÕS § 139 lg 2 ebaõigesti kohaldamata. Kohus ei põhjendanud, miks on hageja tunnistajate ütlused ja esindajate seletused usaldusväärsed ja veenvad ning miks tuleb neid eelistada kostja omadele. Vastus apellatsioonkaebusele

8.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja võttis linnakohtus õigeks, et ekskavaator varastati ajal, kui see oli kostja valduses. Kostja rikkus VÕS § 393 lg-s 1 sätestatud vara tagastamise kohustust. Jättes ekskavaatori töövälisel ajal linnalähedasele avatud territooriumile, kus puudus mehitatud valve, võis ja pidi ta ette nägema, et ekskavaator võidakse varastada. Ekskavaatori varguse vältimine (valvamine või parkimine valvatavale alale) kuulus kostja mõjusfääri, mistõttu ei ole kohustuse rikkumine vabandatav. Arutlus, et kindlustuskaitse olemasolu korral oleks kindlustusandja kahju hüvitanud ning kostja vastu ei oleks saanud keegi nõudeid esitada, on ekslik, ka ei esitanud kostja neid vastuväiteid linnakohtus. Tulenevalt VÕS § 492 lg-st 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta neid ei korda.
10.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuses sisalduva seisukohaga, et kuigi kostja rikkus kasutuslepingut ja jättis vara tagastamata, ei pea ta VÕS § 139 lg-st 2 tulenevalt hagejale kahju hüvitama. See, et asjas ei ole üheselt tuvastatud, et hageja oleks esitanud kostjale selge nõude parkida ekskavaator kasutusvälisel ajal valvatavale territooriumile, ei vabasta kostjat kahju hüvitamise kohustusest. Kindlustuskaitse olemasolu ei mõjuta kostja vastutust. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et hageja rikkus kohustuste täitmisel seadusest tulenevat hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Hageja ei jätnud täitmata kaebuses viidatud koostöökohustust (VÕS § 23 lg 2). Apellandi sellekohane käsitus ei ole kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. Kostjal lasus kohustus tagada vara säilimine. Linnakohus märkis õigesti, et kostja ei järginud vara hoidmisel tavapärast hoolsust. Pealegi oli kostja puhul tegemist professionaalse turuosalisega. Ka kolleegium on seisukohal, et VÕS § 139 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mis võimaldaksid hageja poolset kohustuse rikkumist väita, ei esinenud. See, kas kostjale olid kindlustuslepingu tingimused teada või mitte, kahju hüvitamise kohustust antud juhul ei mõjuta.
11.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et linnakohus ei hinnanud tunnistajate ütlusi objektiivselt. On õige, et nii poolte seaduslike esindajate seletused kui tunnistajate ütlused olid vastuolulised, kuid ebaõige, et kohus on eelistanud hageja taotletud tunnistajate ütlusi kostja omadele. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 95 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Linnakohus asus õigele seisukohale, et kohtule esitatud tõenditest ei olnud võimalik järeldada, et seadme varguse põhjustas hageja esindajate tegevusetus. Asjaolu, et ekskavaatori tehnilises seisundis esines lühikese aja jooksul mitmeid puudusi, ei tõenda, et ekskavaatorit ei olnud võimalik transportida valvatavale territooriumile ning et vastutus selle hoidmise eest oli üle läinud hagejale.
12.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 kohaselt jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda.

Ü.Jänes

R.Allikvere

A.Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.