Eesistuja Valdo Lips, liikmed Mare Merimaa ja Malle Seppik
Otsuse avalikult
3. mai 2006.a, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasi
B.B.P. hagi N.T.T. OÜ vastu 6 096 615, 48 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja B.B.P. (asukoha aadress ***, London EC3P 3AH, Suurbritannia) Hageja lepingulised esindajad Liina Linsi ja Liina Naaber
esindajad
Kostja N.T.T. OÜ (reg kood ***) Kostja lepinguline esindaja Kristiina Uuetoa-Tepper Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 25. mai 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2/227-11645/03
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
N.T.T. OÜ apellatsioonkaebus
Istungi toimumise aeg
19. aprill 2006.a
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 25. mai 2005. a otsus ja teha tsiviilasjas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista N.T.T. OÜ-lt B.B.P. kasuks välja 6 068 400 (kuus miljonit kuuskümmend kaheksa tuhat nelisada) krooni, mis vastab 389 000 (kolmsada kaheksakümmend üheksa tuhat) eurole.
3.Jätta hagi rahuldamata osas, millega B.B.P. palub N.T.T. OÜ-lt välja mõista 10 042 (kümme tuhat nelikümmend kaks) krooni ja 50 senti, mis vastab 643.75 eurole.
1.Mõista kohtukulude katteks N.T.T. OÜ-lt B.B.P. kasuks välja 230 792 (kakssada kolmkümmend tuhat seitsesada üheksakümmend kaks) krooni ja 50 senti.
2.Mõista B.B.P.’lt riigituludesse välja riigilõiv 428 (nelisada kakskümmend kaheksa) krooni.
3.Mõista N.T.T. OÜ-lt riigituludesse välja riigilõiv 213 572 (kakssada kolmteist tuhat viissada seitsekümmend kaks) krooni Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 670 lg 1).
Esitatud kassatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 685). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22. detsembril 2003. a esitas B.B.P. hagi Tallinna Linnakohtusse N.T.T. OÜ vastu 6 096 615, 48 krooni saamiseks. 22. novembril 2002. a esitas kostja juhatuse liige P.E.N. Eesti Ühispanka B.B.P. tšeki nr DT 550686, millest nähtus, et kostjale tuleb välja maksta 389 000 eurot. 16. detsembril 2002. a kanti kostja kontole Eesti Ühispangas nimetatud summa. Rahapesu andmebüroos avati 2. detsembril 2002. a rahapesu kahtluse kontrolltoimik nr 3284. Kontrolli tulemusel selgus, et hageja väljastas B.N.B.M. (edaspidi nimetatud BNBM) taotlusel tšeki nr DT 550686 summale 389, 38 eurot. Seega oli tšekk, mille alusel tehti 389 000 euro suurune väljamakse kostjale, võltsitud. Tšeki võltsimine leidis kinnitust kriminaalasja menetluse raames. Hageja on taotlenud kostjalt võltsitud tšeki alusel makstud summade tagastamist kohtuväliselt, kuid kostja esindajad teatasid, et N.T.T. OÜ ja P.E.N. on seisukohal, et neil puuduvad hageja ees kohustused.
2.Kuna tšekil on võltsitud nii saaja nime kui saadavat summat, siis on selge, et kostjal ei olnud õigus tšeki alusel saada mingeid summasid. Summa, mis kanti kostja arvelduskontole üle, kanti üle võlausaldaja arvel. See nähtub asjaolust, et kostjale makstavale summale ei ole tšeki taotleja andnud rahalist katet. Hagejal ei olnud iseseisvat kohustust, mille kohaselt oleks pidanud kostjale 389 000 eurot üle kandma situatsioonis, kus tšekki vastavale summale kostja kasuks ei ole taotletud. Tšeki taotluse vormilt võib välja lugeda, et tšekk on väljastatud N.-T. nimelisele firmale. Hageja poolt kostjale makstud summa 389 000 eurot kanti üle hageja arvelt. Seega on kostja rikastunud hageja arvel. Võltsitud tšekilt nähtub, et selle alusel volitas hageja mistahes panka debiteerima hageja euro kontot 389 000 euro ulatuses. Ka käesolev märge kinnitab asjaolu, et 389 000 euro suuruse summa väljamaksmine toimus hageja arvel. Hageja pidi maksma vastava summa kostjale ehk tegema otse soorituse kostjale. Soorituseks puudus aga õiguslik alus, kuna kohustust ei ole olemas.
3.Lisaks saadule võib üleandja alusetult rikastunud isikult nõuda saadud kasu. Eesti Ühispank maksab summade hoidmise eest arvelduskontol intressi ja seega tuleb
2 (13)
kostjal arvelduskontole laekunud intress hagejale üle anda kui alusetult saadu pealt saadud kasu. Intressi summa võiks Eesti Ühispanga hinnangul olla 643, 75 eurot. Kostja seisukoht
4.Kostja ei tunnista hagi. Hageja poolt 22. novembril 2002. a Eesti Ühispangale esitatud tšekk ei ole sama tšekk, millele teostati kriminaalasja raames dokumendiekspertiis. Hageja poolt ei ole esitatud eelpoolnimetatud ekspertiisi objektiks olnud tšeki aluseks olevat rahvusvahelise veksli korralduse vormi.
5.Eesti Ühispanga poolt edastatud tšeki DT550686 koopia kannab pärast sõnu „B.B.P.“ järgmisi märke: „(20-44-44)“. Hageja poolt käesolevas tsiviilasjas Tallinna Linnakohtule esitatud tšeki DT550686 koopial on antud koht läbi kriipsutatud ning sellele on lisatud käsikirjaliselt „20-99-99“. Hageja poolt linnakohtule esitatud tšeki DT550686 koopiale on lisatud käsikirjaliselt tähemärgid „C43268155“, mida Eesti Ühispanga poolt edastatud tšeki DT550686 koopial ei leidu.
6.Ekspertiisiakti nr DM-0527-03/8456 osa Eksperdiarvamus punktide 1, 2 kohaselt on ekspertiisiks saadetud tšekil DT550686 muudetud saaja nimi radeerimise ja ülekirjutamise teel. Hageja poolt linnakohtule esitatud rahvusvahelise veksli korralduse vormi kohaselt, mis on täidetud 12. novembril 2002. a, on summa saajaks aga märgitud N.T.T. ehk kostja.
7.Hageja poolt linnakohtule esitatud rahvusvahelise veksli korralduse vormi kohaselt, mis on täidetud 12. novembril 2002. a, on summaks märgitud 389,38 eurot, summa saajaks aga „N.T.T.“. Ekspertiisakti osa Ekspertarvamus punkti 3 kohaselt ekspertiisiks saadetud tšekil DT550686 esialgne summa oli 389 eurot. Sellest järeldub, et kriminaalasja nr 03221000019 raames on teostatud dokumendiekspertiis mingile muule tšekile, kui esitati kostja poolt 22. novembril 2002. a Eesti Ühispangale. Samuti on hageja poolt kohtule esitatud mingi teine, mitte eelnimetatud ekspertiisi läbinud tšeki aluseks oleva rahvusvahelise veksli korralduse vorm.
8.Hageja ei ole tõendanud, et BNBM ei ole andnud hagejale rahalist katet summas 389 000 eurot. Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud, milliseid mahaarvamisi ja millistelt kontodelt on B.B.P.-s tehtud seoses N.T.T. OÜ kontole edasikandmiseks 389 000 euro kandmisega Eesti Ühispanga arvele 13. detsembril 2002. a.
9.Hageja on kinnitanud kostja õigust 389 000 euro saamiseks. Kostja poolt Eesti Ühispangale esitatud tšekk edastati B.B.P.-le 25. novembril 2002. a ning 16. detsembril 2002. a aktsepteeris hageja tšeki, kandes N.T.T. OÜ konto debiteerimiseks vastavas summas raha Eesti Ühispanga arveldusarvele B.B.P.-s. Seega oli hagejal 3 nädalat N.T.T. OÜ poolt Eesti Ühispangale esitatud tšeki õigsuse kontrollimiseks. Hageja kasutas seda õigust ja pangaasutusele ka kehtivat kohustust, veendus tšeki õigsuses, väljamakse põhjendatuses ja võimalikkuses.
10.Kostja on sõlminud BNBM `iga 12. septembril 2002. a investeerimislepingu, mille kohaselt on kostja kohustatud vastava summa saamisel korraldama investeerimislepingu eesmärgi saavutamise. Kostjal on lepinguline kohustus tasuda BNBM `le 50% ettevõtte kasumist/kahjumist. BNBM `ga sõlmitud leping on kostja jaoks siiani kehtiv ja siduv. Seega on kostja saanud 389 000 eurot eelnimetatud lepingu alusel ja selle täitmisena ning väide kostja alusetust rikastumisest on asjakohatu ja meelevaldne. Esimese astme kohtu otsus
11.25. mai 2005. a otsusega rahuldas Tallinna Linnakohus hagi ning mõistis välja N.T.T. OÜ-lt 389 643, 75 eurot, mis vastab 6 096 615, 48 kroonile, B.B.P. kasuks.
3 (13)
Kohus mõistis kostjalt välja ka riigilõivu 214 000 krooni, mille tasumisest oli hageja vabastatud, riigi kasuks ja õigusabikulu 304 830 krooni B.B.P. kasuks.
12.Hageja väljastas 12. novembril 2002. a rahvusvahelise veksli korraldusega BNBM`le tema taotlusel summas 389, 38 eurot väljamaksmiseks N.-T.`le. Taotlejale väljastati tšekk nr DT 550686 summa 389, 38 euro väljamaksmiseks N.-T.`le. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 13. oktoobri 2003. a ekspertiisiakti nr DM-0527-03/8456 kohaselt on kõnesoleval tšekil muudetud summa ja saaja nimi radeerimise ja ülekirjutamise teel. Väljastatavaks summaks on märgitud 389 000 eurot ja saajaks N.T.T.. 22. novembril 2002. a esitas kõnesoleva võltsitud tšeki Eesti Ühispanka N.T.T. OÜ juhatuse liige P.E.N.. Pank kandis N.T.T. OÜ kontole Ühispangas 16. detsembril 2002. a nimetatud võltsitud tšeki alusel 389 000 krooni. Ülekanne on tõendatud konto väljavõttega.
13.Arvestades seda, et sellel tšekil on võltsitud nii saja kui saadav summa, siis ei olnud kostjal õigus selle tšeki alusel mingeid summasid saada. Summa, mis kanti kostja arvelduskontole üle, kanti üle võlausaldaja arvel, sest kostjale makstavale summale ei ole tšeki taotleja andnud rahalist katet. Kohtule ei ole esitatud ühegi tõendit, et pangal oleks olnud kohustus kanda kostjale üle 389 000 eurot olukorras, kus tšeki sellele summale kostja kasuks ei ole taotletud. Tšeki taotleja ja panga vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt pank kohustus tšekil näidatud isikule välja maksma tšeki taotleja poolt tšekil näidatud summa, s.o 389,38 eurot. Kuigi kõnesolev leping oli sõlmitud Inglise ja Walesi õiguse järgi, on ühtne pankade praktika, et tšeki alusel tehakse väljamakse vaid tšekil märgitud isikule. Seda kinnitab ka hagile lisatud Eesti Ühispanga vastus järelepärimisele. Eeltoodust tulenevalt on kostja saanud enda valdusse võltsitud tšekiga alusetult 389 000 eurot ja see on välja makstud panga arvelt. Soorituseks puudus käesoleval juhul õiguslik alus, kuna kohustust ei ole olemas, sest tšeki summas 389 000 eurot kostja nimele ei olnud pangas taotletud. Seetõttu ei olnud pangal kohustust tasuda kostjale eelnimetatud summat.
14.Kuna kostja on alusetult saanud 380 000 eurot e 6 068 543 krooni, mis on üle kantud kontole Eesti Ühispangas, siis maksab Eesti Ühispank selle summa hoidmise eest arvelduskontol intressi. Eesti Ühispanga analüüsi kohaselt võiks ajavahemikul 20. detsembrist 2002. a kuni 16. detsembrini 2003. a kontol olevalt summalt 245 218, 67 eurot olla intress 643, 75 eurot. Seega on hageja nõue kokku 6 096 615, 48 krooni põhjendatud.
15.Õige on hageja seisukoht, et kostja ja BNBM vahel sõlmitud partnerluskokkulepe ei oma antud vaidluses tähtsust, kuna see ei ole seotud hageja poolt tehtud sooritusega. BNBM on teinud hagejale korralduse maksta N.-T. nimelisele ettevõttele 389,38 eurot, mitte aga kostjale 380 000 eurot. Seega on kostja väide asjakohatu. Tšeki võltsimise mitteavastamine hageja poolt ei ole kostja alusetu rikastumise õigustuseks ja sellest tulenevalt ei ole kostjal õigust alusetult omandatud summasid endale jätta.
16.Kostja väite, et tema poolt 22. novembril 2002. a Eesti Ühispangale esitatud tšekk ei ole sama tšekk, millele teostati kriminaalasja nr 03221000019 raames dokumendiekspertiis, on ümber lükatud 25. oktoobril 2004. a teostatud dokumendiekspertiisi tulemusega. Seega on tegemist ühe ja sama tšekiga, kuid tšeki lunastamise protseduurist tulenevalt tehakse hiljem tšekile käsikirjalisi sissekandeid. Tuginedes hageja esindaja 1. detsembri 2004. a kirjale on hageja esitanud ülevaate tšeki väljamaksmise protseduurist pangas, mille kohaselt kõik hageja tšekid annab välja makseteenuste osakond, kasutades tunnuskoodi 204444. Kuna nimetatud kood ei ole identifitseeritav kliiringu kaudu, siis sellest tulenevalt kliiringusüsteemi kaudu töödeldavate dokumentide suunakoodid muudetakse enne dokumendi töötlemist koodiks 209999. Kostja vastuväide, et hageja poolt Tallinna Linnakohtule esitatud
4 (13)
rahvusvahelise veksli korralduse vormi kohaselt, mis on täidetud 12. novembril 2002. a, on summa saajaks märgitud N.T.T. ehk kostja, vastab tõele, sest kostja esitas pangale võltsitud tšeki eelnimetatud andmetega. Kostja viide ekspertiisiakti nr DM-0527-03/8456 punktile 3, et selles on esialgse summana märgitud 389 eurot ei kinnita väidet, et tegemist ei ole ühe ja sama tšekiga.
17.Kostja vastuväide, et hageja ei ole tõendanud, et BNBM ei ole andnud hagejale rahalist katet summas 389 000 eurot, ei oma antud asjas tähtsust. Hageja on esitanud nõude võltsitud tšekiga väljavõetud raha tagastamiseks, mistõttu ei ole asjas oluline, millised on panga ja kliendi vahelised muud tehingud, samuti asjaolu, kui suures ulatuses omab klient rahalisi vahendeid hageja pangas, millised on pangasisesed raha liikumised või milliseid toiminguid tegi pank võltsimise avastamise järel, sest hageja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud, samuti ei saa need asjaolud olla tõendiks võltsitud tšekiga raha väljavõtmise kohta, mida käsitletakse antud nõude raames.
18.Kostja väide, et hageja on kinnitanud kostja õigust 389 000 euro saamiseks, on õige, kuid kostja jätab märkimata, et pank on 20. detsembril 2002. a faksi teel teavitanud selle kinnitamise ekslikkust. Panga eksimine ei saa tuua kostjale õigust vara aluseta omandamiseks, kuna tšekk oli võltsitud niivõrd kõrgetasemeliselt, et võltsitut kontrollimisel ei avastatud.
19.Kostja vastuväide, et ta on saanud 389 000 eurot lepingu täitmisena ja selle alusel, ei ole kohtule esitatud tõenditega kinnitust leidnud. Asjaolu, et kostja ja BNBM vahel väidetavalt eksisteerib leping 389 000 euro saamiseks ei ole aluseks võltsitud tšekiga nimetatud summa väljastamiseks kostjale. Hagejal oli väljastatud tšeki kohaselt kohustus tasuda 389,38 eurot esitatud tšeki alusel äriühingule N.-T.. Seetõttu on antud juhul tegemist alusetult saaduga. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks sama nõude pööranud kellegi teise vastu. Kostja väide, et tšekk oleks pidanud olema allkirjastatud kahe pangatöötaja poolt ei tee olematuks tšeki võltsimist, seega panga tähelepanematus ei saa olla põhjuseks aluseta saadu omandamisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
20.Apellant leiab, et kohus on otsuse tegemisel vääralt kohaldanud materiaalõigusnorme ning rikkunud protsessiõigusnorme ja seetõttu palub ta tühistada linnakohtu otsuse osaliselt (kohtukulusid puudutavas osas summas 235 505 krooni ning põhinõude osas summas 64 495 krooni) ning saata asi arutamiseks tagasi esimese astme kohtule teises koosseisus.
21.Kaevatavast otsusest ei ole võimalik aru saada, milliste tõendite alusel on kohus tuvastanud, et kõnealune tšekk nr DT550686 väljastati just nimelt B.B.P. poolt esitletava tšeki tellimisvormi alusel. Kohtuotsus ei tugine selles järelduses asjas kogutud tõenditele. Kostja selgitas korduvalt kohtule, et tal puudub teave selle kohta, kelle poolt võidi talle väljastatud tšekk hagejalt tellida. Tšekilt ei ole näha, kes on kõnealuse tšeki pangast tellinud. Tšekil puudub viide tellimisvormile ning tellimisvormil puudub viide väljastatud tšekile. Kuni vastupidine ei ole tõendatud, ei saa ega või välistada, et tšekk väljastati mingi muu tellimisvormi alusel. Kui üheselt on tõendamata, et esitatud tellimisvormi näol ei ole tegemist kõnealuse tšeki väljastamisel aluseks olnud taotlusega, on tõendamata hageja väited, et tellitud ei ole kostja kasuks tšekki ning seda summas 389 000 eurot. Kohtuotsus rajaneb selles osas üksnes hageja lepingulise esindaja ütlustele, mis ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 90 lõike 2 kohaselt tõendiks tsiviilkohtumenetluses.
22.Kohtuotsus on vastuoluline ka järeldustes, kellele kõnealune tšekk oli väljastatud. Kohus ei ole oma seisukohtades, kellele tšekk väljastati, järjekindel. See omab
5 (13)
tähtsust seetõttu, et kohtu otsus hagi täielikul rahuldamisel tugineb muuhulgas tuvastusel, et N.T.T. OÜ kasuks ei olnud üldse tšekki väljastatud.
23.Juhul, kui oleks tõendatud, et tšekk nr DT 550686 väljastati just hageja poolt kohtule esitatud rahvusvahelise veksli korralduse vormi alusel, on üheselt tõendatud, et vähemalt summas 389,38 eurot on kostja kasuks tšekk väljastatud. Kõnealusest veksli väljastamise taotlusest nähtub selgelt, et saajaks on N.T.T., mitte N.-T..
24.Ükski ekspert ei ole välistanud, et tšekk võis olla väljastatud kostjale. Seetõttu on põhjendamatu ning tsiviilasjas kogutud tõenditele mittevastav kohtu seisukoht, et tšekil oli võltsitud nii saaja nimi kui saadav summa. Ühelegi tsiviilasjas kogutud tõendile ei tugine ka kohtu järeldus, et summa, mis kanti N.T.T. OÜ-le üle, kanti võlausaldaja arvele, sest kostjale makstavale summale ei ole tšeki taotleja andnud rahalist katet. Veksli (tšeki) realiseerimine selle esitajale toimub veksli andnud isiku arvel, tema poolt nimetatud konkreetselt kontolt. Hageja ei ole tõendanud, et pank ei saanud mitte üheltki isikult samas summas raha nagu kanti kostjale. Käesolevas asjas omavad tähtsust just ülekanded, mis tehti panga poolt tšeki alusel selle tellinud isiku arvelt. Vastupidise loogika korral on põhjendamatu pidada makse teostajaks ka hagejat, kuna reaalselt kandis raha kostja kontole hoopis oma arvelt Eesti Ühispank.
25.Kostjale jäi arusaamatuks, miks on pangakood“22-44-44“ olnud vale. Samuti ei olnud arusaadav, millise sisulise tähendusega on viidatud pangakood. Võimatu oli ka mõista hageja kirja selles osas, millest võis järeldada, et pangakood aitab kaasa tšeki töötlemise korral deebeti tuvastamisele. Hageja kostja poolt taotletud selgitusi ei esitanud. Hageja ei vastanud ka kostja küsimusele, kuidas oleks tšeki realiseerimine toimunud pangakoodiga „204444“. Kuivõrd pangakoodi „204444“ sisuline tähendus on asjas tähtsust omav asjaolu taotleb kostja hageja kohustamist eelviidatud dokumendi esitamiseks.
26.Hageja oleks pidanud tõendama, milliseid ülekandeid BNBM-le kuuluvalt arvelt hageja tšeki väljastamiseks tegi. Kuna hageja seda ei teinud, võib järeldada, et tegelikult ei ole pank üldse mingeid maha(üle-)kandeid BNBM arvelt teinud.
27.Kohus on vääralt kohaldanud ka VÕS-i § 1028 lõiget 1, kuna see norm eeldab kõnealuse normi kohaldamise kohustuse olemasolu või tekkimist saaja ja üleandja vahel. Tšeki väljaandmiseks sõlmitakse käsundusleping tšeki väljastaja ja panga vahel, millega tšeki väljastaja kohustab panka teatud summat teatud isikule välja maksma. Seega on kohus vääralt kohaldanud VÕS § 1028 lõiget 1, kuna antud juhul ei tekkinud ega pidanudki tekkima hageja ja kostja vahel lepingulist kohustust. Kostja oli ja pidigi olema üksnes vastavalt hageja ja tšeki väljaandja vahelise lepingu alusel makse saamiseks õigustatud kolmas isik. Vaatamata kostja taotlusele jättis kohus VÕS §-i 1029 vääralt kohaldamata ja protsessiõigusnorme rikkudes kohaldamata jätmist ka põhistamata. Samuti on kohus jätnud ebaõigelt kohaldamata VÕS § 1033 lõike 1. Kostja ei teadnud ega saanudki teada, et tšekk võib olla võltsitud ning enne seda, kui teda teavitati asjaolust, et tšekk on hageja arvates võltsitud ja seetõttu ülekande teostamine alusetu, oli kostja ära tarvitanud 143 966, 15 eurot e 2 245 871, 90 krooni.
28.Kohus on keeldunud põhjendamatult õiguslikult hindamast hageja poolset tegevust kõnealuse tšeki õigsuse kontrollimisel pärast tšeki esitamist Eesti Ühispanka. Pangal on kõrgendatud hoolsuskohustus tšekkide töötlemisel ning kogutud informatsioon kinnitab, et hageja ei ole teinud kõike endast olenevat, et oleks takistatud panga poolt ebaõigeks peetava tšeki alusel väljamakse teostamine. Hageja oleks pidanud olema teadlik, et tšekk summas 389 000 eurot oleks pidanud olema allkirjastatud kahe pangatöötaja poolt. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiakti nr DM-339-04/7428 kohaselt ei ole kõnealune tšekk mitte kunagi kandnud kahte
6 (13)
allkirja. Nimetatud puudus tšekis pidi olema tšeki õiguspärasuse üle kontrolli teostanud isiku jaoks silmnähtav. Kohtu väide tšeki võltsituse avastamise võimatuse kohta pangatöötajate poolt kontrolli teostamisel tulenevalt võltsituse kõrgetasemelisusest on seega täielikus vastuolus tsiviilasjas kogutud tõenditega.
29.Hageja on ise kohtule kinnitanud, et tšeki õigsust kontrolliv pangaametnik pidi vastavalt pangas kehtivatele reeglitele kinnitama kontrolli teostamise oma initsiaalidega tšeki tagaküljel. Käesolevas tsiviilasjas oleva tšeki tagaküljel puuduvad initsiaalid, mille abil oleks võimalik tuvastada tšeki õigsuse üle kontrolli teostanud ametnikku. Sellega on üheselt tuvastatav, et tšeki õigsust ei kontrollitud pangas kehtivate reeglite kohaselt. Seega on pank ise rikkunud süüliselt enda kohustusi tšeki väljamaksmisel ja arvestades seda, et puudus tšekis oli väga kergelt tuvastatav, on ilmne panga poolne oma kohustuste jäme süüline rikkumine.
30.Hageja poolt esitatud väide „inimlikust eksitusest“ on pahatahtlik. Tšekid läbivad enne nende alusel väljamaksete tegemist ülipõhjaliku ning tehniliste eriseadmete abil teostatava kontrolli. Seda kinnitab kõnealuse tšeki taha küljele prinditud number ja seega on ebaõige hageja väide, et tšekke kontrollitakse tšekkide töötlemiskeskuses üksnes nii öelda „palja silmaga“ vaadates.
31.Kohus jättis põhjendamatult 8. veebruaril 2005. a toimunud eelistungil kostja poolt esitatud taotluse hageja kohustamiseks nende eeskirjade, ametliku reeglistiku esitamiseks, mis reguleerivad enne tšeki väljamaksmist tšeki õiguspärasuse kontrollimist, rahuldamata, kuigi kohus oli samasisulise taotluse 16. novembri 2004. a eelistungil rahuldanud. Käesolevas asjas omab olulist tähtsust küsimus sellest, milline on olnud panga enda võimalik süüline käitumine kõnealuse tšeki väljastamisel ja seetõttu taotleb apellant hageja vastavate dokumentide esitamiseks kohustamist apellatsioonkaebuses.
32.Meelevaldne on hageja väide, et pank hoiab ühel oma arvel „palju-palju raha“ ning siis kontrollimata, kui paju ühel konkreetsel tšekil on katet, makstakse ühele isikule lihtsalt üle 6 miljoni krooni välja. Pangas ei ole ega võigi olla olukorda, kus ei teata ega kontrollita, kellele ja kui palju peab pank rahalisi väärtusi üle kandma. Pank maksab tšeki välja üksnes siis, kui on saanud vastavas summas teha mahaarvelduse tšeki tellinud isiku kontolt.
33.Pankade ühtset praktikat tšekkide väljastamisel ei ole võimalik tuvastada ega tõendada Eesti Ühispanga selgituste alusel, kes teadaolevalt tšekke ei väljasta. Kohtuotsusest võib järeldada, et kohus on otsuse tegemisel kohaldanud ka Inglise ja Walesi õigust. Teada ei ole, et kohus oleks vastava õiguse sisu välja selgitanud, mistõttu sellest juhindumine ei ole kohane. Kohus ei ole küsinud kostja seisukohta välisriigi õiguse kohaldamiseks ning kostja ei ole sellega ka kunagi nõustunud. Sellist taotlust ei ole esitanud ka hageja.
34.Kohtuotsus on ka õigusabikulude väljamõistmise nõude osas ebaõige ning ei tugine faktilistele asjaoludele ja hageja poolt esitatud kohtukulu nimekirjale. Kohus ei ole õigusabikuludena esitatud kulude vajalikkust ega põhjendatust mitte mingil viisil sisuliselt hinnanud. See kulu peab olema kantud advokaadi abi eest. Vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks ei ole võimalik pidada kulusid seoses advokaadibüroo poolt kohtusse helistamisega kontrollimaks posti saabumist kohtusse, eelistungi protokolli saamist kohtust ega dokumentide faksimist Eesti Ühispanka. Kohtule tehtud arvukate kõnede eesmärk ja põhjendatus jääb selgusetuks. Kohus on vastuolus õigusabikulu kandmist tõendavate dokumentidega leidnud, et tegelikkusele ei vasta väide, et kulud, mida nõutakse, on tehtud enne hagi esitamist ja õigusabi on osutatud seoses menetluses olnud kriminaalasjaga.
7 (13)
35.Hagejale ei ole õigusabi osutamise käigus koostatud protsessidokumente sellises mahus, mis lubaksid või annaksid alust eeldada õigusabikulu väidetavas suuruses. Haginõude rahalisest suurusest olenemata peab kohus hindama kulude põhjendatust. Lubatud 5% hagihinnast on maksimummäär, mitte automaatselt põhjendatud ega vajalik kohtukulu.
36.Kohus on tõendite välja nõudmise taotluste rahuldamata jätmise tulemusena jätnud sisuliselt täitmata eelmenetluse ülesanded esimese astme kohtus. Välisriigi õiguse kohaldamine ja taotletud tõendite esitamiseks hageja kohustamata jätmine on protsessiõigusnormide rikkumised, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuna nende tulemusena võib protsessiosalistel tekkida vajadus esitada väiteid ja vastuväiteid, mida esimese astme kohtule ei esitatud.
37.Hagi tagamisest tekkinud varalise kahju tõttu ei ole kostjal võimalik tasuda riigilõivu linnakohtu ebaõige otsuse vaidlustamiseks kokku rohkem kui 16 000 krooni. Seega lisaks kohtukuludele vaidlustab apellant kaevatava otsuse haginõude osas kõigil apellatsioonkaebuses märgitud motiividel, kuid üksnes summas 64 495 krooni. Vastustaja seisukoht
38.Vastustaja on seisukohal, et esitatud apellatsioonkaebus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku normidele, arusaamatuks jääb nõude ulatus. Apellandi poolt on tasumata vajalikus ulatuses riigilõiv, kuna apellant vaidlustab sisuliselt linnakohtu otsuse täies ulatuses, samas kui riigilõivu on tasutud ainult osalise summa ulatuses. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
39.Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Kolleegiumi arvates ei vasta Tallinna Linnakohtu vaidlustatud otsus selle tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg-le 4 (põhjendamata on jäetud, mis alusel loeb kohus vaidlusalust dokumenti tšekiks). Samuti on linnakohus põhjendamata jätnud, miks tuleb käesolevas asjas kohaldada Inglise ja Walesi õigust (pooled ei ole esimeses astmes vaielnud selle üle, et käesolevas asjas tuleb kohaldada Eesti õigust). Tulenevalt sellest tühistab kolleegium tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 657 lg 1 pi 2 alusel Tallinna Linnakohtu otsuse ja teeb tsiviilasjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Kolleegiumi arvates kuulub hagi rahuldamisele summas 389 000 eurot VÕS § 1028 lg 1 alusel (käesoleva otsuse p-d 41-53). Hagi tuleb jätta rahuldamata summas 643.75 eurot (käesoleva otsuse p 54).
40.Kolleegiumi poolt tuvastatud asjaolud:
12.septembril 2002.a sõlmisid kostja ja BNBM partnerluskokkuleppe, mille järgi kohustus BNBM investeerima kokkuleppe täitmiseks 389 000 eurot (II k tl 71-80)
22.novembril 2002.a esitas kostja juhatuse liige P.E.N. AS-i Eesti Ühispank hageja poolt välja antud dokumendi (I kd tl 8). AS-i Eesti Ühispank esitatud dokumendist (I k tl 8) nähtus, et kostjale tuleb hageja arvelt välja maksta 389 000 eurot.
16.detsembril 2002.a kandis AS Eesti Ühispank 389 000 eurot kostja arvelduskontole nr 10220027442220 hageja arvelt (II k tl 47 ja 69). Kostja poolt AS-i Eesti Ühispanka esitatud dokumendil on võltsimise teel muudetud summa (389 000) ja saaja nimi (N.T.T. OÜ). Asjaolu on tuvastatud ekspertiisiaktidega (I k tl 14-16 ja III k tl 17-24).
8 (13)
41.Hageja on käesolevas asjas esitanud nõude alusetu rikastumise sätete alusel, leides, et kostjal on kohustus tagastada hagejale alusetult saadud 389 000 eurot. Kostja leiab, et tal ei ole vastavat kohustust. Seega leiab kostja sisuliselt, et tal oli õiguslik alus saada hagejalt 389 000 Eurot.
42.VÕS § 1028 lg 1 alusel esitatud hagi rahuldamata jätmiseks peaks tuvastama, et hagejal oli õiguslik kohustus kostjale 389 000 eurot maksta ning kostjal oli seetõttu õiguslik alus 389 000 euro saamiseks hagejalt. Vaidlus on poolte vahel selle üle, kas kostjal on õigus hagejalt saadud 389 000 eurot endale jätta tulenevalt hageja poolt väljastatud dokumendist, kust nähtub, et kostjal on õigus saada hagejalt 389 000 eurot. Vaidluse lahendamiseks tuleb kõigepealt tuvastada, millist liiki õigusliku dokumendiga on tegemist. Kuna pooltel ei ole olnud vaidlust selle üle, et käesolevas asjas tuleb kohaldada Eesti seadust, siis tuleb Eesti seaduste alusel kvalifitseerida, mis õigusliku dokumendiga võib olla tegemist. Mõlemad pooled ja linnakohus leiavad, et vaidlusaluse dokumendi näol on tegemist tšekiga. Kolleegium sellega ei nõustu. Vastavalt VÕS § 980 lg-le 1 ei loeta tšekiks dokumenti, milles puudub kas või üks käesoleva seaduse § 979 lõikes 2 nimetatud andmetest. Vastavalt VÕS § 979 lg-le 2 peab tšekk sisaldama muu hulgas nimetust „tšekk“ dokumendi koostamise keeles (p 1) ja tšeki maksja nime (p 3). Kumbagi nimetatud tingimust täidetud ei ole. Samuti ei või vastavalt VÕS § 981 lg-le 2 tšeki välja anda selliselt, et tšeki väljaandja on ühtlasi tšeki maksjaks. Vaidlusalusest dokumendist nähtuvalt tuleb aga lugeda dokumendi väljaandjaks ja dokumendi alusel kohustatud isikuks hagejat. Seega ei saa ka VÕS § 981 lg 2 tõttu lugeda vaidlusalust dokumenti tšekiks. Järelikult ei saa olla hageja poolt tehtud soorituse õiguslikuks aluseks VÕS § 979 lg 1.
43.Teise variandina võib kõne alla tulla vaidlusaluse dokumendi kvalifitseerimine lihtvekslina. VÕS § 926 lg 1 järgi võib veksel olla välja antud lihtvekslina ehk käskväärtpaberina, millega veksli väljaandja kohustub tingimusteta ise maksma vekslisumma vekslis märgitud veksli alusel õigustatud isikule vekslis märgitud maksetähtpäeval. Vastavalt VÕS § 926 lg-le 2 peab lihtveksel sisaldama võlaõigusseaduse § 925 lõike 2 punktides 1 ja 4-8 sätestatud andmeid ning veksli väljaandja tingimusteta kohustust vekslisumma maksmiseks. Vastavalt VÕS § 925 lg 2 p-le 1 peab käskvekslil olema märgitud nimetus „veksel“ dokumendi koostamise keeles. Toimikus olevast dokumendist ei nähtu, et vaidlusalusele dokumendile oleks märgitud inglisekeelne nimetus „veksel“. Seega ei saa dokumenti pidada ka lihtveksliks. Seega ei saa hageja poolt tehtud soorituse õiguslikuks aluseks olla ka VÕS § 926 lg 1.
44.Kolleegium leiab, et kuna vaidlusalust dokumenti ei saa pidada ei tšekiks ega ka veksliks, siis tuleb kontrollida, kas dokumenti ei saa kvalifitseerida VÕS § 30 lg 1 alusel võlatunnistusena. Vastavalt VÕS § 30 lg-le 1 on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus. Seega oli kostjal õigus saada 389 000 eurot juhul, kui hagejal oli tulenevalt VÕS § 30 lg 1 alusel kohustus tasuda kostjale 389 000 eurot. Hagejal oli aga VÕS § 30 lg 1 alusel kohustus tasuda kostjale 389 000 eurot juhul, kui hageja oleks kehtivalt andnud tahteavalduse, millega ta lubas iseseisva kohustusena tasuda kostjale 389 000 eurot. Kuna on aga tõendatud, et hageja poolt väidetavalt välja antud võlatunnistus 389 000 euro maksmiseks on võltsitud, siis ei ole ka hageja väljendanud tahet tasuda kostjale 389 000 eurot. Järelikult ei olnud hagejal kohustust kostjale tasuda 389 000 eurot. Seega ei saa hageja poolt tehtud soorituse õiguslikuks aluseks olla ka VÕS § 30 lg 1.
9 (13)
45.Järelikult on hageja teinud kostjale soorituse (hageja on kostja arvele tasunud läbi Eesti Ühispanga 389 000 eurot) õigusliku aluseta (käesoleva otsuse p-d 42-44), mille tõttu on kostja rikastunud hageja arvel (võlausaldaja vara suurenes 389 000 euro võtta seetõttu, et hageja kandis talle üle 389 000 eurot), siis on hagejal õigus VÕS § 1028 lg 1 alusel nõuda kostjalt viimasele tasutud 389 000 eurot tagasi.
46.Ükski kostja vastuväide hagile ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Ühestki kostja poolt esile toodud asjaolust ei ole võimalik teha järeldust, et seadus võimaldab kostjal võltsitud võlatunnistuse alusel saadu endale jätta. Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei saa olla väide, et BNBM võib olla andnud hagejale rahalise katte summas 389 000 eurot. Kuna kostja on saanud hagejalt 389 000 Eurot võltsitud võlatunnistuse alusel, siis ei pidanudki hageja tõendama, milliseid mahaarvamisi ja millistelt kontodelt on pangasiseselt hageja teinud seoses raha ülekandmisega kostja kontole. Samuti ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks väide, et hageja on 389 000 euro ülekandmisega kosjale kinnitanud kostja õigust selle raha saamiseks. Ekslik raha väljamaksmine võltsitud võlatunnistuse alusel ei välista hageja alusetu rikastumise nõuet kostja vastu. Samuti ei ole seetõttu oluline see, kas hageja on rikkunud organisatsioonisiseseid eeskirju kostjale raha väljamaksmise menetlemisel või vaidlusaluse dokumendi väljastamisel (kolleegium jätab tähelepanuta seetõttu kostja väited, et hageja töötajad oleksid pidanud kohe võltsituse avastama ja et dokument oleks pidanud olema allkirjastatud kahe pangatöötaja poolt ja et kontrolli toestamise kohta pidid olema dokumendi tagaküljel hageja töötaja initsiaalid). Kostja viide Riigikohtu 10. märtsi 2003.a otsusele nr 3-2-1-17-03 ei ole asjakohane, sest see käsitleb alusetut säästmist avalik-õiguslikus suhtes. Käesoleva vaidluse seisukohalt ei ole oluline see, millised õigussuhted on kostjal BNBM’iga ning seetõttu ei saa hagi rahuldamata jätmise aluseks olla kostja väide tema ja BNBM’i vahel olemasoleva partnerluskokkuleppe kohta. Hageja ei olnud viidatud partnerluskokkuleppe osaline ja seetõttu ei saa temale sellest lepingust tekkida õigusi ega kohustusi. Käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohalt ei ole ka oluline, millise tellimisvormi alusel on hageja vaidlusaluse dokumendi väljastanud.
47.Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei saa olla apellandi väide, et ei ole välistatud, et vaidlusalune dokument on väljastatud kostja nimele. Ekspertiisiaktidega on tuvastatud, et võltsitud on dokumendil ka saaja nime (I k tl 14-16 ja III k tl 17-24). Nimetatud ekspertiisiaktidega on tuvastatud, et lahtris „on demand pay to“ on tehtud ülekirjutus. Seega on saaja nime võltsitud. Asjaolu, et esialgset sissekannet ei olnud ekspertiisiga võimalik tuvastada ei anna kolleegiumile alust järeldada, et võltsitud dokumendil oli saajaks märgitud just nimelt kostja. Isegi kui oleks tuvastatud, et saajaks oli märgitud kostja ei oleks kostjalt õigust saadud raha endale jätta, sest väljamakse aluseks oleval dokumendil oli võltsitud väljamaksmisele kuuluva summa suurus.
48.Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei saa olla ka see, et hageja muutis võlatunnistusel pangakoodi. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik seda kostja poolt esile toodud asjaolu seostada ühegi õigusnormiga, mis välistaks hageja nõude kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel.
49.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et VÕS § 1028 lg-t 1 ei saa kohaldada käesoleval juhul seetõttu, et viidatud säte eeldab kohustuse olemasolu või tekkimist saaja ja üleandja vahel. Kuna hageja maksis AS-i Eesti Ühispank vahendusel kostjale 389 000 eurot, siis on VÕS § 1028 lg 1 mõistes saajaks kostja ja üleandjaks hageja. Kuna hageja andis kostjale 389 000 eurot võltsitud dokumendi alusel, siis ei olnud järelikult olemas hagejal vastavat kohustust, mis on VÕS § 1028 lg 1 rakendamise eelduseks.
10 (13)
50.Apellandi viide VÕS §-le 1029 on asjakohatu, sest see säte reguleerib juhtumid, kus üleandja on võlausaldaja või ekslikult võlausaldajaks peetud isiku korraldusel teinud soorituse kolmandale isikule. Käesolevas asjas ei ole aga hageja (s o üleandja) teinud sooritust mitte võlausaldaja või ekslikult võlausaldajaks peetud isiku korraldusel kolmandale isikule, vaid hageja on teinud ise soorituse võltsitud dokumendi alusel kostjale. Hageja poolt tehtud soorituse aluseks olevast dokumendist ei ole võimalik tuvastada, et dokumendist tulenes BNBM korraldus hagejale täita hagejal olev kohustus BNBM-i suhtes kostjale. Hageja poolt tehtud sooritus põhines võltsitud dokumendil, mitte BNBM-i korraldusel.
51.Samuti ei ole kolleegiumi arvates võimalik esile toodud asjaolude alusel jätta hagi rahuldamata, toetudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-tele 1 ja 2. Ei ole tuvastatud, et hageja oleks käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, mis välistaks tema nõude kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel.
52.Kolleegiumi arvates ei ole kostja poolt hageja käest saadud raha osaline kasutamine majandustegevuses rikastumise äralangemine VÕS § 1033 lg 1 mõistes. Nimetatud sätte eesmärgiks on vältida võlgniku vara vähenemist tema alusetust rikastumisest suuremas ulatuses. Kostja väitis ringkonnakohtu istungil, et kostja on hageja käest saadud rahast kasutanud osa palkade väljamaksmiseks, liisingu tasumiseks ja igapäevaste majanduskulude katmiseks. Kasutatud raha arvel vähenesid seega kostja kohustused. Järelikult ei vähenenud ka kostja vara ning seetõttu ei saa rääkida rikastumise äralangemisest VÕS § 1033 mõistes.
53.Asjakohatud on ka apellandi väited selle kohta, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma vaidlusaluse dokumendi võltsitusest. Seadusest ei tulene, et võltsitud võlatunnistuse alusel on võimalik omandada heauskselt nõue. Põhimõtteliselt on küll võimalik omandada väärtpaberis dokumenteeritud nõudeõigus heauskselt (tuleneb eelkõige VÕS § 920 lg-st 2 aga ka VÕS § 921 lg-st 4, veksli puhul VÕS §st 943, tšeki puhul §-st 989). Käesoleval juhul ei ole aga vaidlusaluse dokumendi näol tegemist tšeki ega veksliga (vt käesoleva otsuse punktid 42-44). Seega ei saanud nõude heauskset omandamist toimuda ning kostja väide tema heausksuse kohta on asjakohatu.
54.Kolleegium leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata 643.57 euro saamiseks, sest hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejalt saadud raha kasutamisest saanud kasu. Vastavalt VÕS § 1032 lg 1 lausele 1 võib üleandja saajalt nõuda ka alusetult saadust saadud kasu. Kolleegiumi arvates hõlmab saadud kasu selle sätte alusel üksnes kasu, mis on tegelikult saadud. Seega saaks hageja kostjalt käesoleval juhul kasu välja nõuda üksnes juhul kui oleks tuvastatud, et kostja on ka tegelikult saanud hagejalt saadud 389 000 eurost kasu (nt intressi). Hageja pole aga tõendanud, et kostja on tegelikult kasu saanud. Hageja väited ja esitatud tõend (tl 20) selle kohta on oletuslikud.
55.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 tuleb menetluskulude jaotamisele kohaldada kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku (edaspidi TsMS). Vastavalt § 60 lg 1 lausele 1 mõistetakse hagi osalisel rahuldamisel kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Vastavalt TsMS § 61 lg-le 1 mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud. Kolleegiumi arvates on hageja poolt kantud vajalikke ja põhjendatud õigusabikulusid Tallinna Linnakohtus summas 187 496.4 krooni alljärgnevalt:
11 (13)
arvest nr 231087 - 127 296 krooni (nimekiri tl 63 - 40 tundi tsiviilhagi esitamise analüüs ja hagi esitamine, 7 tundi hagi tagamise taotlus ja hagi tagamise määrus ning 1 tund kostja kaebuse analüüs). arvest nr 240359 – 31 824 krooni (nimekiri tl 61 - vastuse koostamine kaebusele 3 tundi, tutvumine määrusega 0.3 tundi, tutvumine kostja taotlusega 0.3 tundi, tutvumine kohtumäärusega 0.3 tundi, tutvumine kostja taotlusega 0.3 tundi, tutvumine kostja vastusega 3 tundi, toimikuga tutvumine 1 tund, ettevalmistus eelistungiks ja eelistung 4 tundi) arvest nr 240554 – 13 260 krooni (nimekiri tl 59 - 5 tundi selgituste saatmine vastuseks kostja vastusele). arvest nr 240687 – 3 978 krooni (nimekiri tl 57 - 1.5 tundi kohtuistung) arvest nr 2411123 – 530.40 krooni (nimekiri tl 55 - 0,20 tundi ekspertarvamuse analüüs) arvest nr 241308 – 10 608 krooni (nimekiri tl 53 - kohtuistung + ettevalmistus istungiks 4 tundi) Hageja poolt apellatsiooniastmes kantud õigusabikuludest saab põhjendatuks ja vajalikeks pidada 44 023.20 krooni alljärgnevalt: arvest nr 250833 – 8 486.4 krooni (3.20 tundi tutvumine apellatsioonkaebusega ja vastuse koostamine) arvest nr 260129 – 27 050.40 krooni (tasu õigusteenuste eest kogu ulatuses) arvest nr 260468 – 8 486.40 krooni (2 tundi teeside koostamine + ettevalmistus kohtuistungiks ja 1.2 tundi kohtuistung) arves nr 251059 ei sisaldu kolleegiumi arvates vajalikke ja põhjendatud õigusabikulusid, sest vastuse koostamise eest on tasu põhjendatud ulatuses märgitud juba arvetel nr 250833 ja nr 260129. Kolleegiumi arvates ei saa kohtu poolt arvestamata jäetud õigusabikulusid, mis on märgitud eespool nimetatud nimekirjades, pidada põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks TsMS § 61 mõistes. Seega saab kokku vajalikuks ja põhjendatuks lugeda hageja poolt kantud õigusabikulusid summas 231 519.60 krooni. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja hagi kuulub rahuldamisele 99.8 % ulatuses, siis tuleb hageja poolt kantud õigusabikuludest kostja kanda jätta 231 056.60 krooni. Kostja on esimese astme kohtus kandnud põhjendatud ja vajalikke õigusabikulusid 69 325 krooni (tl 88 - 94). Apellatsiooniastmes on kostja põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suuruseks 62 728 krooni. Kokku seega 132 053 krooni. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja hagi kuulub rahuldamisel osaliselt 99.8 % ulatuses, siis tuleb kostja poolt kantud kohtukuludest jätta hageja kanda 264.10 krooni. Kokkuvõttes tuleb seega kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 230 792.50 krooni. Kuna hageja oli hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb vastavalt TsMS § 64 lg-le 3 hagejalt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 428 krooni ja vastavalt TsMS § 64 lg-le 1 tuleb kostjalt riigituludesse riigilõivu välja mõista 213 572 krooni.
M. Merimaa
M. Seppik
V. Lips 12 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.