Company OÜ; e-post: [email protected]) Kostja I: Anatoli Karzubov (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX) Kostja II: Sergei Karzubov (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX) Kostjate I ja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rein Napa (Advokaadibüroo Rein Napa OÜ; e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
03. märts 2017
Protokollija
Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.Jätta hageja Aljona Zolotari hagi kostjate Anatoli Karzubovi ja Sergei Karzubovi vastu rahuldamata hagi aegumise tõttu.
2.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Välja mõista hagejalt Aljona Zolotarilt kostjate lepingulise esindaja kulust kostja Sergei Karzubovi kasuks 240 eurot ning solidaarselt kostjate Anatoli Karzubovi ja Sergei Karzubovi kasuks 720 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine
5.Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
6.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Aljona Zolotar (hageja) esitas Tartu Maakohtule 14.09.2016 hagi (tl 2-6; 102-106) J.P., P.O. ja Sergei Karzubovi (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks summas 12 500 eurot. Kostjad Jevdokia Pronin, P.O. ja Sergei Karzubov vaidlesid hagiavaldusele vastu (tl 65-68). Asjas toimus eelistung 09.01.2017 (tl 96-98). 19.01.2017 esitas hageja taotluse kostjate J.P. ja P.O. asendamiseks kostjaga Anatoli Karzubov (tl 99-101). 30.01.2017 asendas kohus menetluses kostjad J.P. ja P.O. kostjaga Anatoli Karzubov (kostja I) (tl 143-144).
2.Hagiavalduse järgi (tl 102-106) kuulub hagejale Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kasepää alevikus asuv XXXXX kinnistu. 19.04.2016 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-13-41527 jäeti nimetatud kinnistu hageja ainuomandisse. Kostja II on naaberkinnistu (XXXX kinnistu) kaasomanik ja kostja I on tema isa, kes elab nimetatud kinnistul. Hageja ei ela pidevalt Peipsiääre vallas ning ei ole XXXXX maatükki seoses kohtuvaidlusega endise abikaasaga pikemat aega kasutanud. Peale ühisvara jagamist sõitis hageja Peipsiääre valda oma XXXXX maatüki ülevaatuseks. Hageja kinnistu asub vahetult Peipsi järve kaldal ja seal on paadikanal - ligipääs Peipsi järvele. Kohapeal selgus, et kostjate poolt on omavoliliselt ja hageja omandi piire rikkudes kaevatud täiendav kanal ligipääsuks järvele. Kanal on kaevatud läbi hageja maatüki. Naabrid (kostjad) kasutavad pidevalt paadikanalit ligipääsuna Peipsi järvele. Kostjad on eiranud hageja nõudeid ega taha likvideerida hageja kinnistul nende poolt tehtud muudatusi. Kostjad jätkavad paadikanali kasutamist ka käesoleval ajal. Hagejale tekitatud kahju seisneb mh selles, et kostjate omavolilise valdamise käigus on muutunud hageja krundi maastik ja selle terviklikkus. Hageja on tellinud hinnapakkumised ehitusfirmadelt oma kinnistu seisukorra taastamiseks ja kanali likvideerimiseks. Kokku on saadud kaks hinnapakkumist: üks summas 10 944 eurot ja teine summas 14 292 eurot. Hageja on arvestanud keskmist hinda 12 618 eurot. Hageja palub kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju summas 12 500 eurot ning jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda.
3.Kostjad vaidlevad hagiavaldusele vastu, paluvad jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda (tl 150-153). Kostjale II kaasomandina kuuluv XXXX kinnistu on küll hageja naaberkinnistuks, kuid see ei ulatu maale, kus kanalid asuvad. Hageja väide, et tema sai läbi XXXXX maatüki kaevatud riigi maalt algavast ja tema veekanalisse suubuvast kanalist teada alles peale ühisvara jagamist 2016. a kevadel, on kohut eksitav ja ebaõige. Hageja koos endise abikaasa A.T.ga erastasid maatüki ja nad kanti XXXXX kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatusse 28.03.2007. Juba varasemalt, 14.07.2004, olid nad XXXXX maatükil asuvad ehitised ostnud vallasasjadena. Sellel ajal oli katastriüksusega XXXXXXX piirnevalt lõunapoolselt maatükilt algav ja läbi hageja XXXXX kinnistu kulgev ning tema veekanalisse suubuv lisakanal olemas, sest kostjatele
teadaolevalt rajati see 2000 või 2001 XXXXX maatüki tolleaegse, endise kasutaja P.L.i ettevõtmisel tema poolt. Katastriüksus tunnusega XXXXXXX on Maa-ametis registreeritud 21.06.2006. Katastriüksuse moodustamisele eelnevad maamõõdutööd, millesse on kaasatud ka isikud, kes seda maatükki kasutavad. Seega pidi hageja hiljemalt sel ajal teadma, et maatükil asuvasse Peipsi järve suubuvasse kanalisse suubub veel väiksem kanal, mis saab alguse riigimaalt. Maa-ameti geoportaali andmete kohaselt on Peipsiääre valla Kasepää küla kaardistamisel sellest piirkonnast tehtud ka aerofotosid, sh 22.05.2002 ja 03.06.2007. Kui aerofotol 22.05.2002 ei ole vaidlusalune veekanal nähtav, siis 03.06.2007 küll, seega on see veekanal kindlasti rajatud enne 03.06.2007. Kostja I Anatoli Karzubov on kasutanud kanalit pääsuks paadiga Peipsi järvele, kuid ei ole sellega hagejale kahju tekitanud. Hageja pidi teada saama sellest, et läbi XXXXX maatüki kulgeb kostjate kinnistuga külgnevalt riigimaalt algav lisakanal, juba 2004. a ostu-müügilepingu sõlmimisel või hiljemalt 2007. a alguses maa erastamisel. Isegi kui eeldada, et kostjad on hagejale kahju tekitanud ja hageja sai teada kostja(te) õigusvastasest kahju tekitamisest alles 2016. a, on hagi esitamise ajaks kahju tekitamise ajast möödunud enam kui 10 aastat (katastriüksus registreeritud 21.06.2006). Kostjad taotlevad asjas hagi aegumise kohaldamist.
4.03.03.2017 kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde (tl 164-169). Kohus kuulas vande all üle hageja, kostja I ja kostja II ning tunnistaja T.M.. Kohus andis pooltele tähtaja kirjalike kohtukõne teeside esitamiseks.
5.13.03.2017 kohtukõnes (tl 179-181) jäi hageja oma seisukohtade juurde ning leidis, et kohtuistungil kostja I kinnitas, et tema kaevas täiendava kanali. Hageja ei pea tõendatuks, et lisakanal oli olemas juba 2004.a, sest kinnistu erastamise dokumentide seas oleval plaanil lisakanal puudub. Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et plaan on tehtud 2006.a. Hageja jääb seisukohale, et lisakanal on tekkinud ajavahemikus 2013-2016 ning selle kaevasid kostjad. Hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et ta sai lisakanalist teada alles 2016.a. Kostjad pole tõendanud, et hageja teadis kanalist varem. Hageja esindaja esitas ka menetluskulude nimekirja (tl 182-184).
6.07.03.2017 esitas kostjate esindaja kohtukõne teesid (tl 171-173), milles kostjad jäävad esitatud seisukohtade juurde ning paluvad kohaldada hagi aegumist. Hageja väited vaidlusaluse kanali olemasolust teadasaamisest 2016.a on ümber lükatud asjaoludega, mida kohus saab lugeda üldtuntuks ja mida ei ole kohtumenetluses vajalik tõendada, kuna nende kohta on võimalik saada usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest, s.o Maa-ameti geoportaalist. Kui aerofotol 22.05.2002 ei ole vaidlusalune veekanal nähtav, siis 03.06.2007 aga küll. Veekanal on nähtav ka 05.06.2013 tehtud aerofotol, seega pidi see hagejale, kui ta käis seal 2013.a juunis, igal juhul olema nähtav. Kuna hagi on esitatud 14.09.2016, on hageja nõue aegunud. Kostjate esindaja viitab kostjate vande all antud seletustele ning tunnistaja ütlustele ning leiab, et hageja ei ole tõendanud temale kostjate poolt kahju tekitamist hagiavalduses kirjeldatud viisil. Kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud ja hageja nõue on ka aegunud. Kostjate esindaja esitas menetluskulude nimekirja (tl 174-175).
7.15.03.2017 esitas kostjate esindaja seisukoha hageja menetluskulude osas, milles leiab, et menetluskulud on põhjendatud osaliselt (tl 193-194).
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu.
9.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:
a. Hageja ja tema abikaasa A.T. (abielutõend tl 7) omandasid 14.07.2004 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel Tartumaal Peipsiääre vallas Kasepääl asuvad hooned (ostu-müügi ja pandileping tl 107-115); b. 2006.a viidi lõpule erastamistoimingud; hagejale ja tema abikaasale kuulunud katastriüksus XXXXXXX registreeriti Maa-ametis 21.06.2006 (kohtuistungi protokoll tl 166 pöördel-167); c. Hageja ja tema abikaasa kanti XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXX, katastritunnus XXXXXXX, XXXXXXX) ühisomanikena kinnistusraamatusse 28.03.2007 (kinnistusregistri väljavõte tl 8, 37); d. 19.04.2016 Harju Maakohtu otsuse alusel kuulub XXXXX kinnistu hageja ainuomandisse (kohtuotsus tl 9-12); e. XXXXX kinnistul asub veekanal ligipääsuks Peipsi järvele, mis oli olemas juba hoonete omandamisel 14.07.2004; f. XXXXX kinnistul asuvasse veekanalisse suubub väiksem lisakanal, mis on kaevatud läbi hageja maatüki ning mis ühendab hageja veekanalit riigile kuuluva naaberkrundiga (hindamisakti aerofoto tl 20, kohtuistungi protokoll tl 166 pöördel); g. Kostjale II kuulub 1⁄2 kaasomandi osana Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kasepää alevikus asuv XXXX kinnistu (registriosa nr XXXXX, katastritunnus XXXXXXX; kinnistusregistri väljavõte tl 13, 72). Kinnistul elab püsivalt kostja I.
10.Hageja on kostjate I ja II vastu esitanud hagi kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Hageja leiab, et kostjad on omavoliliselt kaevanud tema kinnistule lisakanali, et saada ligipääs Peipsi järvele. Selle käigus on muutunud hageja kinnistu maastik ja rikutud selle terviklikkus. Hageja nõuab kostjatelt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, mis seisneb lisakanali likvideerimiseks vajalikes kulutustes. Tuginedes KVD Systems OÜ hinnapakkumisele summas 9120 eurot (millele lisandub käibemaks 20 %) ning AS EG Ehitus hinnapakkumisele summas 14 292 (koos käibemaksuga), nõuab hageja kostjatelt kahju hüvitamist summas 12 500 eurot (hinnapakkumised tl 43-44).
11.Kostjad vaidlevad hagiavaldusele vastu. Kostjad leiavad, et nemad ei ole hagejale kahju tekitanud ning ühtlasi taotlevad ka hagi aegumise kohaldamist. Kostjale II kaasomandina kuuluv XXXX kinnistu on küll hageja naaberkinnistuks, kuid see ei ulatu maale, kus veekanalid asuvad. Lisakanal tehti enne, kui hageja ja tema abikaasa said kinnistu omanikeks 28.03.2007. Hageja pidi lisakanali olemasolust teadma hiljemalt 2006. a lõpus või 2007. a alguses, kui toimus maa erastamine. Kuivõrd hagi on esitatud 14.09.2016, on hageja nõue aegunud.
12.Seega on poolte vahel vaidlus esmalt selles, kas hagi on aegunud või mitte. Juhul, kui kohus leiab, et hagi ei ole aegunud, on poolte vahel vaidlus ka selles, kas kostjad on hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud ning kas hageja nõue on põhjendatud.
13.Hageja on esitanud hagi kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Kahju õigusvastasest tekitamisest (võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 jj) tuleneva nõude aegumistähtaega reguleerivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lõiked 1 ja 3. TsÜS § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. TsÜS § 150 lg-s 3 on seega sätestatud objektiivne (maksimaalne) aegumistähtaeg, mis tagab kahju tekitamise juhtumite n-ö lõpliku lahendamise kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo toimepanemisest või sündmuste toimumisest. Seadusandja on sättes poolte huvide tasakaalustamiseks
eeldanud, et kümne aasta jooksul peaksid kõik põhilised kahjulikud tagajärjed ilmnema ning mis ei ilmne, on sedavõrd ebaharilikud ja ootamatud, et nende hüvitamise üle arutamine (ja tõendamine) ei oleks enam õiguskindlusega kooskõlas (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn 2010, lk 485).
14.Kannatanu teadmist või teadma pidamist peab aegumise kontekstis tõendama kahju tekitanud isik. Kui sellega seotud asjaolud pärinevad aga valdavalt n-ö kannatanu enese sfäärist, peab kannatanu vaidluse korral vajadusel selgitama, mida ta nõude ja võlgniku väljaselgitamiseks tegi (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn 2010, lk 484).
15.Riigikohtu erikogu on 22.02.2013 otsuses asjas nr 3-1-1-106-12 (p 38) leidnud: üldjuhul on otstarbekas esmalt tuvastada, kas kahju tekitamisest on möödunud kümme aastat või enam. Kui see on nii, siis on nõue TsÜS § 150 lg 3 järgi aegunud. Peaks aga kahju põhjustanud teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat, tuleb järgnevalt kindlaks teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka kahju hüvitama kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Jaatav vastus sellele küsimusele tähendab, et nõue on ikkagi aegunud (TsÜS § 150 lg 1 järgi), eitava vastuse korral aga nõue aegunud ei ole. Seega analüüsib kohus järgnevalt, kas väidetavast kahju tekitamisest, s.o lisakanali rajamisest, on möödunud kümme aastat või enam.
16.Vaidlust ei ole selles, et hageja ja tema abikaasa A.T. omandasid Tartumaal Peipsiääre vallas Kasepääl asuvad hooned juba 14.07.2004 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel. Vaidlust ei ole ka selles, et juba sel ajal oli maatükil, mis praeguseks on kinnistusraamatusse kantud kui XXXXX kinnistu, olemas veekanal ligipääsuks Peipsi järvele (nn põhikanal).
17.Hageja vande all antud seletuse kohaselt (tl 166 pöördel-167 pöördel) ei olnud hoonete omandamise ajal maatükil lisakanalit, mis on kaevatud läbi hageja maatüki ning mis ühendab hageja veekanalit riigile kuuluva naaberkrundiga. Hageja seletuse kohaselt ei olnud lisakanalit ka erastamistoimingute tegemise ajal 2006.a, samuti ei olnud lisakanalit veel juunis 2013.a, mil hageja käis XXXXX kinnistul. Hageja seletuse kohaselt sai tema lisakanali olemasolust teada 2016. a aprillis, mil tema pärast abikaasade ühisvara jagamist sõitis XXXXX kinnistut ülevaatama. Hageja seletusest nähtub, et hageja elas Kasepää vallas alates ostmisest kuni 2005. a juunini ning pärast seda sõitis ära Iirimaale. Hageja abikaasa jäi sinna elama ja abikaasa sõitis sealt ära 24.03.2008. Aastatel 2008-2010 oli maja välja üüritud ning seejärel jäi maja tühjalt seisma. Hageja leiab, et lisakanali on kaevanud kostja Anatoli Karzubov, kuna tema seda kanalit kasutab ning teistel selle ehitamisest kasu ei ole, samuti on lisakanali juures riigimaal kuur, kus on kostjatele kuuluvad asjad. Seega ilmneb hageja vande all antud seletusest, et hageja hinnangul rajati tema kinnistule lisakanal ajavahemikul juunist 2013.a kuni aprillini 2016.a. Hageja viitab ka hageja kinnistu plaanile (tl 14), mis hageja seletuse kohaselt on koostatud 2006.a erastamise raames ning millele ei ole lisakanalit märgitud. Hageja hinnangul tõendab see, et 2006.a seisuga ei olnud lisakanalit veel rajatud. Samas on kinnistu plaan esitatud kohtule poolikul kujul ning sellelt ei nähtu plaani koostamise ega mõõdistamise kuupäeva.
18.Kostja II Sergei Karzubovi vande all antud seletuse (tl 168) kohaselt oli tema aastatel 20002008 vanglas. 2004.a sai ta vanglast väljasõidu matustele, mil külastas Kasepää küla ja nägi, et on rajatud lisakanal. Kostja II seletuse kohaselt on temale tema vanaema ja isa öelnud, et lisakanal tehti juba omanike poolt, kes elasid seal enne hagejat. Kostja II seletuse kohaselt
on hetkel lisakanali juures jämedad põõsad, mis on kasvanud mitu aastat. Vett lisakanalis ei ole ning selles ei ole võimalik paadiga sõita.
19.Kostja I Anatoli Karzubovi vande all antud seletusest (tl 168-168 pöördel) nähtub sarnaselt kostja II seletusega, et lisakanal rajati juba siis, kui seal elasid veel XXXXX kinnistu vanad omanikud. Nende territooriumil, mitte sellel, mis jääb järve poole, vaid teisel pool, oli tiik. See hakkas täis kasvama ning eelmised omanikud otsustasid selle likvideerida. Koos T. ja P., kes seal elasid, sõitis kostja I Alatskivile, kust saadi ekskavaator. Kui tiik täis aeti, otsustas kostja I koos vanaemaga puhastada augu ka nende kinnistul ja ühendada see kanaliga. Kostja I maksis selle eest ekskavaatorijuhile. Tegevus kooskõlastati XXXXX kinnistu tolleaegsete kasutajatega, nad olid seal juures. Kostja I ei mäleta täpselt aastat, millal eelnev toimus, kuid mäletab, et P. kasutas seda maja siis veel 1-3 aastat ning ekskavaatorijuht käis ajal, mil poeg oli vanglas. Poeg (kostja II) oli kinnipidamisasutuses 2000-2008, sai puhkusele 2004.a sügisel. Ekskavaatorijuht käis kindlasti enne seda, kui poeg vanglast puhkusel käis.
20.Hageja ja tema abikaasa poolt 2004.a ostetud hoonete endine omanik oli vastavalt Peipsiääre Vallavalitsuse poolt esitatud vastusele ning 19.05.1993 ostu-müügi lepingu koopiale ettevõte I.N.A Eesti AS, mille esindaja oli P.L. (tl 76, 78). 14.07.2004 ostu-müügi ja pandilepingu sõlmimise ajaks oli hoonete omanikuks T.L. ning nimetatud tehingus esindas T.L.i T.M., kes viidatud lepingu p 2.3 järgi on aastaid lepinguobjekti kasutanud (ostu-müügi ja pandileping tl 107-115).
21.Tunnistaja T.M. ütluste kohaselt (tl 168 pöördel-169 pöördel) oli tema alates 1995.a kostjate naaber, käis seal iga nädalalõpp, tegelikult elati Tallinnas. Majaomanik oli P.L.. T. oli P.L.i poeg. Tunnistaja esindas majaomanikku ostu-müügilepingu sõlmimisel 2004.a. Kuni 2003.a käis tunnistaja pidevalt koha peal. Tunnistaja ütluste kohaselt ehitati suur kanal kuskil 1996. Väike kanal kostjate poolt tuli sinna sisse, see tuli kuskil samal ajal, et naabrid saaksid ka vabalt minna Peipsile. Kanalit kogu aeg puhastati, sest ta kasvas täis. Kuskil 2001-2002 puhastati kanalit uuesti ja siis puhastati ka kostjate kanalit. Lisakanal oli igal juhul olemas ajal, kui müüdi hagejale, kuid tunnistaja ei tea kinnitada selle seisukorda.
22.Kostjad on lisakanali tekke fikseerimiseks viidanud Maa-ameti geoportaali andmetele ning esitanud kohtule ka aerofoto väljaprindi seisuga 03.06.2007 (tl 154). Kostjate poolt esitatud väljaprindist endast ei nähtu aerofoto tegemise aega, kuid TsMS § 231 II lause alusel käsitab kohus Maa-ameti geoportaali andmeid (http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserverp2.html) üldtuntud asjaoludena. Maa-ameti geoportaali andmetel on Peipsiääre valla Kasepää küla kaardistamisel sellest piirkonnast tehtud aerofotosid nii 22.05.2002 kui 03.06.2007. 22.05.2002 aerofotol ei ole vaidlusalust lisakanalit näha, kuid 03.06.2007 on lisakanal aerofotol selgelt eristatav. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et lisakanal oli olemas vähemalt 03.06.2007 seisuga.
23.Tunnistaja T.M. ütluste kohaselt oli lisakanal olemas juba alates 1996. a, mil rajati põhikanal, aastatel 2001-2002 puhastati kanaleid ja kindlasti oli lisakanal olemas hoonete müümisel 2004. Tunnistaja ütlustega langevad kokku ka kostjate vande all antud seletused. Kostja II kinnitusel oli lisakanal olemas 2004.a, mil ta tuli vanglast puhkusele. Kostja I vande all antud seletuse kohaselt mäletab ta, et pärast lisakanali rajamist elas Pentti seal veel 1-3 aastat ning ekskavaatorijuht käis ajal, mil poeg oli vanglas, kuid enne poja puhkust 2004.a sügisel. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütluste ning kostjate vande all antud seletustega on tõendatud, et lisakanal oli olemas hiljemalt 14.07.2004 ostu-müügi ja pandilepingu sõlmimise ajal.
Eeltoodut kinnitab ka Peipsiääre Vallavalitsuse 02.11.2016 vastus kostjate järelepärimisele, mille kohaselt vaidlusaluse lisakanali rajamise tõenäoliseks ajaks on ajavahemik 2002-2007 (tl 76). Ka Maa-ameti geoportaali andmed, mida kohus on analüüsinud p-s 22, viitavad, et lisakanal peab olema rajatud (või korralikult puhastatud) ajavahemikul 22.05.2002 kuni 03.06.2007. Eeltoodud tõenditega on ümberlükatud hageja vande all antud seletus selles, et lisakanal rajati alles ajavahemikul 2013-2016. Eluliselt on usutav, et lisakanali väljanägemises ja nähtavuses põhjustab muutusi vee vähene liikumine ning kanali kinnikasvamine. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja T.M. ütlused, mille kohaselt pidi nii põhi- kui lisakanalit puhastama. See võib olla põhjuseks, miks hageja on veendunud, et lisakanalit ostu-müügilepingu sõlmimisel 2004.a või erastamistoimingute tegemise ajal 2006.a ei olnud.
24.Seega on kohus tuvastanud, et lisakanal oli olemas hiljemalt 14.07.2004. Eeltoodust tuleneb, et hageja poolt väidetud kahju tekitamisest ning kahju põhjustanud teost või sündmusest (lisakanali rajamine) on hagi esitamise ajaks 14.09.2016 möödunud enam kui kümme aastat. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue on TsÜS § 150 lg 3 järgi aegunud ning seda sõltumata sellest, kas ja millal hageja ise kahjust teada sai. Kuna kohus on seisukohal, et nõue on aegunud, ei asu kohus analüüsima vaidluse muid asjaolusid. Kohus jätab hagiavalduse aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud
25.Kohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja I ja kostja II vastu. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
27.Kostjate esindaja esitas 07.03.2017 kohtule menetluskulude nimekirja (tl 174-175). Kostjad paluvad määrata kindlaks ja mõista hagejalt nende kasuks välja menetluskuluna kostjate lepingulise esindaja kulu 960 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate esindaja ajakulu olnud 8 töötundi: ettevalmistav tegevus hagimenetluses (kostjate seisukohtade väljaselgitamine, tõendite kogumine ja vastuste koostamine esitatud hagiavaldustele) 3,5 tundi, kohtuistungitel osalemine 4 tundi ja kohtukõne teeside koostamine 0,5 tundi. Kohus kaasas kostja I Anatoli Karzubovi protsessi 30.01.2017 määrusega. Seega kuni Anatoli Karzubovi kaasamiseni esindas v.adv Rein Napa ainult kostjat II Sergei Karzubovit. Lähtudes kohtule esitatud arvetest (tl 176-178), osutas v.adv Rein Napa enne Anatoli Karzubovi kostjana kaasamist Sergei Karzubovile õigusabi 2 töötunni ulatuses ning pärast kaasamist nii Anatoli Karzubovile kui Sergei Karzubovile 6 töötunni ulatuses.
28.Hageja ei ole esitanud seisukohta kostjate menetluskulude osas.
29.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus leiab, et kostjate esindaja poolt teostatud toimingute ajakulu kahe esindatava puhul on, arvestades asja keskmist keerukust ja mahukust, kirjalike menetlusdokumentide
esitamist ning kohtuistungitel osalemist, põhjendatud. Hagejal tuleb kostjatele vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada kokku 960 (120 * 8 h) eurot. Kuna kostjad on füüsilised isikud, ei saa nad menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjate menetluskuludest tuleb hagejal hüvitada 240 eurot ainult kostjale II ning 720 eurot solidaarselt kostjatele I ja II.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.