Kohtulahend

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kostjaks oleva korterühistu, mille liikmeks on hageja, üldkoosolek võttis vastu muuhulgas otsuse muuta aadressil asuva elamu majandamiskulude määra seniselt kaheksalt kroonilt

2-05-17496/242

kümnele või kaheteistkümnele kroonile sõltuvalt kalendrikuust. Kostja ei ole hagejale viimase esindaja nõudmisest hoolimata väljastanud vaidlustatavat otsust eraldi dokumendina, vaid on üksnes esitanud koosoleku protokolli üldkoosolekul olid esindatud kuus ühistu liiget, kokku on ühistul kaheksa liiget. Ei varasematel ega kõnealusel üldkoosolekul ei ole sisuliselt arutatud korteriühistu majandustegevuse aastakava aastaks . Ühistu juhatus ei esitanud enne koosolekut tähtaegselt ühistu liikmetele tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti, üks nädal enne üldkoosoleku toimumist esitati vaid arvestus majanduskulude põhjenduseks määraga 8,00 krooni (5,40 + 2,60) ruutmeetri kohta. Kõnealuse koosoleku päevakorras ei olnud eraldi päevakorrapunktina esitatud majandamiskulude suurendamise küsimust. Päevakorra p 4, milleks oli jooksva majandusaasta plaani kinnitamine, ei kajasta hageja arvates piisavalt selgelt võimalikku majandamiskulude suurendamise ettepaneku arutamist. Hageja niisugust arvamust kinnitab ka tõsiasi, et nädal enne koosolekut esitati ühistu liikmetele arvestus 8kroonise määraga majandamiskulu kohta. Samuti on oluline, et kostja juhatus ei esitanud enne üldkoosolekut tähtaegselt ühistu liikmetele tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti ning seetõttu lähtus hageja eeldusest, et päevakorra p 4 teemalist arutlust ei saa üldkoosolekul läbi viia. Ühtlasi johtub üldkoosoleku protokollist, et majandustegevuse aastakava ei ole koosolekul kinnitatud. Hageja on seisukohal, et majandamiskulude arvestamise või muutmise lähtealuseks peab olema majandustegevuse aastakava, mille koostamine ja esitamine on juhatuse kohustus. Hagiavalduses kohaselt ei esitatud aastakava projekti ühistu liikmetele enne üldkoosolekut tähtaegselt ja üldkoosolek ei saanud seega vastavat päevakorrapunkti arutada. Hageja juhtis asjaolude juures tähelepanu tõsiasjale, et üldkoosoleku protokoll ei sisalda üldkoosoleku otsust majandustegevuse aastakava kohta. Üldkoosolek on majandamiskulude suurendamise otsust tehes väljunud päevakorra raamidest. Kostja põhikirja p 6.7 kohaselt ei või üldkoosolek üldjuhul võtta vastu otsuseid küsimustes, millest ei ole koosoleku kokkukutsumisel teatatud. Päevakorras ei ole märgitud majandamiskulude suurendamise teemat, samuti ei olnud koosolekul esindatud kõik ühistu liikmed, mis oleks võimaldanud üldkoosolekul langetada otsust päevakorras kajastamata küsimuses. Hageja juhtis kõnealusel koosolekul nii juhatuse kui ühistu liikmete tähelepanu tõsiasjale, et majanduskulude tõstmine kirjeldatud viisil ei ole seaduspärane. Juhatus ja koosolek jätsid hageja avaldused tähelepanuta, neid sisuliselt ka ei protokollitud. Samas teostavad korteriomanikud korteriühistu kaudu ühiselt nende korteriomandite haldamist. Igal omanikul on õigus ja huvi nõuda, et niisugune tegevus oleks seaduslik. Hagejale on arusaadav, et majandamiskulude muutmine on ühistu üldkoosoleku pädevuses ning tihti ka põhjendatud. Ühe või osade liikmete vastuseis majanduskulude suurendamisele ei saa olla veel piisavaks põhjuseks vastava üldkoosoleku otsuse tühistamiseks või mittetäitmiseks. Siiski on igal ühistu liikmel võimalus kaitsta oma õigusi sel moel, et ta nõuab ühistu tegevuses seadusest ja põhikirjast tulenevate normidega arvestamist. Hagiavalduses palub hageja tühistada korteriühistu üldkoosoleku otsus majanduskulude muutmise kohta ja mõista KÜ OS kasuks välja kohtukulud. esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Kostja üldkoosoleku protokolli võttis üldkoosolek esimest päevakorrapunkti käsitledes vastu muuhulgas otsuse sisuliselt keelata hagejal üldkoosoleku käiku salvestada diktofoni abil. Kostja üldkoosolekul valiti hageja kostja revisjonikomisjoni liikmeks. Hageja pöördus pärast üldkoosolekut kostja juhatuse poole ja palus esitada revideerimiseks kostja raamatupidamise algdokumendid ja kostja tegevust puudutavad muud dokumendid. Juhatus on põhjendamatult keeldunud hagejale dokumente esitamast. Hageja jääb esialgses hagiavalduses esitatud nõude põhjenduste juurde selles osas, kuivõrd need puudutavad KÜliikme õigust ja huvi üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks.

Lk 2 (4)

2-05-17496/242

Hageja soovib täiendavalt märkida, et seadusest ei tulene isikule keeldu avalikult salvestada isiku osavõtul toimuva menetluse, koosoleku või muu ürituse käiku. Isikul võib olla põhjendatud huvi salvestist kasutada oma õiguste kaitseks hiljem tõendina tsiviil-, haldus- või kriminaalasjas. Helisalvestis on oma olemuselt objektiivset laadi tõend, mille kogumisele ei näe hageja seaduslikke takistusi. Üldkoosoleku vaidlustatav otsus on hageja arvates ebaseaduslik ja rikub hageja huve. Vaidlustatav otsus on vormiliselt ebaseaduslik ka seetõttu, et protokollist ei nähtu otsuse vastuvõtmine hääletamise teel. Vale on vastava otsuse juures protokollis tehtud märge, et otsus võeti vastu ühehäälselt. Tegelikult hääletamist ei toimunud ja vähemalt hageja oleks olnud sellise otsuse vastu. Hageja arvates ei ole kostja oma vastuses põhjendanud, miks ta hagi ei tunnista. Kostja on jätnud tähelepanuta, et otsuse vastuvõtmine üldkoosolekul ei välista otsuse ebaseaduslikkust.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et korteriühistu liikme ehk hageja õiguste rikkumist üldkoosolekul ei olnud ning seega korteriühistu poolt vastu võetud üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamine on põhjendamatu. Kostja väidab, et seadusest ei tulene avaliku salvestamise kohustust üldkoosolekutel. Iga KÜ liige omab õigust ise otsustada, kas ta soovib üldkoosolekut salvestada või mitte. toimunud üldkoosolekul hääletasid KÜ liikmed avaliku salvestamise vastu, kuna koosolekust koostatakse protokoll. kohtuistungil jäi kostja oma kirjalike seisukohtade juurde ja palus kohtukulud hagejalt välja mõista.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja palun oma hagis tühistada kostja .a üldkoosoleku otsus majanduskulude muutmise kohta. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas üldkoosoleku otsus oli seaduslik või mitte. Pooled ei vaidle üldkoosoleku kokkukutsumise korra ja sellest tuleneva otsuse tühisuse üle. KÜS § 13 lg 1 sätestab ühistu liikme õiguse pöörduda kohtusse üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kolme kuu jooksul. Koosolek toimus ning hageja esitas nimetatud koosoleku majanduskulude muutmise otsuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks hagi . Hageja esitas (postitatud ) kohtule avalduse, mida nimetas hagiavalduse täpsustusena. Avalduses esitas hageja kaks uut nõuet: tühistada kostja 03. üldkoosoleku otsus mitte lubada kasutada üldkoosoleku salvestamiseks diktofoni ning kohustama kostjat väljastama hagejale kui ühistu revisjonikomisjoni liikmele ühistu raamatupidamise algdokumendid ja ühistu juhtimisega seoses vormistatud dokumendid. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et hageja esitas esialgse hagi toimunud üldkoosoleku otsuse tühistamiseks õigeaegselt, on hageja esitanud uue nõude toimunud üldkoosoleku otsuse tühistamiseks pärast kolmekuulist tähtaega. KÜS § 13 lg 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg st selle olemasolu ja nõude tähtaegset esitamist on kohus erinevalt aegumisest, pädev hindama iseseisvalt st ilma vastaspoole vastava taotluseta. Hageja on postitanud oma nõude seega pärast kolmekulist tähtaega ning seetõttu tuleb hagi jätta toimunud üldkoosoleku koosoleku diktofoniga salvestamise keelamise otsuse tühistamiseks rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuni kehtinud TsMS ei sätestanud

Lk 3 (4)

2-05-17496/242

hagiavalduse täpsustamist üldse, kuid menetluse käigus oli kohtul kohustus TsMS § 164 lg 1 alusel asi piisava põhjalikkusega ette valmistada. Asjaolude või nõude täpsustamisena ei saa käsitleda uue nõude esitamist. Seega tuleb uue nõude esitamisel kontrollida nõude lubatavust, seega ka nõude esitamist tähtaegselt. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt kostja põhikirja p 6.8 fikseeritakse ühistu koosolek kirjaliku protokolliga. Seda võib järeldada punkti 6.8 sõnastusest „protokollile kirjutavad alla”. Helisalvestamisel ei ole võimalik sellele alla kirjutada. Nii KÜS kui MTÜS ei reguleeri kostja kohustust fikseerida koosolekul toiminu helisalvestisena. Kostja on eraõiguslik juriidiline isik ning üldkoosoleku otsus helisalvestise tegemise keelamiseks ei ole vastuolus kostja tegevust reguleerivate õigusaktidega (korteriühistu seadus, mittetulundusühingute seadus ja kostja põhikiri). KÜS § 13 lg 3 lubab hageda ebaseadusliku otsuse tühistamist st otsus peab olema seadusega vastuolus. Kohus asub seisukohale, et hageja esitatud nõuet 03.08.2005 toimunud üldkoosoleku koosoleku diktofoniga salvestamise keelamise otsuse tühistamiseks tuleb käsitleda kui pahatahtlikult esitatud nõuet. KÜS § 15 lg 1 järgi on ühistu juhatusel kohustus koostada ja esitada üldkoosolekule majandustegevuse aastakava. Kohtule esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatest ja majandustegevuse plaanist nähtub, et kostja juhatus oli majandustegevuse aastaplaani koostanud ja esitanud. Kostja põhikiri ega KÜS ei näe ette majandustegevuse aastakava tüüpvormi vm formaalseid nõudmisis selle kohta, milline peab kostja majandustegevuse aastakava välja nägema. Asjaolu, et kostja koostatud dokument on pealkirjastatud seaduses sätestatud termini „majandustegevuse aastakava” asemel „majandustegevuse plaan” ei muuda dokumendi sisu. 25.06.2005 toimunud koosoleku kutses on p 4 all märgitud jooksva majandusaasta plaani kinnitamine. KÜS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et majandustegevuse aastakava sisaldab majandamise eeldatavaid kulusid. Kostja koosoleku teatest ja päevakorrast on mõistlik arusaade selliselt, et majandamise eeldatavad kulud võib tähendada muuhulgas ka majandamise eeldatavate kulude suuruse muutmist sh suurendamist. Hageja on esitanud nõude kohustada kostjat esitama hagejale kui revisjonikomisjoni liikmele ühistu raamatupidamise algdokumendid ja ühistu juhtimisega seoses vormistatud dokumendid. Kohtule esitatud kostja üldkoosoleku protokollist nähtub, et hagejat ei valitud ühistu revisjonikomisjoni liikmeks. Hageja on oma õiguse dokumentide saamiseks määratlenud läbi revisjonikomisjoni liikme staatuse, kuna hagejal seda staatust ei ole, siis puudub tal ka õigus vastav hagi esitada. Kohus peab hageja nimetatud nõuet samuti pahatahtlikult esitatud hagiks. Hagejal on kostja põhikirja p 3.4. järgi õigus saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevusest, kuid kohus leiab, et seda õigust ei saa käsitleda kui õigust saada enda valdusese kõik ühistu tegevust iseloomustavad algdokumendid. Hagejalt kuulub TsMS § 60 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele asja läbivaatamise kulu 95,40 krooni. Kohtunik

Lk 4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.