Tsiviilasi nr.2-05-21825
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.mai 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-21825
Tsiviilasi
X AS hagi P.L. vastu 58 600.14 krooni väljamõistmise nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja : X AS Hageja volitatud esindaja : E../tl.41/ Kostja : P.L.
esindajad
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §30, §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3, §113 ja §396 ning TsMS §162, §173, §175 §190, §440, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi P.L. vastu täies ulatuses. Välja mõista P.L. ’lt võlgnevus summas viiskümmend kaks tuhat nelisada seitsekümmend seitse (52 477) krooni 72 senti ja intressid summas kuus tuhat ükssada kakskümmend kaks (6 122) krooni 42 senti ning menetluskuludena õigusabikulud summas kaks tuhat üheksasada kolmkümmend (2 930) krooni; X AS kasuks. Välja mõista P.L. ’lt menetluskuludena hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas kolm tuhat kakssada viiskümmend (3 250) krooni, riigituludesse (a/k 10220034796011, viitenumber 2900072699, AS SEB Eesti Ühispank; saaja : Rahandusministeerium). Edasikaebe kord
menetluses,
kui
Hageja nõue Hageja esindaja selgitab, et : 05.04.2003.a. toimus Tõrva linnas liiklusõnnetus, milles kostja poolt juhitud E.N. kuuluv sõiduauto VAZ 2103 sõitis otsa tee äärde pargitud AS-ile Y kuuluvale sõiduautole Mazda 626. Kostja juhtis sõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust ning pärast avariid põgenes sündmuskohalt. Kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostja poolt juhitud sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping hagejaga, käsitles kahjujuhtumit hageja. Kannatanule (Y AS) kuuluv sõiduk remonditi AS Z poolt ning hageja hüvitas viimasele sõiduki taastusremondi maksumuse summas 45 632.80 krooni. Kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju käsitluskulud summas 6 844.92 krooni. 24.07.2003.a. vormistasid pooled kokkuleppe, millega kostja võttis kohustuseks tasuda hagejale liikluskahju väljamakse ja kahjukäsitluskulud (kogusummas 52 477.72 krooni) ning intressi 5% aastas, igakuiste osamaksetena alates 25.08.2003.a. kuni 25.10.2006.a. summas 1 500 krooni kuus, 25.11.2006.a. pidi kostja viimase osamaksena tasuma 2 724.12 krooni. Hageja esindaja kinnitab, et kostja pole lepingut nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata kõik graafikujärgsed osamaksed. Hageja esindaja märgib, et hageja on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata korduvatele lubadustele kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt seisuga 01.12.2005.a. lepingu järgi võlguolev summa 58 600.14 krooni (sealhulgas intress 6 122.42 krooni) ning menetluskuludena õigusabitasu (5% hagihinnast) summas 2 930 krooni. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja tunnistab hagi täies ulatuses, kinnitades tema poolt kohustuse täitmata jätmist ja hageja nõude arvestuslikku õigsust ning andes hagi õigeksvõtmise kohta allkirja kohtuistungi protokolli. Maksekohustuste mittetäitmist põhjendab kostja rahaliste vahendite puudumisega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas
märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg.2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas korraldama avariilise sõiduki teisaldamise, tehnilise ekspertiisi vms., ja hüvitama kannatanule kahjud. Asja materjalidega /tl.9,10,11,14,16,17/ on tõendatud, et hageja on AS-ile Z tasunud kannatanu (Y AS) sõiduki taastusremondi maksumuse summas 45 632.80 krooni /tl.17/ ning kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulutusi summas 6 844.92 krooni /tl.12/. LKS §48 lg.2 p.4 sätestab kindlustusandja õiguse esitada regressnõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui liikluskahju tekitati sõidukiga, mille valdaja juhtis sõidukit omamata selleks vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. LKS §48 lg.3 sätestab, et kahjukäsitleja regressnõue hõlmab ka kahjujuhtumi käsitlemisel kantud kulutusi. Kuna kostja juhtis sõidukit omamata selleks vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, oli hageja õigustatud esitama kostja vastu regressnõudeid, mis tulenevad hageja poolt kannatanule kahjude hüvitamisest (sõiduki taastusremondi kulude tasumine) ja kahjujuhtumi menetlemisel kantud kulutustest. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §396 lg.2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. VÕS §30 lg.1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Asja materjalidega /tl.19/ on tõendatud, et 24.07.2003.a. vormistasid pooled kokkuleppe, millega kostja võttis kohustuseks tasuda hagejale liikluskahju väljamakse ja kahjukäsitluskulud (kogusummas 52 477.72 krooni) ning intressi 5% aastas, igakuiste osamaksetena alates 25.08.2003.a. kuni 25.10.2006.a. summas 1 500 krooni kuus, 25.11.2006.a. pidi kostja viimase osamaksena tasuma 2 724.12 krooni. Seega on pooled liikluskahju menetlusest tekkinud võla tasumise suhtes kokkuleppe sõlmimisega loonud uue iseseisva kohustuse ning poolte vahel eksisteerib õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul laen) puudutavad õigusnormid. VÕS §396 lg.1 sätestab laenusaaja kohustuse laenuna saadud rahasumma tagasi maksta. VÕS §94 annab õiguse leppida kohustuses kokku intressi tasumises. VÕS §76 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil vastavalt seadusele või lepingule. Kokkulepe sätestab kostja kohustuse tasuda hagejale liikluskahju väljamakse ja kahjukäsitluskulud (kogusummas 52 477.72 krooni) ning intressi 5% aastas, igakuiste osamaksetena alates 25.08.2003.a. kuni 25.10.2006.a. summas 1 500
krooni kuus, 25.11.2006.a. pidi kostja viimase osamaksena tasuma 2 724.12 krooni /tl.19/. Pooled on kohtule kinnitanud, et kostja ei ole kokkulepet täitnud ja hagejale võlgnevust tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokkuleppe järgi võlguolev summa 58 600.14 krooni, sealhulgas võlg summas 52 477.72 krooni ja intress summas 6 122.42 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §175 annab menetlusosalisele õiguse taotleda oma advokaadi või muu lepingulise esindaja kulude hüvitamist vastaspoole poolt. Hageja on nõudnud kostjalt esindajatasuna (TsMSrakS alusel viitega varemkehtinud TsMS §61 lg.1 p.1) 2 930 krooni (5% hagihinnast) väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista esindajakulu summas 2 930 krooni, hageja kasuks. Kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, tuleb TsMS §190 lg.2 kohaselt riigilõiv välja mõista kostjalt riigituludesse. Hagi hinnaks on 58 600.14 krooni, millelt „Riigilõivuseaduse“ (RLS) (RT 76/04-526) §37 lg.1 lisa tabel 2 järgi arvutatava riigilõivu suuruseks on 3 250 krooni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 3 250 krooni, riigituludesse. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
A.Kaldma kohtunik 02.05.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.