Kohtulahend

MAAKOHTU LAHEND

liikme I. Nikolase teostatud ekspertiis ei saa olla sõltumatu asjatundja arvamus vaidluse lahendamiseks. Ekspertiisi teostamine kaupa müünud äriühingu juhatuse liikme poolt on vastuolus ekspertiisi tegemise üldiste põhimõtetega. Lisaks puuduvad andmed I. Nikolase asjatundlikkuse kohta tegutseda jalatsite eksperdina. Esitatud diplomi kohaselt on I. Nikolas lõpetanud 1987. a Vitebski Tööstus-Pedagoogilise Tehnikumi õmblustööstuse erialal. Tööraamatu väljavõtte kohaselt on ta erialalt rätsep. On töötanud ka tootmisõpetuse meistrina. Nimetatud tõendid ei tõenda I. Nikolase asjatundlikkust jalatsite tootmise ja tehnoloogia alal. Ainuke erapooletu ekspertiis on tellitud hageja poolt ekspert M. Gluhhovalt, kes on lõpetanud Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi 1973. a nahktoodete tehnoloogia erialal. M. Gluhhova kuulati kohtuistungil üle tunnistajana, kus ta avaldas, et on alates 1959. a töötanud nahatööstuses, eksperdina tegutseb alates 1982. a. Kohus kuulas tunnistajana üle ka Sergei Stepanovi, kes töötab kingsepana Jõhvi linnas ja on oma ütluste kohaselt asitõendiks tunnistatud saapaid üks kord parandanud I. Nikolase firma müüja tellimusel. Tunnistaja ütluste kohaselt vahetas ta vastavalt tellimusele saabastel kontsad, saabaste võimalike puuduste kohta temalt arvamust ei küsitud. Seega kostja ei ole tunnistajat kasutanud asjatundjana hindamaks jalatsite võimalikke puudusi. Kuna M. Gluhhova on andnud oma arvamuse saabaste kohta hageja tellimusel ja mitte kohtu määramisel, siis ei käsitlenud kohus M. Gluhhova arvamust eksperdi arvamusena TsMS § 134 mõttes, vaid asjatundja arvamusena ja dokumentaalse tõendina (TsMS § 117 lg 1). M. Gluhhova on kontrollinud saapaid visuaalsel meetodil ja leidnud järgmist: jalatsi pealse tõmbamisel liistule on vasaku poolpaari esitükk välisküljelt 1 cm võrra pikem kui paremal poolpaaril. Vasakul poolpaaril on nahk rohkem välja venitatud. Lengi osas detailide liimkinnitus jalatsi sees välisküljelt osaliselt lahti kinnitusest, ebaühtlane. Nimetatud defektid on jalatsil tootmisvead ning parandustega ei ole suudetud viga parandada. Tunnistajana jäi M. Gluhhova oma kirjaliku arvamuse juurde ja kinnitas, et saabaste juures on tegemist tootmisveaga. Kui vaadata parema jala saapa talda mööda telgjoont, siis parema jala saapa konts on viltu. Saapa põhitugi peab olema jäigalt kinni, kuid tunnistajal läksid sõrmed vahele, kui ta pani käe jalatsi sisse. Saabastel on ka detailide pikkuse vahe. Defektid soodustavad jala välja vajumist. Olulisi kandmisdefekte ei ole näha. Kontsad on ka vahetatud. Saapaid on vähe kantud. Selleks, et saapaid saaks kanda, peaks saapaid veel parandama, lahti võtma lengi osa ja uuesti kinnitama, kuid tunnistaja ei pea seda mõistlikuks, kuna tegemist on kalliste saabastega ning iga remondiga mõjutatakse nahka. Saabastel on ka kontsade pikkuse vahe ca 3 mm. Kohus leidis, et hageja ütlustega saabaste kandmise asjaolude ja probleemi kirjelduse kohta, tunnistaja M. Gluhhova ütlustega ja tema poolt koostatud ekspertarvamusega dokumentaalse tõendi tähenduses, kohtu poolse asitõendi – saabaste – vaatlusega on tõendatud, et saapad ei vastanud asja hagejale üleandmise hetkel seda liiki asjadele tavaliselt omasele kvaliteedile. Asja puuduse on põhjustanud tootmisdefekt, mida ei olnud võimalik kõrvaldada ka kahe parandusega. Tootmisdefekti tulemusena vajub hageja parem jalg saabast kandes väljapoole, mis muudab saabaste kandmise hageja jaoks ebamugavaks kui mitte võimatuks. Kandmisdefekti puudumist tõendab kaudselt ka kostja tegevus – juhul kui hageja ise oli saapaid valesti kandes põhjustanud defekti, siis ei oleks ka kostja pidanud korraldama saabaste remonti, mida aga kostja ometigi tegi. Seega ei olnud poolte vahel enne remondi teostamist vaidlust kauba puuduse põhjuse osas. 07.11.2003 kehtinud tarbijakaitseseaduse § 6 lg 1 ja 4 alusel oli hagejal ostjana õigus eeldada, et ostetud uued saapad on kantavad. Saabaste mittesihipärast kasutamist või vale suurusega saabaste ostmist hageja poolt ei ole kohus tuvastanud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

Kaebuse põhjendused: 1) Maakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Kostja taotles kohtult ekspertiisi määramist TsMS § 129 ettenähtud korras. Taotlus sisaldas küsimusi eksperdile vastavalt TsMS § 131 lg 1. Kohtu nõudmisel tasus kostja ekspertiisi läbiviimise kulud summas 1000 krooni. Kohus jättis taotluse tähelepanuta, jättes kostja ilma õigusest esitada TsMS § 67 ettenähtud tõendeid. Kohtuotsus ei vasta TsMS § 231 lg 5 nõuetele. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 105 krooni riigilõivu. Vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on riigilõiv hagihinna 1599 krooni korral 140 krooni. Kohus ei ole näidanud, kuidas on jaotatud kostja tasutud ekspertiisi teostamise tasu 1000 krooni, mis kuulub TsMS § 46 nimetatud asja läbivaatamisega seotud kulude hulka. 2) Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohus võttis tõendite hindamisel hageja seisukoha ja tõlgendas tõendeid hageja kasuks. Sealjuures olid kostja väited ja tõendid tagasi lükatud. Kohus ei määranud ekspertiisi, kuigi kostja täitis ekspertiisi taotlemisel seaduse ja kohtu nõudmised. Seoses kohtu ebaobjektiivsusega esitas kostja kohtuniku taanduse, mis jäeti rahuldamata. Objektiivse hinnanguta jäid tunnistaja M. Gluhhova eksperdiarvamus ja ütlused. M. Gluhhova eksperdiarvamus ei ole ekspertiis TsMS §-de 129; 130 mõttes. M. Gluhhova ei ole ekspert, kuna ta pole riiklikus ekspertiisiasutuses töötav ekspert ega kohtu poolt määratud ekspert. Nimetatud asjaolud välistavad M. Gluhhova eksperdiarvamuse lubatavuse teatud vormi tõendina, millele viitab TsMS § 93. M. Gluhhova tunnistajaütluste hindamisel ei arvestanud kohus, et ta ei suutnud tuvastada asjaolu, et jalanõusid remonditi, millest teatas tunnistaja S. Stepanov. S. Stepanov viitas sellele, et jalanõude defekt tekkis hageja süül ebaõige ekspluatatsiooni tulemusel, mis tõi kaasa kapitaalremonti nõudva defekti: supinaatorite ja mõlema kontsa vahetuse. Jalanõude remont tehti müüja arvel heade tavade järgimisena. Ülaltoodu annab tunnistust M. Gluhhova ebapiisavast kvalifikatsioonist. Eksperdiarvamus ei sisalda andmeid selle kohta, et jalanõusid remonditi kapitaalselt, kuna M. Gluhhova seda ei märganud. Samuti nähtu, milline tootmisdefekt tuvastati ja miks see defekt on tootmisdefekt. Esitatud eksperdiarvamuste objektiivsuse, samuti neid koostanud isikute huvitatuse astme hindamisel peab kohus juhinduma ekspertide kvalifikatsiooni ja informeerituse tasemest. Objektiivsuse võrdlemine antud juhul on mõttetu, kuna M. Gluhhova eksperdiarvamuse on esitanud hageja, s.o asjast huvitatud isik. I. Nikolas on oma professionaalse hariduse ning tegevuse tõttu rohkem informeeritud jalanõude valmistamise ja tehnoloogia vallas. I. Nikolasel on tehnik-tehnoloogi ja tootmisõppe meistri eriala, ta on pikka aega tegelenud jalanõude tootmise ja müügiga, suhtleb vahetult jalanõude tootjatega ja on kursis jalanõude tootmise kaasaaegse tehnoloogiaga. I. Nikolas on tegelenud ka pedagoogitegevusega. M. Gluhhova on lõpetanud 1973. a Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi nahast esemete valmistamise erialal. Eriala nimetus ei kinnita ühetähenduslikult seda, et ta on kvalifitseeritud spetsialist jalanõude valmistamise alal. Ainult pooltest sõltumatu eksperdi teostatud ekspertiis võiks kõrvaldada kahtlused kohtu objektiivsuse suhtes. Protsessiõiguste normide rikkumist ja tõendite ebaõiget hindamist ei saa kõrvaldada apellatsioonmenetluses.

saapad garantiiremonti, on seega juba kaks korda aktsepteerinud, et saapad on tootja defektiga ning on lubanud need korda teha. Kuna saapad pole korras, siis soovib vastustaja loobuda saabastest ja saada tagasi saabaste eest tasutud raha.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

olemasolu ja tema poolt ekspertiisikulu etteasumine ei saa olla alusteks kohtule ekspertiis määrata. Kuna käesoleval juhul nähtus juba maakohtule esitatud muudest tõenditest (sh asjatundja M. Gluhhova arvamus ja saapad kui asitõend), et hagejale müüdud saapad olid tootmisdefektiga, siis puudus maakohtul vajadus määrata ekspertiisi veel mingite täiendavate eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.