Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse avalikult teatavaks
17.aprill 2006. a, Tallinn, Kentmanni 13
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-03-594 (endine nr 2/32-9246/03)
Tsiviilasi
A.Rhagi Eesti Vabariigi vastu (Kaitseministeeriumi kaudu) ebaseadusliku väljatõstmise tuvastamiseks ja samaväärse eluruumi vastuandmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A.R Kostja: Eesti Vabariik Kaitseministeeriumi kaudu Kostja esindaja: advokaat M-A.V
Asja läbivaatamine
14.märts 2006, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja A.Rja kostja esindaja advokaat M-A.V
Juures viibis
Sekretär V.K
Kohtuotsuse resolutsioon
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt kasutas hageja 11.03.1999 sõlmitud üürilepingu alusel tööandja eluruumi Tallinnas,. Seoses lammutamisega teatas Kaitsejõudude Peastaap hagejale
Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Seoses NATO sidekeskuse rajamisega oli mõjuv põhjus üürilepingu ülesütlemiseks. Vaidlusalune eluruum ei olnud vormistatud kooskõlas kehtinud seadustega tööandja eluruumiks. Kohtukuluna palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulu 13 754,50 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ES § 58 lg 3 sätestas, et riigi või kohaliku omavalitsusüksuse omandis oleva eluruumi tööandja eluruumi hulka või tööandja eluruumist välja arvamise otsustab eluruumi valdaja ettepanekul kohaliku omavalitsuse volikogu. ES VI osa § 68 sätestab, et teenistuslikke eluruume ja ühiselamuid omavatel või kasutavatel juriidilistel isikutel tuli esitada hiljemalt 1992. aasta 1. juuniks asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ettepanekud nende tunnistamiseks tööandja eluruumideks vastavalt ES paragrahvile 58. Teenistuslikele eluruumidele ja ühiselamutele, mida ei ole arvatud tööandja eluruumide hulka, kohaldatakse alates 1992. aasta 1. juulist ES IV osa 2. peatüki sätteid ning neis elavate üürnikega loetakse eluruumi üürileping sõlmituks viieks aastaks. IV osa reguleerib eluruumi kasutamist üürilepingu alusel. Tallinna Kesklinna Valitsuse 12.11.2003 kirja nr 9-17/87 II (tl 51) kohaselt puuduvad andmed, tööandja eluruumi kohta. Kirja kohaselt kuulus hoone riigile ja omanikuks oli Kaitseministeerium. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud L.O kes hagejaga sõlmitud üürilepingule (tl 8-10) üürileandja esindajana alla kirjutas, ütluste kohaselt oli kostja kasutuses olnud eluruumi näol tegemist ühiselamutoaga- tööandja eluruumiga. Et tegemist ei olnud tööandja eluruumiga, sai tunnistaja teada käesoleva asja menetlemise käigus kostja lepinguliselt esindajalt. Kooskõlas üürlepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 61 lg 1 järgi on tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses ja lg 2 järgi peab tahe olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades. Tunnistaja ütlustest järeldub, et hagejaga tööandja eluruumi üürilepingut sõlmides puudus tal teave selle kohta, et eluruum ei olnud tunnistatud seaduses sätestatud korras tööandja eluruumiks. Hagejale 22.09.2003 saadetud teatises teatab Kaitsejõudude Peastaap hagejale üürilepingu lõpetamisest seoses hoone lammutamisega. Samas tehakse hagejale ettepanek üürilepingu sõlmimiseks Harjumaal vallas asuva kahetoalise tööandja eluruumi kasutamiseks. Teatises on märgitud üürilepingu ülesütlemisteatise vaidlustamise tähtaeg ja kord. Kaitseministri 12.03.2004 käskkirjaga nr 60 (tl 54-55) tunnistati kõlbmatuks, mahakandmisele ja hävitamisele kuuluvaks kaks ühiselamut Tallinnas,. Pooled vaidlevad selle üle, kas üürileandja võis üürilepingu üles öelda. Hageja leiab, et ülesütlemine oli vastuolus seadusega kuna talle ei pakutud vastu teist samaväärset elamispinda. Kooskõlas VÕSRS § 12 lg 1 kohaldatakse enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002 VÕS-is ja TsÜS-is sätestatut. Üürilepingu erakorralist ülesütlemist reguleerib VÕS § 313. Nimetatud paragrahvi 1.lõike kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. § 313 lg 1 tingimuste täitmine kostja poolt on tõendatud. hoone, kus asus hageja poolt kasutatav eluruum, lammutamise tingis NATO võrkude juurdepääsu punkti (POP) ehitamine, mis on tõendatud Kaitseministri 04.06.2003 käskkirjaga nr 283 (tl 52) ja tunnistajana ülekuulatud V.B ja M.T ütlustega. M. T ütluste kohaselt pidi objekti ümbritsema turvatsoon, mistõttu asuvate ühiselamute säilitamine ei olnud võimalik. VÕS § 313 lg 3 järgi ei pea üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejale teatati
lepingu ülesütlemisest ette. Ülalmärgitud põhjendustel, kuna hagejaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemine oli seaduslik, ei saa lugeda ebaseaduslikuks ka hageja väljatõstmist. Tulenevalt lepingu ülesütlemisest puudub vajadus tuvastada, kas hageja lahkus eluruumist ise või tõsteti ta välja nagu väidab hageja. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna kohus tuvastas, et üürilepingu ülesütlemine oli põhjendatud ning tegemist ei olnud tööandja eluruumiga. Hagi rahuldamata jätmise motiividest tulenevalt puudub vajadus analüüsida ülejäänud tõendeid. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. § 60 lg 1 alusel tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda seoses hagi rahuldamata jätmisega. Hagejalt tuleb TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel välja mõista kostja õigusabi kulu 8 000 krooni suuruses. T. Hiiuväin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.