lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-3-2-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 12.04.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-3-2-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
12.04.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
877
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 249 lg 2Eeltõendamismenetluses saadud tõendile tugineminePS § 24TsMS § 219 lg 2Esindaja kohtu määramiselTsMS § 266 lg 1Tunnistaja vastutusTsMS § 71 lg 3Kohtualluvuse kokkulepe

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-2-06 Otsuse kuupäev Tartu, 12. aprill 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Kohtuasi Tallinna linna avaldus M.L eestkostja määramiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 10. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2/228-22540/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C L kohtuvigade parandamise avaldus Menetlusosalised ja nende Huvitatud isik C.L (isikukood xxxxxxxxxxx), huvitatud isik M.L esindajad Riigikohtus (isikukood xxxxxxxxxxx), huvitatud isik J.A (isikukood xxxxxxxxxxx) ning avaldaja Tallinna linn ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos Asja läbivaatamise kuupäev 20. märts 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 10. oktoobri 2005. a otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroole T.M. Hiob OÜ 1. detsembril 2005. a C L kohtuvigade parandamise avalduselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna linn esitas Tallinna Linnakohtusse avalduse alaealisele M.L eestkostja määramiseks. Linnakohus kutsus kohtuistungile avaldajana Tallinna linna ning asjast huvitatud isikuna J.A, kelle eestkostjaks määramist taotleti.
2.Tallinna Linnakohus rahuldas 10. oktoobri 2005. a otsusega Tallinna linna avalduse ning määras xx. xxxxxxxx xxxx. a sündinud M.L eestkostjaks J.A.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Linnakohtu otsuse peale esitas 2. detsembril 2005. a kohtuvigade parandamise avalduse C.L. Kohtuvigade parandamise avalduse kohaselt lahendas linnakohus alaealisele isikule eestkostja määramise ilma alaealist ja tema seaduslikku esindajat protsessi kaasamata. Alaealine, kellele eestkostja määratakse, ja tema vanem on asjast huvitatud isikud, kes tuleb kaasata menetlusse enne
1.jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 249 lg 2 kohaselt. Põhiseaduse (PS) §-st 24 tulenevalt on isikul õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kui alaealise isiku vanus ei võimalda tal kohtuistungil osaleda, peab kohus omal algatusel määrama alaealisele esindaja riigi kulul. Avalduse esitaja leiab, et linnakohus rikkus TsMS § 249 lg-t 3, jättes kontrollimata, kas avaldus alaealisele eestkoste seadmiseks vastas seadusele ja oli tõendatud. Avalduse kohaselt rikkus linnakohus ka perekonnaseaduse (PKS) § 95 lg-t 3, millest tulenevalt peab kohus eestkostja valikul kontrollima isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.
4.Tallinna linn palub vastuses kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamata jätta. Linnakohtul ei olnud kohustust kaasata huvitatud isikutena menetlusse alaealist ja tema seaduslikku esindajat. Kohus on asja läbivaatamisel õigesti lähtunud TsMS §-st 266, mille kohaselt vaatab kohus avalduse

alaealisele eestkostja määramiseks läbi avaldaja ning isiku osavõtul, kelle eestkostjaks määramist soovitakse. Kohus kontrollis asja läbivaatamisel piisavalt eestkostja määramise avalduse seaduslikkust ja esitatud tõendeid.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5.Kolleegium leiab, et kohtuvigade parandamise avaldus on põhjendatud ning tuleb 1. jaanuarist 2006. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 7 ning enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 1 p 3 alusel rahuldada.
6.Perekonnaseaduse § 50 lg 2 kohaselt on lapse seaduslikuks esindajaks tema vanem. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Sama seaduse § 90 lg 3 lubab eestkostet seada ka lapse üle, kes on jäänud vanemlikust hoolitsusest ilma muudel põhjustel, kui on loetletud sama paragrahvi lõikes 2. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 249 lg 2 järgi vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul. Kohus kaasab kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist taotlenud. Sama seadustiku § 266 lg 1 kohaselt vaatab kohus avalduse alaealisele eestkostja määramiseks läbi avaldaja ning isiku osavõtul, kelle eestkostjaks määramist soovitakse. Kolleegium leiab, et TsMS § 266 lg 1 andis huvitatud isikute näidisloetelu, kuid ei muutnud sama seaduse § 249 lg-s 2 sisalduvat kohtu kohustust kaasata kõik asjast huvitatud isikud. Tõlgendus, mille kohaselt TsMS § 266 lg-s 1 toodud menetlusse kaasatud isikute loetelu on ammendav, ei oleks kooskõlas PS § 24 lg-ga 2, millest tulenevalt on igaühel õigus olla kohtuasja arutamise juures, kus otsustatakse tema õiguste ja kohustuste üle.
7.Kolleegium leiab, et alaealine, kellele eestkostja määramist taotletakse, ja tema vanem, kellelt pole vanema õigusi ära võetud, on eestkostja määramise menetluses huvitatud isikuteks, kes tuleb kaasata menetlusse ja kutsuda kohtuistungile. Tsiviilkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse ja kutsuda võimalusel kohtuistungile (nt tsiviilkolleegiumi 7. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-2-05 (RT III 2005, 6, 57) ja 12. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-3-11-05 (RT III 2005, 26, 277)). Alaealise isiku tsiviilprotsessiõiguste kasutamist reguleeriti enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 71 lg-s 3, milles muu hulgas sätestati, et alaealise tsiviilprotsessiõigusi kasutab ja tsiviilprotsessikohustusi täidab kohtus seaduslik esindaja. Seda põhimõtet tuli kohaldada ka alaealisele eestkostja määramise menetluses, kuni kohus ei olnud vanemat esindajana kõrvaldanud protsessist TsMS §-st 88 tulenevalt. Alates 1. jaanuarist 2006. a tuleb isiku tsiviilkohtumenetlusteovõime määramisel juhinduda TsMS §st 202. Tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku esindamise üldnormiks on § 217 lg 3, kuid selles asjas võib tekkida küsimus esindaja määramisest alaealisele kohtu poolt mõnel TsMS § 219 lg-s 2 sätestatud alusel. Seega peab kohus alaealisele eestkostja määramise menetlusse kaasama ka tsiviilkohtumenetlustusteovõimetu lapse tema esindaja kaudu ning tema vanema kui seadusliku

esindaja.

8.Vastuseks kohtuvigade parandamise avalduse väidetele, et linnakohus ei kontrollinud, kas avaldus alaealisele eestkoste seadmiseks vastas seadusele ja oli tõendatud ning jättis kontrollimata isiku omadused ja võimed eestkostja kohustuste täitmiseks, määrates eestkostjaks ebasobiva isiku, märgib kolleegium, et sisulised väited saab huvitatud isik esitada asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. Need väited ei ole linnakohtu otsuse tühistamise aluseks. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.