Võlaõigus › Võõrandamislepingud

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 19.08.2016 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.09.2016 esitas hageja hagi, milles palub kostjalt hagejale välja mõista põhivõla 2057,28 eurot ja viivise 160,50 eurot. Hagi kohaselt müüs hageja 17.03.2015 müügilepingu alusel Xxxx OÜ-le kaupa ja esitas 17.11.2015-11.12.2015 arveid nr 1365565, 1366114, 1366613, 1367261, 1367914, 1368382, 1369333, 1369877, 1370655, 1371307, 1371818, 1372834, 1374153, 1374586, 1375107 kokku 2096,91 eurot. Samal kuupäeval sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille kohaselt käendaja kohustub vastutama hageja ees Xxxx OÜ kohustuste eest. Punkti 8.1.1. kohaselt kannavad lepinguliste kohustuste rikkumise korral kostja ja Xxxx OÜ vastutust solidaarselt. Kostja kannab vastutust lepinguliste kohustuste täitmise eest Xxxx OÜ poolt täies ulatuses, kaasa arvatud lepinguga seotud tingimuslike ja tulevaste kohustuste täieliku täitmise eest. Xxxx OÜ jättis hagejale lepingute alusel esitatud viisteist arvet tasumata. Hageja ja Xxxx OÜ sõlmisid 21.03.2016 kokkuleppe-maksegraafiku. Kokkuleppest tulenevalt võttis Xxxx OÜ endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel kokku koos intressidega 2151,67 eurot. Hageja ei nõua kokkuleppes märgitud intressi. Maksegraafiku järgi tunnistas Xxxx OÜ võlgnevuse olemasolu summas 2086,54 eurot. Kokkuleppe kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Võlgnevus tekkis kostja juhatuse liikmeks oleku ajal. Kostja vastuväited Kostja hageja põhjendamatut nõuet ei tunnista. Kostja on seisukohal, et käenduslepingut ei ole sõlmitud, kuna allkirjastatud on vaid müügileping. Hageja tugineb oma nõudes 21.03.2016 maksegraafiku kokkuleppele, millele 17.03.2015 käendusleping ei laiene. Alternatiivselt esitas kostja tasaarvestuse vastuväite, tasaarvestades poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, jätab hagi rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõlmis 17.03.2015 Xxxx OÜ-ga müügilepingu, mille alusel müüs hageja kaupa (t.lk 38-40). Pooltel on vaidlus selles, kas hageja ja kostja sõlmisid samal päeval käenduslepingu, millega käendaja kohustus vastutama 17.03.2015 sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest.

2(4)

VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg 1 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Alates 05.04.2011 on oluliselt muudetud VÕS § 143 lõiget 1, mille kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. VÕS I üldosa kommenteeritud väljaande (2016) § 143 punkti 3.1.1 selgituse kohaselt ei ole erinevalt varasemast regulatsioonis alates 05.04.2011 enam otseselt seotud § 1 lg-s 5 (varasem § 34) sisalduv tarbija ja §-s 143 sätestatud tarbija käenduse mõiste. Uue redaktsiooni kohaselt on tarbijakäenduslepinguks igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega või mitte. Tarbijakäenduse andnud isikuteks on ka juriidiliste isikute juhtorganite liikmed (vt ka RK lahend nr 3-2-1-166-14 p 11). Muudatuste eesmärgiks oli parandada füüsilistest isikutest käendajate olukorda ja vältida kohtupraktikas tekkinud piiritlemisprobleeme. Kohus leiab, et pooled on sõlminud 17.03.2015 tarbijakäenduslepingu. Pooled on käenduses kokku leppinud 17.03.2015 müügilepingu punktis 8 ja selle alapunktides. Pooled on kokku leppinud, et kostja kui käendaja tagab ostja müüja ees olevate kohustuste täitmise. Kostja ja ostja kannavad solidaarset vastutust. Käendaja kannab vastutust lepinguliste kohustuste täitmise eest ostja poolt täies ulatuses, ka tingimuslike ja tulevaste kohustuste täitmise eest. Kohus leiab, et Xxxx on lepingu allkirjastanud nii ostja seadusliku esindajana kui ka käendajana. Puudub põhjus eeldada, et kostja on allkirjastanud üksnes müügilepingu või käenduslepingu olukorras, kus leping sätestab nii ostja kui ka käendaja kohustused. Tegemist on aga tarbijakäenduslepinguga, kuivõrd käendajaks on füüsiline isik. VÕS § 143 lõike 2 järgi on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas. Kohtu hinnangul vaidlusalusest lepingust käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat ei nähtu ning seega on leping tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Lepingu punktis 6.3 on sätestatud krediidilimiit 500 eurot, mille ületamisel muutub maksetingimus automaatselt sularahamakseks. Tegemist ei ole VÕS § 143 lg 2 mõttes käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kokkuleppega ja seda kinnitab ka hageja käitumine – hageja andis ostjale kaupa enam kui 500 euro ulatuses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata seetõttu, et käendusleping on tühine, ei hinda kohus kostja tasaarvestuse vastuväidet ja küsimust, kas kostja käendusega on hõlmatud hageja ja Xxxx OÜ 21.03.2016 kokkuleppe-maksegraafik. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

3(4)

Kostja menetluskuluks on kulud õigusabile summas 1560 eurot. Kostjale on osutatud menetluses õigusabi 10 tundi ja 50 minutit, millest 4 tundi on kulunud kostja vastuse koostamiseks, 30 minutit hageja menetlusdokumendi analüüsiks ja kliendinõupidamiseks, 1 tund istungiks ettevalmistumiseks, 45 minutit istungil osalemiseks, 30 minutit protokolliga tutvumiseks ja parandustaotluse esitamiseks, 30 minutit hageja menetlusdokumendi ja tõendi analüüsiks, 1 tund ja 30 minutit kostja seisukoha koostamiseks, 20 minutit hageja menetlusdokumendi analüüsiks ja 45 minutit 07.03.2017 menetlusdokumendi koostamiseks. Maakohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, samuti asjas peetud istungite arvu ja nende kestust, leiab, et kostja õigusabikulud on vastavuses tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentidega ja teostatud toimingutega. Kostja kirjeldatud õigusabitoimingutele 10 tunni ja 50 minuti kulutamist ei pea maakohus ülemääraseks. Kostja õigusabikulud sisaldavad käibemaksu, sest kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (I kd lk 74). Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.