Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
06.04.2006, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-05-3134 (vana nr 2/231-5583/05)
Tsiviilasi
OÜ Ahagi MVvastu väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja - OÜ A(reg kood XXX, asukoht XXX), hageja esindaja - AS Julianuse Inkasso Agentuur Silver Eensaar
4568,47
krooni
Kostja MV(XXX, XXX) ,
Menetluse liik
Lihtmenetlus vastavalt määrusele 01.03.2006.
Hagi rahuldada. Välja mõista MV ́elt OÜ A kasuks 4568,47 krooni võla ja 894,42 krooni (kaheksasada üheksakümmend neli krooni ja 42 senti) krooni kohtukulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses. Hageja nõue. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista alusetult saadud 4990,00 krooni ja viivis 1698,47 krooni ning kohtukuludena riigilõivu katteks 560 krooni ning tasu õigusabi eest 334,42 krooni. As Eesti Ühispank ja kostja vahel 19.01.1998 sõlmitud VISA Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Kostja kasutuses oli salajane pin-kood. Kostja on sularahaautomaadist võtnud raha ja teostanud tehinguid ületades 4990 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Lepingu p 7.4 järgi pidi kostja järgima panga poolt määratud arveldute korda. Kostja võis teha tehinguid kontojäägi ulatuses. Kostja poolt selles ulatuses raha saamist, mis ületasid konto jääki, on tegemist alusetu saaduga, mis tuleb pangale tagastada. Asjaolu, et panga arvutisüsteem võimaldas raha sularaha
automaadist saada rohkem kui konto jääk, ei tähenda, et kostjal oleks märgitud summale õigus või et tegemist oleks seaduslikul alusel saaduga. Kostja vabatahtlikult nõuet ei ole rahuldanud, pank on nõude koos kõrvalnõuetega loovutanud hagejale, millest pank on teavitanud kostjat. Hageja palub välja mõista 4999 krooni ning viivised hagi esitamise seisuga 1698,47 krooni, Kuivõrd kostja on viivtanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hagejal õigus nõuda TsK § 231 lg 1 alusel viivist ning viivis on alates 01.01.1999 3% aastas, alates 01.07.2002 7% aastas ja alates 01.05.2004 6 kuu Euribor +7% aastas põhisummalt. Seega on viivis järgmine; 01.01.1999-01.07.2002 1277 päeva eest 3% 01.07.2002-01.05.2004 760 päeva eest 7% 01.05.2004 -10.06.2005 404 päeva eest 6 kuu EURIBOR +7% aastas Viivis on 1698,47 krooni. Hageja tõi esile järgmised vastuväited kostja vastusele. Kostja ei ole tõendanud, et tema kaart ja pin-kood on varastatud ja et sellest on panka teavitatud. Menetluse käigus vähendas hageja ka hagihinda, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist tasunud hagejale 19.12.05 820,00 krooni ja 19.01.06 1300 krooni, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista 4568,47 krooni ja kohtukulud 894,42 krooni. Ühtlasi oli hageja nõus, et kostja maksab igakuiselt alates 20.04.2004 500 krooni ja et viimaseks makse päevaks on 20.02.2007 462,89 krooni.
Kostja kinnitas, et oli vormistanud pangaga maksekaardi, kuid ei jõudnud seda kasutada, sest käekott koos dokumentide ja pangakaardi ning pin- koodiga varastati ära, millest teavitas panka. Ta ei oleks saanud kasutada kaarti pangas, kuhu ei ole laekunud sissetulek. Kostja ei nõustunud hagiga. Kohus tegi ettepaneku kostjale 22.09.2005 kirjaga ettepaneku esitada tõendid, mille kostja on kätte saanud. Kostja teatas kohtule et on nõus osade kaupa võla hagejale ära maksma.
Vastavalt VÕSRS §-ile 11 kuuluvad käesolevas tsiviilasjas kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted. TsK § 477 lg 1 järgi peab isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatu vara tagastama. TsK § 477 lg 6 järgi laienevad märgitud sätted ka juhtudel, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et As Eesti Ühispank ja kostja vahel oli sõlmitud 19.01.1998 Visa Electon pangakaardi kasutamise leping, samuti ei ole vaidlust selles, et kostjal oli õigus teha tehinguid limiidi ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, et tema kaart koos pin-koodiga on varastatud ning et ta on õigeaegselt teatanud vajadusest kaart sulgeda. Seda, et kostja on saanud 4990 krooni, mis ületab limiiti, on hageja tõendanud vastava kostja konto liikumise aruandega. Samuti on hageja tõendanud, et on pank on nõude hagejale loovutanud ning et pank on kostjat teavitanud nõude loovutamisest, mille kohta on esitatud vastav teatis 01.12.2004. Ka hageja on teatanud kostjale 13.12.2004 nr 449 et on omandanud pangale nõude kostja vastus summas 4990 krooni, millele lisanduvad viivised 1469,81 krooni. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud kostjalt alusetult saadu tagastamist vastavalt TsKS § 477 lg 1 ja lg 6. Kooskõlas TsK 231 lg 1 on hageja õigustatud nõudma kuni võlaõigusseaduse kehtima hakkamiseni 01.07.02 viivist märgitud summalt aastas 3% ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 ning § 94 järgi viivisintressi, mille määraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinatseerimis-operatsioonidele
kohaldatav intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, mille lisandub 7 % aastas ning kuni Eesti ühinemiseni Euroopa Liiduga oli VÕS § 94 sätestatud intressimäär 7% aastas (VÕS RakS § 14). Eeltoodu alusel on hageja õigustatud nõudma viivist 01.01.1999-01.07.2002 1277 päeva eest 3%, 01.07.2002-01.05.2004 760 päeva eest 7%, 01.05.2004 -10.06.2005 404 päeva eest 6 kuu EURIBOR +7% aastas, mis teeb kokku 1698,47 krooni. Kostja ei ole ka viivisele, selle suurusele ja arvestuse alusele vastuväiteid esitanud Eeltoodu tõttu on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagetavas ulatuses 4568,47 krooni. Kuivõrd kostja ei ole selgesõnaliselt öelnud, et ta tunnistab hagi, ei ole tegemist hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega, mistõttu ei saa kohus otsustada viivitamata täitmist vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 560 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 334,42 krooni, so 5 % esitatud hagihinnast. Õigusabikulude arvestamise aluseks on esialgne hind, kuivõrd kostja on osaliselt nõuet rahuldanud pärast hagi esitamist. (allkiri) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.