Tsiviilasi nr 2-05-15812
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
6. aprill 2006 Tartu Kohtumaja 2-05-15812
V.U. hagi OÜ Virens vastu mittevaralise kahju 380 000 krooni hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende hageja V.U. , esindaja v.adv Urmas Kõrgesaar, AB Siigur, Kõrgesaar & Partnerid, Küüni 7 Tartu; esindajad kostja OÜ Virens (RK 10023456, asukoht Rõõmu tee 1 Tartu), esindajad juhatuse liige Jaak Laidoner ja v.adv Cardo Soosaar, AB Bachmann & Partnerid, Raatuse 20 Tartu Tsiviilasi
Kohtuistungi toimumise aeg
7. märts 2006
Protokollija
kohtuistungisekretär Helen Looga
Rahuldada V.U. hagi OÜ Virens vastu mittevaralise kahju nõudes osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Virens V.U. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 100 000 (ükssada tuhat) krooni. Välja mõista OÜ-lt Virens riigilõiv 5250 (viis tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse. Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 või 221023778606 Hansapangas kood 767 mõlematel viitenumber 2900072699 selgitusega riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt töötas hageja töölepingu alusel OÜ-s Virens haljastustöölisena. 04.09.2003 kella 11.55 paiku toimus haljastusobjektil - Mäetaguse Põhikooli ümbruses paikneval pargialal tööõnnetus. Hageja alustas kaldukasvanud vahtrapuu langetamist, mis asus parki läbiva asfaltkattega kõnnitee vahetus läheduses. Kuna vaher oli langetussuunas kaldu ning lisaks sellele pehkinud, siis tüve sälkamisel vajus puu paigalt ning langetussälgu ülemine tasapinnaosa surus tugevalt mootorkettsae juhtplaadi alumise tasapinnaosa vastu, mille tagajärjel kiilus mootorsae kett ca 7 cm sügavusel lõikesoones kinni. Töövahendi eemaldamiseks kutsus hageja appi kaastöölise M.V., kes asus mootorsae kättesaamiseks puud maha saagima. Puu langemise ajal hakkas hageja kinnikiilunud saagi lõikesoonest ära tõmbama. Puu kukkus oma oksade peale, mis läksid paindesse ja põhjustasid puu järsu kaldumise hageja poole. Kuna hageja ei jõudnud puu eest eemale liikuda, vaid komistas taganedes asfalti kõrgendi taha, vajus puu tüvi oksade murdumise tagajärjel hageja rindkerele ja jalgadele, tekitades raske tervisekahjustuse. Kostja on hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud, kuna ta ei ole täitnud oma seadusest tulenevat kohustust tagada töötajale vajalik tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõpe. Kostjale on tehtud tööinspektsiooni poolt ka vastav ettekirjutus. Kostjapoolne kohustuse rikkumine on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud raske tervisekahjustusega. Hageja on pidanud raske tervisekahjustuse tõttu korduvalt ravil viibima, valusid kannatama ja talle on tehtud mitmeid uuringuid, operatsioone. Hagejal on tuvastatud raske puue, püsiv 90%-line töövõime kaotus ning ta vajab liikumiseks abivahendeid ja kõrvalabi. Peale tööõnnetust on hagejal tekkinud ka psüühika ja närvitegevuse häired ning psühhiaater on hagejale diagnoosinud püsiva ajutrauma. Kostja on hagejat kohtuvälise kokkuleppe alusel materiaalselt toetanud, kuid on esinenud maksetega hilinemist. Neil asjaoludel nõuab V.U. hagis OÜ Virens vastu VÕS §-de 127 lg 1, 6; 128 lg 1, 5; 1043; 1045 lg 1 p-de 2, 7, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-de 13 lg 1 p 13; 261 lg 1 alusel õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju 380 000 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses ja kohtuistungil hagi ei tunnistanud (tl 35-41, ). Kostja vastuväidete kohaselt:
§ 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttest nähtub, et kostja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 punktist 13 kostjale tulenevat kohustust korraldada töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastav tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõpe ning kostjale on tehtud tööinspektsiooni poolt ka vastav ettekirjutus. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lg 6 p 1, 5 kohaselt tööandja tagab kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi; samuti peab ohutusalane juhendamine hõlmama juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral. Tööandja poolt koostatud ja kinnitatud „Ohutusjuhend nr 26 puude langetamine linnaparkides ja haljasaladel“ (tl 42-44) ei sisalda teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda mootorsae kinnikiilumisega lõikesoones puu langetamisel ning abinõusid, mida tuleb rakendada kinnikiilunud töövahendi vabastamiseks lõikesoonest. Antud rikkumine on VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 7 tähenduses õigusvastane, sest seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega tekitati hagejale kehavigastus. Olemasolev kostja poolt koostatud ohutusjuhend nr 26 ei olnud piisav instruktsioon, sest see ei sisaldanud vajalikku teavet ohuolukordade kohta, mis võivad kaasneda mootorsae kinnikiilumisega lõikesoones puu langetamisel ning selline seisukoht kajastus ka tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes. Tööõnnetuse toimumise ajal viibis töö teostamise juures ka haljastustööde meister R.L., kellele tööalaselt vahetult hageja allus ja kes andis ja kontrollis tema tööülesannete täitmist. Nähtuvalt tunnistaja M.V. ütlustest meister ei juhendanud ega andnud neile täiendavaid korraldusi kinnikiilunud mootorsae vabastamiseks langetatavast puust. Seega võib teha järelduse, et otsus ning viis mootorsae vabastamiseks võeti vastu ning toimus tööobjektil viibinud hageja otsese ülema teadmisel ja nõusolekul. Viidatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõttest nähtub ühtlasi, et ka hageja ise rikkus tööohutuse nõudeid, millega seadis ohtu enda elu ja tervise. Hageja hakkas vahtrapuu langemise ajal kinnikiilunud mootorkettsaagi lõikesoonest ära tõmbama, pööramata tähelepanu, et asub ohualas, s.o vahtrapuu langemistsoonis, millega seadis ohtu enda elu ja tervise. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 1 p 5 nõude kohaselt on töötaja kohustatud tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist. Ohutusjuhendi punktis 25 on täpselt kirjeldatud, kuidas töötaja peab puu langetamise ajal käituma, et mitte ohtu seada enda elu ja tervist: puu langema hakkamisel oli töötaja kohustatud viivitamatult eemalduma puust eelnevalt ettevalmistatud rada mööda 4-5 m kaugusele, pidades pidevalt silmas langevat puud ja selle oksi. Hageja omas puude langetamiseks vajalikke erialateadmisi ja oskusi ning töötervishoiu ja tööohutusalaseid teadmisi. Ta oli tööandja poolt töötervishoiu- ja tööohutusalaselt juhendatud. Et puu langetamisel ei tohi jääda langeva puu lähedusse, on teada igale mõistlikule inimesele. Hageja vastavaid eriteadmisi omava töötajana rikkus kohustust langeva puu juurest viivitamatult eemalduda ning kohtu arvates on selle kohustuse rikkumise näol tegemist raske hooletusega, mis aitas kaasa kahju tekkimisele. Iseenesest on põhjendatud hageja väide, et tööandjale tuleb olla lojaalne ning hoida ja päästa tema vara, kuid olukorras, kus töötaja peab selleks riskima oma elu ja tervisega, ei ole taoline töötaja tegevus kuidagi põhjendatud. Seda enam, et hagejat ei olnud instrueeritud, kuidas vabastada kinnikiilunud mootorsaagi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et mõlemad pooled - nii kostja kui hageja - olid süüdi tööõnnetuse toimumises, mis põhjustas hagejale raskeid tervisekahjustusi. Kohtu arvates on kostja väide, et tööõnnetus leidis aset, sest hageja ei jõudnud puu eest eemale liikuda seetõttu, et komistas taganedes asfalti kõrgendi taha, oletuslik. Tunnistaja M.V. on andnud ütlusi, et ei mäleta, kas enne haarasid puuoksad hagejast, põhjustades tema kukkumise, või komistas ja kukkus hageja asfalti kõrgendi tõttu. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju
hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 6 kohaselt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist; lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Kohtupraktikas on mittevaralise kahjuna PS § 25 alusel hüvitatud kehavigastusest tingitud püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatud loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttest nähtub, et hageja tervisekahjustused pärast tööõnnetust olid vaagnaluu lahtine murd, vasaku reieluu murd, parema reie rebimishaav ning rindkere põrutus, millised vigastused kuuluvad raske tervisekahjustuse liiki. Nähtuvalt hageja haiguslugude väljavõtetest (tl 19-24) on pärast tööõnnetust hagejale tehtud mitmeid operatsioone, hageja on pidanud viibima ravil ja uuringutel ning kannatanud valude all. Arstliku ekspertiisi otsusega nr 159064 ja selle sisulise põhjendusega (tl 26-28) on tõendatud, et hagejale on määratud raske puue, mis põhjustab lisakulutusi, ning püsiv töövõime kaotus 90%. Otsusega on kindlaks tehtud, et hagejal esinevad vaagnaluude hulgimurrud, mis on paranenud deformatsioonidega. Kusejuha vigastuse tõttu tekkinud striktuur, mida operatsiooniga ei ole võimalik taastada, s.t talle on rajatud eluaegne epitsüstostoom, mida tuleb aeg-ajalt vahetada. Samuti on hageja liikumine vaevaline, liikumiseks on vaja abivahendeid ning liikumisraskuste ja epitsüstostoomi tõttu vajab hageja kõrvalabi igal ööpäeval. Tartu Linnavalitsuse korraldusega (tl 60) on hagejale määratud hooldajaks tema abikaasa. Psühhiaatriakliiniku haigusloo väljavõttest (tl 25) nähtub, et hagejal on tekkinud ka püsivad psüühika ja närvitegevuse häired, mis väljenduvad ärevuses, meeleolulanguses, unehäiretes, öises enureesis ning mäluhäiretes. Traumajärgsed kehalised kahjustused on tinginud hageja meeleolu languse ning depressiooni ning samuti kroonilised valud. Psühholoogi uuring on näidanud, et hagejal on raskendatud instruktsioonide mõistmine, sensomotoorse tegevuse tempo madal, tegevusvilumus kujuneb välja aeglaselt, tähelepanu jaotamine on normist raskem, mälu omandamisvõime normist nõrgem, ruumi- ja struktuuritaju puudulik, konstruktiivne mõtlemine nõrk. Häiritud on intellektuaalne tegevus. Psühhiaatri poolne diagnoos hagejale on ajutrauma. Esitatud psühhiaatriakliiniku väljavõte haigusloost ei sisalda küll otsest viidet toimunud tööõnnetusele, kuid sellest nähtub, et hageja pöördumine psühhiaatri poole on aset leidnud seoses traumajärgsete kahjustustega tema psüühilise seisundi kontrollimiseks ja pärast tööõnnetust hagejale tehtud operatsioone, mistõttu on kohtu arvates põhjendatud siduda ka hageja psüühika ja närvitegevuse häiret tööõnnetuse tagajärjena. Hageja talutud valu ja üleelamisi seoses tööõnnetusega on oma ütlustes kirjeldanud tunnistaja M.U., hageja abikaasa. Tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja psüühiline seisund on ärev, meeleolu alanenud kuni elutüdimuse ja enesetapukatseteni välja. Hageja elab raskesti üle, et temast kui perekonnapeast ja toitjast on saanud liikumisraskustega mehelikkuse kaotanud invaliid. Hageja väldib sotsiaalset suhtlemist, häbenedes uriinipidamatust. Kohus leiab, et hagejale on tekkinud tööõnnetuse tagajärjel oluline psüühika ja närvitegevuse häire ning püsiv kehalise terviklikkuse kaotus. Hagejale tekitatud tervisekahjustuse iseloomu ja püsivust arvesse võttes ning hageja elukvaliteeti enne ja pärast tööõnnetust arvestades, on tõendatud, et õnnetusega tekitatud kehavigastused on kaasa toonud hageja elukvaliteedi pöördumatu languse. Varem füüsiliselt terve mees ei tule enam iseseisvalt toime igapäevaste toimingutega ja asjade ajamisega. Jäädavalt on kaotatud sissetuleku teenimise võimalus oma senisel ametil ning põhjendatud heaolu loomise võimalus tulevikus. Lisaks kehalistele kannatustele ja materiaalse
heaolu langusele kaasnevad antud olukorras muutused isiku elukorralduses, piirangud sotsiaalses käitumises ja suhtlemises. Hagejat vaevab elutüdimus. Asetleidnud kehalise terviklikkuse kaotusega kaasnevatele füüsilistele kannatustele lisanduvad seetõttu ka psüühilised kannatused. Tuginedes eeltoodule, leiab kohus, et antud juhul tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seoses tööõnnetusega põhjustatud füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste eest mittevaralise kahju hüvitis 100 000 krooni. Sealjuures arvestab kohus kahju tekitamise asjaolusid, seda et tervisekahjustus tekkis seoses tööõnnetusega, kahju ulatust, iseloomu ja hageja osa selles. Samuti kostja suhtumist hagejasse pärast tööõnnetust: kostja on töötajat raskes olukorras aidanud ja võtnud enda kanda suure osa tööõnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud varalisest kahjust. Kostja on hüvitanud hagejale töövigastusega seotud lisakulutusi ja tasub lepingu alusel igakuulist kompensatsiooni, millega tagab hagejale endise sissetuleku säilimise. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Pooled ei ole taotlenud õigusabikulu väljamõistmist. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt TsMS § 64 lg 1 alusel välja riigilõivu 5250 krooni riigituludesse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.