lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-989/4

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 05.04.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-989/4
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.04.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1724
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60Toimiku taastamineTsMS § 91Kindlustuslepingust tuleneva hagi kohtualluvusTsMS § 229 lg 2Tõendi mõisteTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-05-989

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Tiit Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2006.a., Tallinn

Tsiviilasi

KÜ N2 hagi OÜ T. (pankrotis) ja H.B. vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 13. detsembri 2005. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ N2 apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. märts 2006. a, avalik kohtuistung

Menetlusosalised

Apellant KÜ N2, esindaja adv T.E., vastustajad OÜ T. (pankrotis), esindaja pankrotihaldur O.E. ja H.B., esindaja adv S.S.

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Linnakohtu 13.12.2005 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Välja mõista KÜ-lt N2 kohtukulu 12 390 (kaksteist tuhat kolmsada üheksakümmend) krooni H.B. kasuks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik

1.KÜ N2 esitas 29.03.2005 Tallinna Linnakohtusse hagi OÜ T. (pankrotis) ja H.B. vastu nõude summas 365 670, 06 krooni tunnustamiseks pandiga tagamata nõudena OÜ T. (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Tallinna Linnakohtu 20.10.2004 otsusega kuulutati välja OÜ T. pankrot ja pankrotihalduriks määrati O.E.. 21.10.2004 esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse pandiga tagamata nõude summas 365 670, 06 krooni tunnustamiseks. 28.02.2005 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväite pankrotihaldur ja H.B.. Mõlemad nimetatud isikud vaidlustasid hageja nõude täies ulatuses.
3.20.06.1995 sõlmisid T.K.V. ja AS M. rendilepingu nr 01-472. Sõlmitud rendilepingu 02.09.1997 lepingutingimuste muudatuste kohaselt täpsustati rendile antud mitteeluruumide üldpinda ning loeti rendile antuks keldriruumid üldpinnaga 91,2 m2 ning esimese korruse ruumid üldpinnaga 474, 5 m2. T.K.V.e 30.11.1998 korraldusega nr 513 anti rendilepingust tulenevad õigused üle hagejale. 21.10.1999 anti rendilepingust tulenevad AS-i M. õigused üle OÜ-le T. (pankrotis), keda loeti uueks rendilepingu järgseks rentnikuks.
4.OÜ T. (pankrotis) on jätnud tasumata hageja poolt rendilepingu alusel esitatud keldriruumide kasutustasu arved, millest tulenevalt moodustas hageja nõue pankroti väljakuulutamise päeva seisuga 365 670, 06 krooni. OÜ T. (pankrotis) oma võlgnevust kustutanud ei ole.
5.Kostjad hagi ei tunnista, kuna OÜ T. (pankrotis) ei ole kunagi sõlminud rendilepingut N2 keldriruumide kasutamiseks ning ta ei ole ka kunagi faktiliselt kasutanud neid ruume. Kesklinna vanema 15.10.1999 korralduse nr 504 punkti 2 alusel anti AS-iga M. sõlmitud rendilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle ainult esimese korruse ruumide osas, kuna korraldus keldrikorruse ruumide üleandmise kohta korteriühistule oli vastu võetud juba 1998. aastal. Tulenevalt asjaolust, et hagejal ei ole OÜ-ga T. sõlminud rendilepingut keldrikorruse ruumidele, puudub alus ka nende kasutamise eest tasu nõudmiseks. Ka 21.10.1999 rendilepingu muudatustega ei antud OÜ-le T. (pankrotis) üle rendilepingut keldriruumide kasutamise osas. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
6.Kohus jättis hagi rahuldamata ning hageja kohtukulud tema enda kanda. Ühestki hageja esitatud tõendist ei ilmne OÜ T. (pankrotis) maksekohustus keldriruumide kasutamise eest, kostja H.B. keldriruumide faktilist kasutamist ei kinnitanud. Hageja esindaja väide, et keldriruumide kasutamisõigus on 21.10.1999 lepingumuudatustega kostjale üle läinud, ei ole tõendamist leidnud.
7.20.06.1995 T.K.V.e ja AS M. vahel sõlmitud rendilepingust nr 01-472 nähtub, et rendile on antud N2 ruumid üldpinnaga 650, 7 m2, 02.09.1997 on lepingut muudetud rendipinna osas, täpsustatud on, et I korruse ruumid on 474, 5 m2 ja keldrikorruseruumid on 91, 2 m2, kokku 565, 7 m2. Rendilepingu nr 01-472 lepingutingimuste muudatustega seoses AS M. taotlusega loeti uueks rentnikuks OÜ T. (pankrotis), kuid vaid kaupluseruumide pinna 474, 5 m2 osas. Sellest järeldub üheselt OÜ T. (pankrotis) õigus kasutada esimese korruse pinda ja kohustus tasuda renti T.K.V.ele (Tallinna linnale) 21.10.1999 lepingu muudatuste alusel, mitte keldriruumide eest hagejale. Ainuüksi arvest ei saa kohustus tekkida, kui arve alusdokumendid seda ei kinnita. Ka arvest ei nähtu konkreetne lepinguline alus ega kasutatava pinna kirjeldus/nimetus, mille eest renti nõutakse.
8.OÜ T. (pankrotis) 22.05.2001 kirjast ja hageja 30.05.2001 vastusest nr 11 nähtub üksnes kostja soov lepingu sõlmimiseks keldriruumide 41 m2 osas. Tallinna Kesklinna vanema 30.11.1998 korraldusest nr 513 nähtub, et korteriühistule anti üle AS-iga M. sõlmitud rendileping keldriruumide üldpinnaga 91,2 m2 osas, korteriühistu ja kostja vahelisi rendisuhteid puudutavaid dokumente ei ole kohtule

2(5)

esitatud. Tallinna Kesklinna vanema 15.10.1999 korraldus nr 504 ei muutnud ega saanudki muuta rendisuhteid korteriühistule üleantud keldripinna osas. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

9.KÜ N2 esitas apellatsioonkaebuse, milles palub linnakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
10.Kohus on jätnud andmata sisulise hinnangu hageja poolt esitatud OÜ T. (pankrotis) 22.05.2001 kirjale ja hageja 30.05.2005 vastusele, kuna on nende dokumentide osas üksnes märkinud, et neist nähtub kostja soov sõlmida leping keldriruumide 41 m2 osas. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei nõustu hageja selgitustega, mis kõnealustes tõendites kajastatud on.
11.T.K.V.e ja AS-i M. vahel 20.06.1995 sõlmitud rendilepingu kohaselt anti AS-ile M. rendile Tallinnas, N2 asuvad ruumid tähtajaliselt kuni 22.12.2003. T.K.V.e 30.11.1998 korraldusega nr 513 anti lepingust tulenevad õigused üle hagejale ning 21.10.1999 AS M. õigused OÜ-le T. (pankrotis). Pärast rendilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmist esimese korruse ruumide osas asus OÜ T. (pankrotis) kasutama ka keldriruume. Juurdepääs keldriruumidele oli võimalik OÜ T. (pankrotis) valdusesse läinud N2 hoone esimese korruse ruumide kaudu.
12.OÜ T. (pankrotis) 22.05.2001 kirjast nähtub, et OÜ T. (pankrotis) soovis keldriruumide pindalaga 41 m2 kasutamist ning sellesisulise lepingu allkirjastamist. Samas ei kinnita see kiri ning selles avaldatud valmisolek aga seda, et OÜ T. (pankrotis) ei oleks kirjas nimetatud keldriruume juba kasutanud. Hageja ja OÜ T. (pankrotis) vahel puudus keldriruumide osas allkirjastatud kasutusleping, samas aga toimus ruumide faktiline kasutamine OÜ T. (pankrotis) poolt ning hageja pidas vastavas õigussuhtes enda jaoks siduvaks T.K.V.e ja AS-i M. vahel sõlmitud lepingutingimusi. Tulenevalt asjaolust, et rendileping oli sõlmitud tähtajalisena kuni 22.12.2003 ning kirjalik kasutusleping hageja ja OÜ T. (pankrotis) vahel puudus, soovis OÜ T. (pankrotis) rendilepingu tähtaja fikseerimist ja pikendamist. OÜ T. (pankrotis) väljendas oma pöördumises soovi lepingu allkirjastamiseks, mitte aga sõlmimiseks. See kinnitab seda, et ka OÜ T. (pankrotis) tunnistas lepinguliste suhete olemasolu keldriruumide osas.
13.Hageja 30.05.2001 vastuse sõnastusest nähtuvalt ei soovinud ta OÜ-ga T. (pankrotis) tulenevalt maksmata arvetest lepingut laiendada. Seega on rendisuhte olemasolu ja OÜ T. (pankrotis) kohustus rendimaksete tasumiseks tõendatud muuhulgas 22.05.2001 ja 30.05.2005 kirjadega. Kohus on neile kirjadele ning neid puudutavatele hageja esindaja väidetele sisulise hinnangu andmata jätmisega rikkunud tõendite igakülgse ja täieliku hindamise põhimõtet.
14.Kui isegi nõustuda kohtu käsitlusega, et ka kõnealustest kirjadest ei nähtu keldriruumide kasutamine OÜ T. (pankrotis) poolt ning sellest tuleneva õigussuhte olemasolu poolte vahel, siis pole kohus hinnanud seda, milline oli hageja ja OÜ T. (pankrotis) vaheline õigussuhe käesolevas vaidluses puudutatud keldriruumide osas pärast käsitletud kirjavahetust – kas ning millistel tingimustel võiks tegemist olla oferdi ja aktseptiga keldriruumide kasutamise osas. Hageja on kogu menetluse kestel kinnitanud, et tema käsitles varem sõlmitud keldriruumide rendilepingut enda suhtes siduvaks ka OÜ T. (pankrotis) suhtes. Kohtuotsuses pole käsitletud seda, miks ka pärast OÜ T. (pankrotis) 22.05.2001 kirjas keldriruumide kasutussuhte vormistamise soovi avaldamist ei ole võimalik rääkida ruumide kasutussuhtest hageja ja OÜ T. (pankrotis) vahel. Kasutussuhe ning kohustus kasutustasu maksmiseks ei pea

3(5)

ilmtingimata tulenema kirjalikust lepingust, kasutuslepingu kirjalik vorminõue puudus.

15.Kohtu hinnangul oleks hageja nõue võinud kuuluda rahuldamisele mõnel muul hagiavalduses esitatust erineval õiguslikul alusel, kohus ei ole aga hagejale seda menetluse käigus selgitanud ega teinud ettepanekut hagiavalduse vastavaks täiendamiseks. Vastustajate seisukoht
16.Vastustajad OÜ T. (pankrotis) ja H.B. ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidlevad sellele vastu ja paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning linnakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
17.Kolleegium leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks TsMS § 657 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.
18.Otsuse tegemisel juhindus kohus kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Apellant viitab õigesti TsMS § 91 lg-le 1 mille kohaselt kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega peab hageja kõigepealt ise tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hagiavalduses tugineb hageja 20.06.1995 T.K.V.e ja AS M. vahel sõlmitud rendilepingule ja selle muudatustele. Hageja leidis, et just nimetatud rendileping reguleerib pooltevahelist rendisuhet, kuna T.K.V.e 30.11.1998 korraldusega anti rendilepingust tulenevad rendileandja õigused üle hagejale ja 21.10.1999 anti rendilepingust tulenevad rentniku õigused üle kostjale. Vastuses kostja vastusele märgib hageja muuhulgas, et eksisteerib alus kasutustasu nõudmiseks isegi rendilepingu puudumise korral. Hageja ei täpsusta kirjalikus vastuses, mis alust ta konkreetsel juhul silmas peab. Kohtu eelistungil (tl 94) märkis hageja, et AS M. on keldriruume kasutanud ja kostja on AS M. õigusjärglane. Kohtuistungil (tl 106-109) oli hageja seisukohal, et üürisuhet poolte vahel näitab kostja 22.05.2001 kiri hagejale ja hageja vastus sellele ning see, et kostjal oli võimalus pääseda keldriruumidesse tema valduses olevatest esimese korruse ruumidest. Hageja ei ole selgesõnaliselt väitnud ei kirjalikes avaldustes ega suuliselt kohtuistungil, et nõude aluseks on ruumide tegelik kasutamine kostja poolt. Ebaõige on apellandi etteheide, et kohus oleks pidanud hagejale ütlema, millisel alusel hagi esitada. Tsiviilkohtupidamise dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt on hagi aluse ja eseme valik hageja otsustada TsMS § 229 lg 2 kohaselt asjas, mis ei riiva avalikku huvi, ei või kohus otsust rajada asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Antud juhul ei ole kohane ka apellandi viide kohtu abistava rolli vajadusele, sest hagejat on hagiavalduse koostamisest alates esindanud advokaat.
19.Kostja on kogu menetluse vältel eitanud rendilepingu olemasolu poolte vahel keldriruumide kasutamiseks nii kirjalikus kui suulises vormis, samuti nende ruumide faktilist kasutamist. Hageja ei ole tõendanud rendilepingu ülevõtmist või sõlmimist, samuti ruumide faktilist kasutamist kostja poolt.
20.Kohus ei ole rikkunud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise põhimõtet. Kohus hindas kõiki esitatud tõendeid ja leidis, et ühestki neist ei ilmne OÜ T. maksekohustus keldriruumide kasutamise eest hagejale. Kohus on hinnanud ka apellandi poolt viidatud 22.05.2001 kirja (tl 102) ja vastust sellele (tl 103). Ringkonnakohus nõustub kohtu järeldusega, et nendest kirjadest ei ole võimalik

4(5)

välja lugeda muud kui seda, et OÜ T. tegi hagejale ettepaneku keldriruumide osas pinnaga 41 m2 rentimiseks 10 aastaks ja korteriühistu vastas sellele eitavalt. Meelevaldne on hageja tõlgendus, et H.B. poolt kirjas kasutatud väljend „lepingut alla kirjutama“ tähendab keldriruumide tegeliku kasutamise tunnistamist.

21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel apellandilt vastustaja kasuks välja mõista apellatsiooniastme kohtukulu. H.B. taotleb õigusabikulu väljamõistmist summas 12 390 krooni. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga, mis ei ületa TsMS § 61 lg 1 p-s 1 sätestatud piirmäära ja taotlus tuleb rahuldada.

G. Kivinurm

M. Seppik

T. Kollom

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.