lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-02-203/4

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 03.04.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-02-203/4
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2399
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ES § 375 lg 3, 4VÕS § 299 lg 2, 3Üüri tõstmineES § 32 lg 2Üürniku eesõigus uue üürilepingu sõlmimiseksES § 36 lg 1, 2ORAS § 12Üürilepingu kehtivus tagastatud elamusAÕS § 80 lg 1Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestES § 35 lg 2RLS § 37 lg 1TsMS § 48 lg 1Määruskaebuse esitamine trahvi- ja arestimääruse peale

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03.04.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number

2-02-203 (vana nr 2/31-11025/04)

Kohtuasi

M.Ke, U.Se, P.Vi, N.T, I.R, M.K, P.A, A.Tu ja M.Ai hagi T.G vastu korteri , väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest ja kostja väljatõstmiseks korterist koos varaga ning üüri- ja kommunaalteenuste võla 23.160.- krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Hageja M.K (), Hageja U.Se ( Hageja P.V (i), Hageja N.T ( Hageja I.R ( ), Hageja M.K ), Hageja P.A ), Hageja A.T (i) ja Hageja M.A ) Kostja T.G (,) Kolmas isik kostja poolel Tallinna linn Tallinna Linnavalitsuse kaudu ( asukoht Vabaduse väljak 7, Tallinn)

Menetlusosaliste esindajad

Kõigi hagejate esindaja M.K, Hageja M.Ke esindaja V.N Kostja esindaja M.S-K Kolmanda isiku Tallinna linna esindaja T.K

Kohtuistungi toimumise aeg

16. märts 2006.a.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista T.Glt iga hageja, s.o. M.Ke, U.Se, P.Vi, N.T, I.R, M.K, P.A, A.Tu ja M.Ai kasuks 1078,20 ( üks tuhat seitsekümmend kaheksa krooni ja 20 senti ) krooni.
3.Jätta rahuldamata M.Ke, U.Se, P.Vi, N.T, I.R, M.K, P.A, A.Tu ja M.Ai hagi T.G vastu korteri Raua 49-3, Tallinnas väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest ja kostja väljatõstmiseks korterist koos varaga. Kohtukulud.
VÕS § 229 lg 3Ostja kohustus asi valdusse võtta ja säilitada
VÕS § 310 lg 1Tähtajalise üürilepingu pikenemine
4.Välja mõista T.Glt iga hageja, s.o. M.Ke, U.Se, P.Vi, N.T, I.R, M.K, P.A, A.Tu ja M.Ai kasuks kohtukulu 77,78 ( seitsekümmend seitse krooni ja 78 senti) krooni.
5.Menetlusosaliste õigusabikulud jätta igaühe enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Vaidlustamata asjaolud.
1.Tallinna Linnavalitsuse 16.10.1995.a. korraldusega nr 2910-K tagastati Ingmar Randveele 1/8 mõttelist osa ja Rein Langele 1⁄4 mõttelist osa, seega kokku 3/8 mõttelist osa, majavaldusest Raua 49, Tallinnas. Vara anti üle vara-üleandmise aktiga omandireformijärgsetele õigustatud subjektidele 16.11.1995.a. Ingmar Randvee müüs talle tagastatud 1/8 mõttelisest osast ehitisest I.Rle 03.12.1999.a.( t/l 352-354). Rein Lange müüs talle tagastatud elamu mõttelisest osast 2/8 suuruse mõttelise osa A.Tule ( t/l 359-361) ja 1/8 mõttelise osa M.Aile (t/l 362-363).
2.Ülejäänud osa elamust, mis on 5/8 mõttelist osa elamust ,, erastati selle maja üürnikele U.Sele, M.Kele, T.Kle, N.Tle, P.Vile ja A.Tule. T.K kinkis talle erastatud elamu mõttelise osa 29.11.2999.a. M.Kle ( t/l 349-351).
3.06.11.2002.a. ja 22.11.2002.a. kinnistamisavalduste alusel on elamumaa Tallinnas, Raua tn 49 kantud 31.07.2003.a. Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonnas kinnistusraamatusse.
4.20.04.2004.a. müüsid M.K ja P.K neile ühisvarana kuuluvast 2236/13192 suurusest mõttelisest osast kinnistust Tallinnas, Raua 49 1038/13192 suuruse mõttelise osa P.Ale (t/l 219-232).
5.Alates 25.05.2004.a. on kinnistu asukohaga Tallinnas, Raua tn 49 kaasomanikud A.T 1806/13192 mõttelises osas, M.K 1198/13192 mõttelises osas, M.K 1650/13192 mõttelises osas, U.Se 1574/13192 mõttelises osas, P.V 1092/13192 mõttelises osas, I.R 1649/13192 mõttelises osas, P.A 1038/13192 mõttelises osas, M.A 1649/13192 mõttelises osas ning N.T 1536/13192 mõttelises osas. Kaasomanikud on sõlminud 20.04.2004.a. kaasomanike kokkuleppe, mille kohaselt U.Se kasutuses on korter 1, P.Vi kasutuses korter 2, M.Ke kasutuses korter 3, N.T kasutuses korter 4, I.R kasutuses korter 5, M.K kasutuses korter 6, P.A kasutuses korter 7, A.Tu kasutuses korter 8 ja M.Ai kasutuses korter 9.
6.Raua tn 49 korteris nr 3 elab T.G. Hagejate nõue ja põhjendused.
7.Tallinna Linnakohtusse esitatud hagis paluvad kõik kinnisasja Raua 49, Tallinnas kaasomanikud välja nõuda T.G ebaseaduslikust valdusest korter Tallinnas, Raua 49-3 ja kostja koos talle kuuluva varaga nimetatud eluruumist välja tõsta ( t/l 273-274). Hagi aluseks olevateks asjaoludeks on : 1.) kostja poolt eluruumi kasutamine ilma õigusliku aluseta, kusjuures alates A.G ja T.G abielu lahutamisest 13.12.1989.a. peavad hagejad kostjat eluruumi omavoliliselt hõivanud isikuks, sest seniajani kasutas kostja eluruumi üürniku perekonnaliikmena. Uut üürilepingut hagejate ja kostja vahel pärast A.G poolt üürilepingu lõpetamist kostjal sõlmitud ei ole; 2.) üüri ja kommunaalteenuste võlg summas 23.160.- krooni, sest hagejad on tõstnud kostjal üüri eluruumi kasutamise eest kahel korral, s.o. alates 15.11.2001.a. 10.- kroonini ruutmeetrilt ja alates 15.07.2003.a. 20.- kroonini ruutmeetrilt. Kostja üüri tõstmise osas tähtaegselt vaiet esitanud ei ole, mistõttu on ta kohustatud hagejate poolt nõutud üüri tasuma; 3.) hageja M.K vajab eluruumi temale endale elamiseks. Hageja M.Ke väidetel jäi talle, tema abikaasale ja täiskasvanud pojale varem nende kasutuses olnud korter nr 7 kitsaks ja nad müüsid selle ära, kuid korterit nr 3 nad kasutada ei saa, sest seal elab kostja. M.K koos abikaasaga elab käesoleval ajal hageja abikaasa vanemate juures.
8.Lisaks eluruumi väljanõudmise ja kostja väljatõstmise nõudele paluvad hagejad kostjalt välja mõista ka üüri- ja kommunaalteenuste võlg 23.160.- krooni. Üüri- ja kommunaalteenuste ebapiisavat maksmist peavad hagejad kostja poolt õigusvastaseks kahju tekitamiseks. Kostja vastuväited.
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded tema vastu on vastuolulised, sest hagejad väidavad, et ta kasutab eluruumi õigusliku aluseta, samas nõuavad aga temalt üüri tasumist
10.Kostja on seisukohal, et kui lähtuda eeldusest, et tema ja hagejate vahel on üürisuhe, puudub neil õigus nõuda kostja eluruumist väljatõstmist, sest üürilepingut seadusega sätestatud vormis kostjale üles öeldud ei ole. Lisaks sellele ei olegi kostjal hagejate ees üürivõlga. Hagejate väidetel on üürivõlg kostjal tekkinud tulenevalt üüri tõstmisest ja vähemmakstud ekspluatatsioonikuludest. Kostja väidetel sai ta hagejatelt 2001.a. detsembris üüriarve, millest nähtus, et hagejad on tõstnud üüri 10.kroonini ruutmeetrilt. Selle peale teatas ta hagejatele, et ei ole nõus sellises suuruses üüriarvetega kuna need ei vasta 20.03.1994.a. sõlmitud lepingu p.-le 4.1. Hagejate poolt väidetavalt saadetud teist teadet üüri tõstmisest 10.- lt kroonilt 20.-le kroonile, pole aga kostja kätte saanud. Ka juhul kui kostja oleks need teated kätte saanud ei saaks neid lugeda seadusele vastavateks, sest 06.06.2003.a. teates puudub näiteks üüri tõstmise vaidlustamise kord ja selge pole üüri tõstmise alus. Hagejad pole ka tõendanud oma väidet, et samas piirkonnas on üüri määr tunduvalt suurem võrreldes kostja poolt tasutava üüri suurusega.
11.Hagejate väidet nagu oleks kostja vaidlusaluse eluruumi omavoliliselt hõivanud, peab kostja vastuolus olevaks asjas kogutud tõenditega. Kostja oli ka hageja väidetel majutatud korterisse endise abikaasa poolt seoses abiellumisega 1985.a. ja kasutab eluruumi alates sellest ajast kuni käesoleva ajani. Seega pole ta eluruumi omavoliliselt hõivanud nagu väidavad hagejad. Tallinna linna seisukoht.
12.Tallinna linn on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Kostja suhtes tuleb kohaldada nn sundüürniku õiguslikku seisundit, sest ta elas üürnikuna majas millest mõtteline osa tagastati omandireformi õigustatud subjektidele.
13.Kostja ei kasuta omavoliliselt vaidlusalust eluruumi nagu väidavad hagejad, vaid kasutab seda üürilepingu alusel, mis tema suhtes on pikenenud. Kostja asus elama vaidlusalusesse eluruumi seoses abielu sõlmimisega A.Gga, kellel oli juba abielu sõlmimise ajal 1985.a. kehtiv üürileping Raua 49-3 kasutamiseks. Kuna 24.09.1993.a. Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr 308 kehtestati eluruumi üürilepingute tüüpvormid, vormistatigi A.Gga uus üürileping vastavalt kehtestatud korrale. Asjaolu, et abielu T.G ja A.G vahel 13.12.1989.a. lahutati, ei muutnud kostjat eluruumi omavoliliselt hõivanuks nagu leiavad hagejad, vaid kostja suhtes kehtis ES § 36 lg 2 mille kohaselt jäi kostja eluruumi kasutama kui üürniku endine perekonnaliige ning tema suhtes kehtisid üürniku õigused. Asjaolu, et hagejad nõuavad kostjalt üüri ja ekspluatatsioonikulude tasumist kinnitab, et hagejad ka ise peavad kostjat korteri nr 3 üürnikuks. Ka on Tallinna linna esindaja seisukohal, et M.Ke väide nagu vajaks ta vaidlusalust eluruumi endale elamiseks, on paljasõnaline ja tõendamata. Asjaolust, et M.Ke poeg sai täisealiseks ei saanud hagejal tekkida väljapääsmatut olukorda korter 7 müüa ja nüüd korterist nr 3 kostja väljatõstmist nõuda.
14.Kolmas isik on ka seisukohal, et hagejate poolt nõutav üüri- ja kommunaalteenuste võlg ei ole tõendatud ega põhjendatud. Üüri tõstmise teatised ei ole kooskõlas seadusega ja on seetõttu tühised. Üüri tõstmine on jäänud teatistel põhjendamata, teatistel puudub ka .viide sellele kuidas on võimalik üüri tõstmist vaidlustada. Kohtuotsuse põhjendused.
15.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hagejate esindajad, kostja ja kolmanda isiku, uurinud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Kohus on seisukohal, et T.G ei ole omandireformi tagajärjel tekkinud nn. sundüürnik kellele laieneb sundüürnike kaitse režiim kuna elamu Tallinnas Raua 49 tagastati omandireformijärgsetele õigustatud subjektidele 3/8 mõttelises osas ja erastati elamu üürnikele 5/8 mõttelises osas ning vaidlusalune korter Raua 49-3, mida kasutab T.G, on kaasomanike kokkuleppe kohaselt jäetud M.Ke kasutada, kes sai käesolevaks ajaks oleva kinnisasja mõttelise osa omanikuks läbi elamu mõttelise osa erastamise eluruumide erastamise seaduse alusel. Tulenevalt nimetatust ei kohaldu kostja suhtes ei ORAS § 12` ega ka ES § 32 ja § 33 käesoleval ajal kehtivad sätted, mis reguleerivad omandireformi õigustatud subjektide ja üürnikevahelisi suhteid.
17.Kohus leiab, et T.G ja hagejate vahelisi suhteid seoses korteri Tallinnas, Raua 49-3 kasutamisega reguleerisid kuni 01.07.2002.a. elamuseaduse sätted ja alates sellest ajast võlaõigusseaduse üürilepingut reguleerivad sätted ning ka asjaõiguse sätted, mis reguleerivad asja väljanõudmist kostja valdusest.
18.Asja sisulise arutamise käigus on leidnud tuvastamist, et kostja asus kasutama eluruumi Raua 49-3, Tallinnas alates 1985.a. seoses abiellumisega A.Gga. Kostja jäi Raua 49-3 korterisse elama ka pärast abielu lahutamist A.G 13.12.1989.a. Kohus peab hagejate väiteid sellest nagu tuleks kostjat pärast tema abielu lahutamist käsitleda eluruumi Raua 49-3, Tallinnas omavoliliselt hõivanud isikuna, meelevaldseks ja põhjendamatuks. Kostja asus tol ajal kehtinud ES § 35 lg 2 alusel Raua 49-3 korterisse elama kui üürniku perekonnaliige ja jäi pärast abielu lahutamist sinna eluruumi elama ES § 36 lg 2 alusel kui üürniku endine perekonnaliige ning talle säilisid samad õigused ja kohustused kui üürniku perekonnaliikmel, sest üürnikuga koos elaval perekonnaliikmel olid ES § 36 lg 1 järgi samad üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused mis üürnikulgi. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust ei muutnud kostjat eluruumi ebaseaduslikult valdavaks isikuks ka see asjaolu, et A.G 10.10.1999.a. üürilepingu juba elamu mõtteliste osade omanikega lõpetas ja sealt elamast lahkus ning hagejatel pole seetõttu õigust eluruumi kostja ebaseaduslikust valdusest AÕS § 80 lg 1 alusel välja nõuda.
19.Kohtutoimikus asuva kirjaliku üürilepingu kohaselt ( t/l 53-56 ) oli üürileping A.Gga sõlmitud ning seega ka T.G suhtes siduv esialgselt tähtajaga 5 aastat ja kehtis kuni 01.07.1997.a. Kohus leiab, et seejärel pikenes üürilepingu tähtaeg viieks aastaks, üürilepingu p 2.4 kohaselt, sest enne üürilepingu tähtaja möödumist polnud kumbki pool teist poolt teavitanud kirjalikult ei üürilepingu lõpetamisest ega ka uue üürilepingu sõlmimisest ( kuni 01.07.2002.a. kehtinud ES § 32 lg 2). Kuna alates 01.07.2002.a. jõustus aga võlaõigusseadus, muutus poolte vaheline üürileping alates 01.07.2002.a. VÕS § 310 lg 1 järgi tähtajatuks üürilepinguks, sest ei üürnik ega üürileandja ei avaldanud kahe nädala jooksul arvates nimetatud kuupäevast teineteisele teistsugust tahet ja T.G jätkas eluruumi kasutamist, mida üürileandjad ka teadsid. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hagejad ei ole kostjale üürilepingut üles öelnud, puudub neil õiguslik alus nõuda kostjalt üüritud asja tagastamist ja kostja korterist väljatõstmist ning seda sõltumata hagi aluseks olevatest asjaoludest, sealhulgas ka sellest asjaolust, et hageja M.K vajab vaidlusalust eluruumi oma perele elamiseks või, et kostjal on hagejatele üüri ja/või kõrvalkulude võlg.
20.Üüri- ja kommunaalteenuste võla väljamõistmise nõude osas asub kohus seisukohal, et see hagejate nõue kuulub osalisele rahuldamisele. Esimest korda teatasid hagejad kostjale üüri tõstmisest alates 15.11.2001.a. 10.- kroonini ruutmeetrilt. Selle peale teatas kostja 31.01.2002.a. hagejatele, et ei nõustu nende poolt üüri tõstmisega ja jätkab maksmist vastavalt 20.03.1994.a. sõlmitud lepingule, kuid tegelikult hakkas maksma üüri 4 krooni asemel 6 krooni ruutmeetrilt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd nimetatud üüri tõstmine toimus enne 01.07.2002.a., reguleerib esimest üüri suurendamist ES § 375 sätestatu. Elamuseaduse järgi oli üürileandjal õigus eluruumi üüri suurendada kokkuleppel üürnikuga. Vastavalt ES 375 lg 2 pidi üürileandja esitama üürnikule üüri suurendamise kohta kirjaliku põhjenduse vähemalt kaks nädalat enne sama paragrahvi 1. lõikes nimetatud kokkuleppe sõlmimist. Kui üürnik ei olnud nõus üüri suurendamise kokkulepet sõlmima, võis üürileandja ES § 375 lg 3 järgi suurendada üüri ühepoolselt, kui üüri mõjutavad hinnad olid viimasest üürimääramisest arvates muutunud. Kui üürnik aga ei nõustunud suurendatud üüriga, oleks üürnik pidanud selle vaidlustama ES § 375 lg 4 järgi kohtus ja kui kohus oleks kindlaks teinud, et üüri suurendamine on põhjendamatu, kuulunuks enammakstud summa üürnikule tagastamisele. Kohus leiab, et kuivõrd T.G üüri suurendamist kohtus ei vaidlustanud, on hagejatel õigus nõuda kostjalt üüri alates 15.11.2001.a. 10 krooni ruutmeetrilt. Teistkordse üüri tõstmise seaduslikkuse kontrollimisel juhindub kohus võlaõigusseaduses sätestatust, sest see on tehtud Raua 49 kaasomanike poolt 06.06.2003.a., mis on pärast võlaõigusseaduse kehtima hakkamist. VÕS § 299 näeb üürileandjale tähtajatu üürilepingu korral ette võimaluse tõsta teatud juhtudel üüri ühepoolse tahteavalduse tegemisega, s.t muuta ühepoolselt üürilepingut, kui poolte kokkuleppel ei ole see välistatud. Seejuures peab üüri ühepoolne tõstmine olema põhjendatud ja toimuma seaduses sätestatud korras, et kaitsta üürniku kui üürisuhte nõrgema poole huve.Üüri tõstmise teade peab vastama VÕS § 299 lg-tes 1 ja 2 märgitud tingimustele. VÕS § 299 lg 2 järgi peab üüri ühepoolseks tõstmiseks eluruumi üürileandja teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. Muu hulgas tuleb teates selgelt märkida üüri tõstmise põhjendus ja arvestus ning üüri tõstmise vaidlustamise kord. Üüri tõstmise põhjenduse ja arvestuse või vaidlustamise korra puudumise korral on üüri tõstmine VÕS § 229 lg 3 alusel tühine. Kohus asub seisukohale, et kuna üürileandjate poolt kostjale saadetud 6.juuni 2003.a. üüri tõstmise teates puudub üüri tõstmise vaidlustamise kord, on üüri tõstmine VÕS § 299 lg 3 alusel ainuüksi seetõttu tühine. Lisaks nimetatule leiab kohus, et üüri tõstmise teate üürnikule kättetoimetamise tõendamise koormus lasub üürileandjal. Kuna kostja väidab, et ta pole nimetatud üüri tõstmise teadet kätte saanud, ei saa lugeda seda asjaolu ka tõendatuks, sest ainuüksi postkontori kviitung tähitud kirja saatmise kohta kostjale ei tõenda üüri tõstmise teate kättetoimetamist üürnikule.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja poolt kohtutoimikusse esitatud pangkonto väljavõtted kinnitavad, et kostja on jätkuvalt tasunud üüri 6 krooni ruutmeetrilt, on üürileandjad kohtu arvates õigustatud saama üüri kuni nõude esitamise lõppkuupäevani, s.o. kuni 31.03.2005.a., 10 krooni ruutmeetrilt ja vähem tasutud üür tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. . Arvestades üüri tõstmise ajaks 15.11.2001.a. ja nõude esitamise lõppkuupäevaks 31.03.2005.a. on kostja tasunud üüri vähem 40,5 kuud. Kuna üüri on tasutud vähem 4 krooni ruutmeetrilt ja kostja kasutuses oleva korteri suurus on 59,9 m2, kuulub kostjalt hagejate kasuks võrdsetes osades väljamõistmisele kokku 9703,80 ( 40,5 x 4 x 59,9 ) krooni. Hagejate väited sellest nagu oleks kostja maksnud vähem ka kommunaalteenuste eest, kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatud ei ole. Kohtukulud

21.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 sätestatuga asub kohus seisukohale, et hagejate kohtukulu – hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõiv - kuulub kostjalt väljamõistmisele hagejate kasuks võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 2 ja RLS § 37 lg 1 ning lisa 2 alusel on väljamõistmisele kuuluva riigilõivu suuruseks 700.- krooni . Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus poolte õigusabikulud poolte endi kanda. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.