Kohtulahend

Asjaolud ja hageja nõue

Apellatsioonkaebuses palub hageja otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Lisaks palub hageja kolmanda isikuna kaasata menetlusse U. M. Hagi rahuldamise korral tekib kostjal tagasinõudeõigus U. M vastu, mistõttu kohus oleks pidanud ta protsessi kaasama. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme ja rikkus oluliselt protsessinorme. Rapla Maakohtu 31. märtsi 2004. a. otsusega kriminaalasjas on tõendatud, et kostja, olles alkoholijoobes, andis töövälisel ajal ja tööülesannete täitmisega mitteseotud asjaoludel U. M, kes oli samuti alkoholijoobes, kahel korral kasutamiseks hageja sõiduauto. Samuti leidis tuvastamist, et U. M kaotas teisel korral alkoholijoobe tõttu auto üle valitsemise ja sõitis teelt välja. Selle tagajärjel tekitati hagejale kahju 119.808 krooni. Hageja on seisukohal, et kahju tekitamise eest vastutab kostja, kes oli temale usaldatud vara hoidmisel ja kasutamisel raskelt hooletu, mis seisnes auto kasutamise üleandmises alkoholijoobes isikule, kes selle tõttu põhjustas avarii. Hageja pidi ette nägema kahju tekkimise ohtu ja võttis endale sellega teadliku riski. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja oli kahju põhjustamise ajal alkoholijoobes ja põhjustas kahju töövälisel ajal, mistõttu kostjal on TööK § 128 lg. 1 punktidest 4 ja 7 tulenev piiramatu materiaalne vastutus. Kohus kohaldas ebaõigesti TööK § 125 lõiget 1. Nimetatud sättest ei tulene piirangut, et töötaja vastutaks kahju tekitamise eest üksnes juhul, kui kahju on tekitatud töötaja enese teo vahetu tagajärjena. Töötaja süü kahju tekitamises võib seisneda ka selles, et ta oli temale usaldatud vara kasutamisel raskelt hooletu, mistõttu on ta süüliselt ja teadlikult loonud suure ohu tööandja varale kahju tekitamiseks. Kostja, lubades mootorsõidukit juhtima alkoholijoobes isiku, toimis raskelt hooletult VÕS § 104 lg. 4 mõttes. Seda kinnitab ka liiklusseaduse § 20 lg. 2, milles on sätestatud sõiduki valdajale otsene keeld mitte lubada sõidukit juhtima joobeseisundis isikut. Seega on kostja käitumise ja kahju tekitamise vahel põhjuslik seos. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuse kohaselt on maakohtu otsuse motiivid õiged. Kõrgema astme kohtute varasemad lahendid 17. juuni 2005. a. otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Seega tuleks vastata küsimusele, kas kahju oleks tekkinud ka siis, kui kostja ei oleks lubanud U. M sõiduautot teistkordseks Raplasse sõiduks, et seltskonnast ära viia võõras inimene. Eitava vastuse korral peab hageja põhjusliku seose puudumise tõttu vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju oleks tekkinud ka ilma temapoolse kohustuse rikkumiseta. Kui kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest, tuleb selgitada kostja vastutuse ulatus, arvestades TööK-s töötaja materiaalse vastutuse kohta sätestatuga. TööK § 128 lg. 1 punktide 4 ja 7 järgi vastutab töötaja tekitatud kahju eest täies ulatuses, kui kahju on tekitanud ebakaine töötaja või kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega. Kohus peab hindama, kas need töötaja piiramatu varalise vastutuse alused on täidetud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei ole õige ja tuleb tühistada, hagi tuleb rahuldada. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selle üle, et kostja töötas hageja juures töölepingu alusel ning et tema kasutusse oli tööülesannete täitmiseks antud sõiduauto Honda CR-V, et töölepingu punkti 6. 3 kohaselt kohustus kostja hoidma heaperemehelikult temale üleantud vara ja töövahendeid ning täitma nimetatud vara hoidmiseks ning kasutamiseks ettenähtud tingimusi ning et 11. oktoobril 2003. a. toimus sõidukiga liiklusõnnetus, millega hagejale tekitati varalist kahju hagisumma ulatuses. Vaidlust ei ole ka selle üle, et liiklusõnnetuse põhjustas alkoholijoobes U. M, kes sõitis teelt välja ja keda karistati liiklusõnnetuse põhjustamise eest karistusseadustiku (KarS) §-de 424 ja 329 järgi 8 kuu vangistusega. Hagi on esitatud sõiduauto kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. TLS-s kahju hüvitamist töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise korral ei sätestata, seetõttu tuleb vastavalt VÕS § 1 lõikele 1 kohaldada VÕS lepingu rikkumise ja kahju hüvitamise sätteid, arvestades TööK-s sätestatud töötaja varalise vastutuse erisustega. VÕS § 101 lg. 1 punkti 3 ja § 115 lg. 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. TLS § 48 lg. 1 punkti 3 järgi on tööandja ja töötaja vastastikku kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Ka töölepingu punkti 6. 3 kohaselt kohustus kostja hoidma heaperemehelikult temale üleantud vara ja töövahendeid ning täitma selle vara hoidmiseks ning kasutamiseks ettenähtud tingimusi. Seega lasus kostjal kohustus hoida sõidukit heaperemehelikult, täita sõiduki hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi ning hoiduda tegudest, mis võiksid kahjustada tööandja vara. Maakohus tuvastas oma otsuses, et kostja lubas U.Mil vaidlusalust sõiduautot töövälisel ajal kasutada ja kostja ei ole seda asjaolu kaebuse esitamisega vaidlustanud. Esimese astme kohtu menetluses kostja küll väitis, et ta ei ole U.Mil lubanud autot kasutada, ei esitanud aga selle väite tõendamiseks tõendeid. Samas esitas hageja Rapla Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused U.Mi süüasjas, milles kohtud tuvastasid, et autot kasutas U.M kokkuleppel kostjaga. Kolleegium nõustub maakohtu poolt nimetatud tõenditele antud hinnanguga ega pea vajalikuks seda muuta. Tööandja sõiduauto kasutada andmisega alkoholijoobes U. Mile eesmärgil, mis ei olnud seotud kostja tööülesannetega, rikkus kostja kohustust hoida sõidukit heaperemehelikult ja hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja vara, seega kohustust, mille eesmärgiks oli kahju ärahoidmine. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega tuleb tuvastada, kas kostjapoolse kohustuse rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kolleegium leiab, et niisugune seos on olemas: kui

kostja ei oleks eespoolmärgitud kohustust rikkunud ja hageja autot U. Mile kasutada andnud, siis ei oleks nimetatu saanud autoga ka liiklusõnnetust põhjustada. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kahju oleks ka temapoolse rikkumiseta tekkinud. TööK § 28 lg. 1 punktide 4 ja 7 järgi vastutab töötaja tekitatud kahju eest täies ulatuses, kui kahju on tekitanud ebakaine töötaja või kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega. Kostja ei olegi väitnud, nagu oleks kahju tekitamine olnud seotud tööülesannete täitmisega: asjaolude kohaselt lubas kostja joobnud U. Mil autot kasutada selleks, et sõita Raplasse, et seltskonnast ära viia võõras inimene. Seega on täidetud TLS § 128 lg. 1 punktis 7 sätestatud kostja vastutuse eeldused ja vastutuse teise aluse (p. 4) kohaldamise eeldusi ei olegi vajalik kontrollida. Kostja on kahju eest vastutav ning ei esine tema vastutust välistavaid asjaolusid. Kohtukulu tuleb ümber jaotada. Hagiavalduselt oleks hagejal tulnud tasuda riigilõivu 7000 krooni, hageja on aga jätnud selle tasumata ja kohus ei ole temalt lõivu tasumist nõudnud. Vastavalt kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lõikele 3 ja § 60 lõigetele 1 ja 11 tuleb riigilõiv märgitud ulatuses välja mõista riigituludesse kostjalt. Apellatsioonkaebuselt tasus hageja riigilõivu 7000 krooni ja vastavalt TsMS § 60 lõigetele 1 ja 11 tuleb see summa hageja kasuks välja mõista kostjalt. Hageja on taotlenud kostjalt ka apellatsioonimenetluse õigusabikulu 8400 krooni väljamõistmist. Kolleegium leiab, et see taotlus tuleb rahuldada osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu 5990, 40 krooni ulatuses, mis ei ületa TsMS § 61 lg. 1 punktis 1 nimetatud piirmäära.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.