Kohtulahend

T L otsusega moodustati . a T t - ja i . Hageja nimetati . a selle ameti juhataja kohusetäitjaks ning . a juhatajaks. Hageja oli avalik teenistuja, seega oli hageja poolt juhitava ameti tegevus üldsuse vaateväljas. Hageja au ja väärikust teotati korduvalt ajalehe AS kirjutistes, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavat informatsiooni. Kirjutistes sisalduvad otseselt hageja vastu suunatud teotavad andmed, nendes avaldatud väited ja hinnangud riivavad hagejat suurel määral. . a artiklis väideti, et ameti tegevuseks ettenähtud 10,5 mln kroonist umbes pool või üle 4 miljoni krooni sattus MTÜ-desse alusetult ja ebaseaduslikult. See on otsene vale. Nii väidetakse, et mittetulundusühinguid rahastati miljonite krooni ulatuses... mida nii mõhigi TL saadik peab tasuks kolmikliidu toetamise eest.” Artikli autor ei mõistnud probleemi, kui väidab: Pealkirjast juba tuleneb, et amet rahastas mitte tema valdkonda kuuluvaid projekte, vaid vene poliitikuid. Fakte kontrollimata on diskrediteeritud hagejat kui ameti juhatajat. Avaldatud kompromiteeriv materjal on otseselt suunatud hageja vastu. . a artiklis ”P jagasid raha iseendale”, milles väidetakse, et ametis toimus raha pildumine. Artiklis väidetakse, et ”T i - ja t e kaudu rahastati Eesti vene poliitikat umbes 5 miljoni krooni ulatuses” ja ”paljusid T T - ja I rahaeraldisi peavad opositsiooni- aga ka kolmikliitu esindavad poliitikud tasuks kolmikliidu toetamise eest”, Artikliga luuakse üldsusele ettekujutus, et rahastati jällegi mitte ameti tegevusvaldkondadega seotud projekte, vaid valdavalt liikmeid. Esitatakse süüdistus endise rahvastikuministri ning TPÜ R ja S I eaduri KH toetamise eest 135 000 krooni ulatuses. Samas oli raha eraldatud instituudile, mitte aga Klaara Hallikule ja KHei ole seost -ga. . a juhtkirjas ajaleht korruptsiooni fakti ning ruttab selle valega desinformeerima üldsust. Nii väidetakse, et komisjonide liikmed ”kantisid linna raha oma firmadele või suisa iseendale.” Väidetakse tugevasti kokku Artiklil on kahtlemata laimav iseloom. Kuna komisjoni otsused raha eraldamiseks pidid kajastuma hageja kui ameti juhataja ja raha kasutamise eest vastutava isiku käskkirjades, siis arvati ka hageja sellega korruptantide hulka. Vale informatsiooni edastamisega kujutas kirjastaja hagejat üldsusele kui inimest, kes kasutas oma ametiseisundit olematute projektide ja erakondade rahastamiseks. Seega raha varastamiseks linnakassast, esitades hagejale süüdistuse korruptsioonis. Ajalehe poolt lugejale sisendatud vale lükati ümber T L . a otsusega kriminaalasjas nr , milles kohus tunnistas hageja õigeks, kuna hageja käitumises ei ole tuvastatud KrK § 161 kuriteokoosseisu. Inimese au ja väärikus leiavad väljenduse ühiskonna poolt talle positiivse hinnangu andmises. Sõnavabaduse kasutamisel ajakirjanik vastavalt EV põhiseaduse § 19 lg 2 peab austama ja arvestama teiste inimeste õiguste ja vabadustega ning täitma seadusi. Kirjastaja on kohustatud kontrollima avaldatavat infot ning selle õigsust. Kuna mainitud artiklites avaldatud informatsioon põhineb andmetel, mis ei vasta tegelikkusele teotab see hageja au ja väärikust ning hageja maine on rikutud olulisel määral. Hageja hinnangul rikuvad kirjutised hageja õigust aule ja heale nimele. Hageja au ja hea nime teotamine lõi ühiskonnas negatiivse arvamuse hagejast. Sihipärase hageja vastu suunatud laimukampaania tõttu, milles osales ajaleht ” ”, ei saa hageja teha erialast tööd. Hageja oli töötu kaks aastat, varjatud kujul väljendavad inimesed hageja suhtes umbusaldust.

Järsult halvenes hageja elatustase ning tervislik seisund. Arstlik komisjon tuvastas töövõime kaotuse 80% ulatuses, mis on laimukampaania tulemus. Hageja hindab moraalse kahju suuruseks 200 000 krooni, kuna kostja sihipäraselt levitas hageja kohta valeinformatsiooni, millega teotas hageja au. Au teotamine tekitas hagejale olulisi ebamugavusi, lõi hagejast negatiivse ühiskondliku arvamuse. Hageja maine suhetes teiste inimestega sai oluliselt kannatada. See tekitas hagejale hingevalu ja kannatusi. Hageja tervislik seisund halvenes. Hageja arvab, et need rasked tagajärjed tuleb hagejale hüvitada, kuna tulenevad kostja süülisest käitumisest. Kohtule . a esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt kujutas ajaleht hageja tegevust Tallinna turvalisus- ja integratsiooniametis kui ametiseisundi kuritarvitamist maksumaksjate raha jagamisel seadustest mööda minnes, finantseerides poliitikuid nii, et nad ise jagasid raha iseendale. Hageja integreeris maksumaksjate raha korruptsiooniga. Kõik need süüdistused on kostja enda väljamõeldis. Ettekavatsetud faktide moonutamine, hageja nimega ja hageja poolt tol ajal juhitava ametiga seoses ainult negatiivse värvinguga sõnade ja sõnaühendite kasutamine artiklist artiklisse sisendab ettekujutuse hagejast kui ebakompetentsest ametnikust, vastutustundetust inimesest, maksumaksjate raha raiskajast, avalikus elus amoraalsest. Selliseid järeldusi artiklite mõjust ei saa pidada subjektiivseteks, kuna just nii mõistsid neid mitte ainult lugejad, vaid ka linna juhtkond ja õiguskaitseorganid. Faktide moonutamine viis hageja ametist vabastamiseni ja kriminaalmenetluseni. Kostja eiras Ajakirjanduseetika koodeksi põhinõudeid: kriitiliste materjalide avaldamisel süüdistavale ja süüdistatavale osapoolele peab andma võrdse sõnaõiguse. Hagejast, ühiskondlikult aktiivsest inimesest, tuntud ajakirjanikust, endisest Presidendi juures vähemusrahvuste ümarlaua liikmest, Kristiine linnaosa halduskogu liikmest, kes mitu aastat töötas Tallinna Linnavolikogus, on saanud invaliid, kes neli aastat põeb rasket haigust. Hageja vajab pikaajalist sanatoorset ravi, hageja materiaalne olukord ei võimalda sellist ravi. Hageja palub EV põhiseaduse § 25 ja kuni . a kehtinud TsÜS § 23 ja § 172 alusel kostjalt välja mõista 200 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks ja ebaõiged andmed ümber lükata nii Äripäeva paber- kui elektroonilisel kandjal. Kostja vastus Kohtule . a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväite kohaselt on hagi tõendamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks au teotamisele artiklite ilmumise ajal kehtinud TsÜS § 23 järgi kostja poolt. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks halvenenud tervislikule seisundile seoses just ajalehes . a avaldatud artiklitega. Hageja on ise väitnud, et tema suhtes käis kriminaalmenetlus. Tuleb eeldada, et võimalikud tervisehädad tulenesid kriminaalmenetlusest, mitte artiklitest. Kostja vastuväite kohaselt ei vasta hagis toodud asjaolud tegelikkusele. Hagiavalduses on märgitud, nagu oleks artiklitega kahjustatud hageja au. Tegelikult ei ole üheski viidatud artiklis mainitud GP nime või ametikohta. Hageja on ekslikul seisukohal, nagu tohiks ajakirjandus avaldada informatsiooni ühiskonna väärnähtuste kohta üksnes pärast ametlikku revisjoni või kriminaalmenetlust. Väide, nagu tuvastaks ajaleht korruptsiooni kui vaieldamatut fakti, ei vasta tegelikkusele. . a juhtkiri sisaldab selget vahetegemist: ”Vastuväitena võib öelda, et esialgu on tegemist rahakantimise kahtlustega, mida TL sisekontrollid ja revisjonikomisjonid peavad alles tuvastama avaldatakse arvamust, mitte fakte/andmeid. EV põhiseaduse § 45 alusel on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.

Kostja leiab, et AS avaldatud andmed vastavad tegelikkusele. Hageja ei saa eitada, et hageja osales raha jagamisel osakonnale, jms. Hageja ei saa eitada, et loetletud juriidiliste isikute juhtorganites olid (või on) liikmed JT, VV, AS, JB. Artiklite tekstides puudub teotav mõte, rääkimata teotavatest sõnadest või piltlikest väljenditest. Eelistung Eelistungil . a hageja jääb haginõuete juurde. Kostja esindaja jääb vastuväidete juurde. Kostja esindaja seletuse kohaselt artiklid käsitlevad mittetulundusühingute rahastamist. Senine praktika mittetulundusühingute rahastamisel ei ole läbipaistev. Õigeksmõistmine kriminaalasjas ei tähenda, et eetiliselt see poleks taunitav. Hageja seletuse kohaselt vähenes tema sissetulek pärast artikli ilmumist 10 korda ja kostja peab selle eest vastutama. Hageja esindaja seletuse kohaselt tugineb ta neljale artiklile. Hagid on esitatud ka teiste ajalehtede vastu. Hageja vabastati töölt Äripäeva artikli tõttu, see kajastub T L . a koralduse leheküljel 3. Kohtuistung Kohtuistungil . a hageja jääb haginõuete ja eelistungil antud seletuse juurde. Kostja esindaja vastuväite kohaselt ei ole hageja TsMS § 154 lg 1 ettenähtud viisil hagi alust muutnud, seega saab lähtuda algselt esitatud kolmest artiklist. Üheski kolmest artiklist pole hageja nime mainitud. L Š vastus R V arupärimisele sattus ajakirjanduse kätte. Esimese artikli sellest avaldas ajaleht . a avaldas alles AS artikli, millele eelnes vähemalt neli sündmust. Sellepärast ei saa hageja haigestumises ka kostjat süüdistada. Isegi kui moraalne kahju eksisteeriks ei ole selle suurust tõendatud. Väärikus ei ole kaitstav, ainult au on kaitstav. Hageja on seisukohal, et ümber tuleb lükata faktiväited selle kohta, et maksumaksja raha integreeriti korruptsiooniga, komisjonid olid koostatud poliitikutest ja raha läks vene poliitikutele. Hageja esindaja seletuse kohaselt avaldas kostja materjale, mida polnud kontrollinud ja avaldas valeinformatsiooni. Selle info põhjal alustati sisejuurdlust ja alustati kriminaalmenetlust. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et GP on füüsilisest isikust ettevõtja, ajavahemikul . a kuni . a T t - ja i juhataja. TL korraldusega . a nr GP vabastati juhataja ametikohalt seoses teenistuskohuste süülise täitmata jätmise, mittenõuetekohase täitmise ning vääritu teo eest, mis diskrediteerib linnaametnikku, ametiasutust ja linnavalitsust (tl 76-79). Riigikohtu . a otsusega tunnistati TL. a korraldus õigusvastaseks ja loeti GP teenistusest vabastatuks tema enda algatusel (tl 109-114). . a alustati GP suhtes kriminaalmenetlust (tl 138). TL. a otsusega nr mõisteti GP süüdistuses KrK § 161 järgi õigeks. Hagiavalduse kohaselt teotas Äripäev korduvalt GP au ja väärikust kirjutistes, mis sisaldasid tegelikkusele mittevastavat informatsiooni. Kohtule on esitatud ajalehes AS. a avaldatud artikkel pealkirjaga a artikkel pealkirjaga ja . a artikkel pealkirjaga Isiku hea nime ja väärikuse kaitseks on põhiseaduse (PS) §-s 17 sätestatud, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Kuni . a kehtinud TsÜS § 23 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtu

korras au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Riigikohus on oma . a lahendis nr leidnud, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega, kui isiku au teotavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku au teotavad andmed ümber lükkama. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks, kohustades kostjat lõpetama hageja au teotamise. Kohus nõustub hagejaga selles, et juhataja on avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelase au ja head nime teotavana on käsitletav negatiivse sisuga informatsioon siis, kui levitatud informatsioon rajaneb andmetel, mis ei ole vastavuses tegelikkusega. Riigikohus on oma . a. lahendis leidnud, et avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks. Kostja kohtule esitatud vastuväites hagi ei tunnista põhjusel, et (kuni . a kehtinud) TsMS § 4 lg 1 alusel on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. Hageja saab kohtulikult kaitsta üksnes oma rikutud õigusi, mitte teiste isikute rikutud õigusi. Kohtule . a esitatud seisukohtades leiab hageja, et artiklites on nimetatud konkreetne TL amet, mida hageja juhtis ja juhatajana kandis vastutust ameti tegevuse eest. Ameti töö oli T elanikele hästi teada ning seoses sellega oli teada, kes juhib ametit. Kuigi hageja nime artiklites ei mainita, oli üldsusele teada, et ameti juhiks oli hageja (tl 70). Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule ajalehes AS ilmunud artiklid, samas kinnitanud eelistungil et tugineb neljale artiklile. Kohus nõustub kostja esindajaga, et hageja esitas . a hagiavalduse täienduse, kuid täiendus sisaldas nõudena kohustada kostjat ümber lükkama tõele mittevastavad andmed. Kohtuistungil täpsustas hageja, et ümber tuleb lükata faktiväited selle kohta, et maksumaksja raha integreeriti korruptsiooniga, komisjonid olid koostatud poliitikutest ja raha läks vene poliitikutele. . a artiklis mainitakse hageja nime, kuid kohus nõustub kostjaga selles, et hagivaldust ei ole seoses . a artikliga muudetud. Samuti ei ole hageja viidanud, mis teotab tema au ja tekitab talle mittevaralist kahju . a artiklis. Kohus tutvunud artiklitega nõustub kostjaga selles, et hageja nime neis ei mainita, samuti ei mainita hageja ametikohta. Kohtu arvates ei saa artiklite põhjal järeldada ka seda, et hageja muu seose kaudu kuulus puudutatud isikute gruppi. Artiklites on viidatud, et projekte hindavad linnavalitsuse poolt moodustatud komisjonid, nemad otsustavad selle üle millist projekti rahastatakse. Hageja komisjonidesse ei kuulunud, nende töös ei osalenud. Asjaolu, et hageja allkirjastas käskkirja, mis oli väljamakse aluseks, artiklist ei selgu ja ühtki hagejale suunatud etteheidet artiklites ei sisaldu. Kohtupraktika (Tartu Ringkonnakohtu otsus ) on juba varasemalt asunud seisukohale, et juriidilise isiku töötajat ja juriidilist isikut samastada ei saa ning juriidilise

isiku kohta meediaväljaandes toodu ei saa teotada töötaja au ja head nime. Kohus nõustub selle seisukohaga. Hageja leiab, et tegelikkusele ei vasta a artiklis selle artikli pealkiri. Ühtegi tõendit pole selle kohta, et vene politikud oleks saanud ametilt mingisuguseid rahasummasid. Vale on samuti see, et ameti tegevuseks ettenähtud 10,5 miljonist kroonist umbes pool või üle nelja mijoni krooni sattus EÜRPga otseselt või kaudselt seotud mittetulundusühingutesse. Artikkel sisaldab tabelit näidetega. Saadikuteks ei ole valitud VV ja AS, JB pole kunagi olnud EÜRP liige, seos ÜRP juhatusega ei ole millegagi tõendatud, seos ÜRP juhatusega on väljamõeldis. Amet pole kunagi toetanud jalgpalli harrastamist. Raha eraldati laste suvelaagri projektile. Vastutus raha mittesihipärase kasutamise eest ameti lasub ainsal krediidi käsutajal – ameti jhil ehk hagejal. Seega on tegu otseselt vale süüdistusega hageja suhtes, mis riivab au ja head nime (tl 71). Hageja leiab, et tegelikkusele ei vasta . a artiklis väide, et kaudu rahastati eesti vene poliitikat umbes 5 miljoni krooni ulatuses. Kriminaalmenetluses tuvastati raha mittesihipärase kasutamise süüdistuse alusetus. Ka polnud rahad eraldatud eelarves vaid narkomaania ja AIDS-i ning kuritegevuse ennetamiseks. Vale on ajalehe väide raha jagamisest parteilise kuuluvuse alusel, mis on tõendatud kriminaalmenetluses. (tl 71). Korduv süüdstus raha mittesihipärases kasutamises sisaldub artikli alapealkirjas: “, see teotab hageja au ja head nime (tl 72). Otsene vale on see, et komisjonid koosnesid poliitikutest. Komisjonide moodustamise aluseks oli asjatundlikkus. Kriminaalmenetluses leidis tõendamist, et projektiga seotud komisjoni liige raha eraldamise otsustamisel ei osalenud. Vale on väide, et kavandab järgmisteks aastateks S toetust 350 000 krooni. Tegelikkuses kavandatakse eelarvet üheks aastaks ja eelarves ei olnud ettenähtud toetust AS. Sama kordub ka KH suhtes, keda väidetavalt toetati 135 000 krooni ulatuses. Ajalehe väitel puuduvad enamikul loetletud MTÜ-dest kontaktandmed kas hoopis või on nad registreeritud korteritesse, mille telefonid ei vasta. Hageja väitel on see vale, kuna projektdokumentatsiooni esitamisel esitasid kõik MTÜ-d ka äriregistri B-kaardi väljatrüki. Selliste väidete eesmärgiks on ainult soov heita varju ameti ja selle juhataja tegevusele. (tl 72). Hageja leiab, et . a artikli pealkiri on juba kategoorilises vormis kui vaieldamatu fakt ning ka tekstis kasutatakse väljendit mitte tingivas, vaid jaatavas kõneviisis. Tekstis kinnitatakse veel kor, et need korruptiivsed rahaeraldised olid ja JM umbusaldamise eest.“ Seega süüdistatakse hagejat kui ainsat krediidikäsutajat riigivastase kuriteo sooritamises. Nimelt see süüdistus sai aluseks hageja suhtes algatatud kriminaalasja üleandmiseks MK. tellitud ega ka kohtulik uurimine ei avastanud ühtegi raamatupidamisseaduse või finantsdistsipliini rikkumist, milleks oleks eelarveliste vahendite eraldamine füüsilisele isikule. (tl 72). EV põhiseaduse § 45 alusel on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 10 p 1 sätestab, et sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjaniku sõnavabaduse põhimõte on demokraatliku ühiskonnakorralduse vältimatu tagatis ning seeläbi üks olulisemaid väärtusi. Riigikohus on oma . a lahendis nr leidnud, et tõepärase informatsiooni levitamise nõude tagamist ebaõigete andmete avaldajale nende ümberlükkamise kohustuse panemisega, ei ole põhimõtteliselt võimalik käsitada ajakirjadusvabaduse piiranguna. Hageja hinnangul ei vasta tegelikkusele, et maksumaksja raha integreeriti korruptsiooniga, komisjonid olid koostatud poliitikutest ja raha läks vene poliitikutele ja palub need andmed ümber lükata (tl 178). Kostja vastuväite kohaselt tugines kostja oma artiklites LŠ vastusele RV arupärimisele. Hageja nõustus kohtuistungil asjaoluga, et TL esimees RV esitas . a arupärimise LŠ le, L Š andis arupärimisele vastuse . a kokku 24 leheküljel ning TL aseesimees S I esitas . a T L järelepärimise. Seega osutus kohtumenetluse käiguks vääraks hageja väide, et AS kirjutistes

sisalduvad süüdistused on kostja enda väljamõeldis (tl 136) ja just hageja vastu suunatud laimukampaania (tl 5, 137), mille kostja algatas . a. Kuna L Š ei ole käesoleva menetluse osaline, ei analüüsi kohus kas kostja kajastas L Š ’i vastust RV arupärimisele objektiivselt. Kohus tutvunud artiklitega nõustub kostja esindajaga selles, et artikleid ei saa vaadelda hageja süüdistamisena, vaid pigem käsitlevad need mittetulundusühingute rahastamisega seonduvaid kitsaskohti. Kohtu arvates tuleb eristada, kas artikkel annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvipakkuvas poliitilises, majandusalases või sotsiaalses küsimuses, või peab silmas eranditult oma huvisid. Asjaolu, et hageja mõisteti temale kriminaalmenetluses esitatud süüdistuses õigeks (tl 108) ning Riigikohus tunnistas . a (tl 109) hageja teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks, ei anna automaatselt alust väita, et eelarvest toetuste andmine oli läbipaistev ja ajalehel AS ei olnud põhjust probleemi puudutada. TL eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise kord võeti TL poolt vastu alles . a, seega võis eelnevat olukorda toetuste andmisel pidada läbipaistmatuks (tl 160) ja avalikkuse informeerimine sellisel juhul on õigustatud ning seda ei saa pidada hageja vastaseks laimukampaaniaks. Hageja hinnangul on kostja rikkunud ajakirjanduseetika koodeksi reeglit, et kriitiliste materjalide avaldamisel süüdistavale ja süüdistatavale osapoolele peab andma võrdse sõnaõiguse. Kostja vastuväite kohaselt hagejat artiklis ei mainitud, seetõttu hageja poole ei pöördutud. Kohtu arvates on artiklitest selgesti nähtav, kelle vahel toimub diskussioon ja kohus on juba eelnevalt märkinud, et põhiliselt puudutavad artiklid moodustatud komisjone ning komisjonide liikmed on saanud oma seisukohti avaldada. Kostja ei ole hageja suhtes ajakirjanduseetika koodeksi eelpool nimetatud reeglit rikkunud. Kohtule esitatud hageja haigusloo väljavõtte kohaselt on hagejal alates . a diagnoositud kõrgvererõhu tõbi (tl 8) ning pensioniameti tõendi (tl 10) kohaselt on hagejale määratud alates . a töövõimetuspension 80 % töövõime kaotuse tõttu. Hageja hinnangul on see kostja poolt avaldatud artiklite tulemus (tl 5, 137). Kohtu arvates ei riku artiklid hageja isiklikke õigusi, seega ei ole hagejal tekkinud moraalset kahju, mille eest kohus peaks hagejale rahalise hüvituse välja mõistma. Kostja ei ole avaldanud hageja au teotavaid andmeid, seega ei ole kohtul alust rahuldada hageja nõuet au teotavate andmete ümberlükkamiseks. Kohtukulud Juhindudes alates . a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja oli TL. a määrusega osaliselt vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kooskõlas kuni kehtinud TsMS §-ga 64 lg 2 kuulub hagejalt välja mõistmisele riigilõiv 6 000 krooni riigituludesse. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 10 000 krooni. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 92.40 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.