Kohtulahend

parklasse paigaldamise ja dokumendi vormistamise tasu 200 krooni, auto vedu uude hoiukohta 350 krooni ja hoiutasu 40 krooni ööpäev (hageja nõudis tasu 757 hoiustamispäeva eest ajavahemikul 20.05.2003 kuni 15.06.2005). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja leidis, et ta ei ole hageja poolt nõutud hoiu- ja teisaldamiskulude hüvitamiseks kohustatud subjekt. Kostja ei ole hagejaga sõlminud hoiulepingut. Kostja sõiduk osales liiklusõnnetuses, mille tagajärjel kostja viidi sündmuskohalt minema kiirabiga. Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt nr x tõendab, et sõiduki paigutas hoiukohta politsei. Sellega täitis politsei temale LS § 59 lg-s 3 pandud asja säilitamise kohustust. Hagi aluseks olev LS § 202 lg 7 reguleerib hoiu- ja teisaldamiskulude hüvitamist, kui sõiduk on paigutatud lähimasse hoiukohta LS §-des 201 ja 202 toodud tingimustel, s. o kas seoses juhi kõrvaldamisega sõiduki juhtimiselt või seoses sõiduki ebaõige parkimisega. Kostja sõiduki hoiukohta paigutamisel osundatud sätetes toodud tingimusi ei esinenud. Kui politsei valis sõiduki hoidmiseks vastavat tasulist teenust pakkuva hoiukoha, siis tekkisid õigused ja kohustused hageja ja politsei vahel. Õigeks kostjaks on Eesti Vabariik Politseiameti kaudu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 27.09.2005 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab liiklusseaduse (LS) § 59 lg 3, et kui sõidukijuht sai liiklusõnnetuses surma või selliselt vigastada, et ta toimetati raviasutusse, korraldab tema sõiduki liiklusõnnetuse sündmuskohalt äraviimise ja tagab selle säilimise politsei. Kostja vastuväidete kohaselt toimetati kostja liiklusavarii sündmuskohalt raviasutusse. Nimetatut kinnitavad tunnistaja D. R ütlused ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.07.2005 vastus kostja esindajale, mille kohaselt 20.05.2003 toimunud liiklusõnnetuses deformeerus kostjale kuulunud sõiduk tugevasti ja sõidukis viibinud isikud toimetati sündmuskohalt raviasutusse. Samast Põhja Ringkonnaprokuratuuri vastusest selgub, et kuna politseil lasus tulenevalt LS § 59 lg-st 3 kohustus korraldada sõiduki liiklusõnnetuse sündmuskohalt äraviimine ja selle säilimise tagamine, siis seda ka tehti. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et LS § 59 lg 3 kohaselt oli kostja sõiduki liiklusõnnetuse sündmuskohalt äraviimise ja selle säilimise tagamine politsei ülesandeks. Hageja väitel tuleneb kostja kohustus tasuda sõiduki parklas hoidmise eest LS § 202 lgst 7 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.08.2002 määrusest nr 279 „Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise kord ja määrad“. LS § 202 lg-st 7 tuleneb kohustus parklakulude hüvitamiseks LS §-s 201 või LS § 202 lg-s 2 sätestatud alustel. LS § 201 lg 1 p-de 1 kuni 4 kohaselt kõrvaldatakse juht sõiduki juhtimiselt, kui on küllaldane alus arvata, et ta on joobeseisundis, kui tal puudub vastava sõiduki juhtimist või kasutamist õigustav dokument, kui sõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud või kui sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud LS §-s 203 sätestatud puhkeaja nõudeid, kuni asjakohaste nõuete täitmiseni. LS § 202 lg 2 p-de 1 kuni 4 kohaselt võib sõiduki paigutada lähimasse valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, või on sõiduk pargitud nii, et kahjustab teed või haljasala, või on sõiduk pargitud selleks keelatud kohas nii, et see

2(4)

segab tee, haljasala, hoonete või rajatiste hooldustöid, või on sõiduk pargitud teisaldamist tähistava tahvliga märgistatud alale. Kuna käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et ühtegi eelnimetatud põhjust kostja puhul ei esinenud, siis puudub hagejal käesoleval juhul alus LS § 202 lg 7 alusel nõuda kostjalt sõiduki hoidmise ja valvamise kulusid. Kuna Vabariigi Valitsuse 27.08.2002 määrus nr 279 „Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise kord ja määrad“ on kehtestatud LS § 202 lg 7 alusel, siis ei kuulu nimetatud määrus käesoleval juhul kohaldamisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 27.09.2005 otsuse ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg 30 830 krooni ja kohtukuluna riigilõiv 4 900 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas esimese astme kohus asja lahendamisel seadust ebaõigesti, sest jättis tähelepanuta liiklusseaduse (LS) § 202, mis sätestab korra LS § 59 lg 3 rakendamiseks. LS § 202 on erisäte LS § 59 lg 3 suhtes. LS § 202 lg 7 kohaselt sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulud hüvitab selle juht, omanik või valdaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja määrades. Avariilise sõiduki äraveole ja säilitamisele kohaldatakse samuti LS § 202 lg 7. Kohus eiras asjaolu, et kostja oli süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises, sest juhtis sõidukit alkoholijoobes. Kostja süü on tuvastatud kriminaalasja nr 0 materjalidega. Sõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusseaduse (LS § 20 lg-d 2 ja 3) raske rikkumine. Politseiametnikud tegutsesid kostja sõiduki valvega tasulisse hoiukohta toimetamisel oma pädevuse piirides. Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt nr x vastab täielikult LS § 202 lg-s 3 sätestatud vorminõuetele. Seega on kohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ja jätnud hagi alusetult rahuldamata. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks. Apellandi seadusetõlgendus on väär. LS § 202 ei saa olla erinormiks LS § 59 lg 3 suhtes, kuna nende reguleerimisese on erinev. LS § 202 on haldusõiguslik sunninorm ja LS § 59 lg 3 kaitsenorm. Viide kostja süüle liiklusõnnetuse põhjustamises on ebaõige, sest kriminaalasjas ei ole süüdlast tuvastatud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega protsessiõigusnormi rikkumist, mis oleks otsuse tühistamise aluseks. Otsus on piisavalt motiveeritud ning tugineb esitatud tõenditel. TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus ei pea oma otsust põhjendama, kui esimese astme kohtu otsus jääb muutmata. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et hageja on osutanud hoiuteenust kostjale kuuluva sõiduki suhtes ning et selle teenuse tellis politseiamet.

3(4)

Vaidlusküsimuseks oli, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt hoiutasu Vabariigi Valitsuse 27.08.2002 määrusega nr 279 kinnitatud määrade alusel või mitte. Kolleegium nõustub linnakohtu seisukohaga, et olukorras, kus kostja sõiduk sai kannatada liiklusõnnetuse tagajärjel ning päästetööde tegemist reguleerivad erisätted, sh. liiklusseaduse § 59, ei saa liiklusõnnetuses osalevale juhile panna kõrgendatud hoiutasu maksmise kohustust, mis tuleneb liiklusseaduse §-st 20 2. LS § 20 2 sätestab sõiduki kinnipidamist olukorras, mil juht on süüliselt rikkunud liikluseeskirju ning selle tagajärjel auto teisaldatakse. Päästetööde tagajärjel auto paigutamisel hoiukohta ei ole seadusandja sätestanud hoiutasu maksmise korda. Seega apellandi väide selles osas, et juht oli alkoholijoobes, ei oma tähendust, kuivõrd tegemist ei ole LS § 201 lg-s 1 oleva juhtumiga. Apellandi väide on õigustatud, et tema osutas hoiuteenust seaduspäraselt politseiameti tellimusel. Õiguslikuks küsimuseks on, kelle vahel õigussuhe tekkis ja kelle vastu saab nõude esitada. Kolleegium peab vajalikuks märkida alljärgnevat. Asjaolu, et sõidukite teisaldamist ja parklasse toimetamist korraldas politseiamet, ei välista veel tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist. Riigikohtu halduskolleegium 20.10. 2003 otsuses 3-3-1-64-03 asus seisukohale, et politseiprefektuur on haldusorgan ning liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamine on vaadeldav avaliku ülesandena. Avaliku ülesande täitmise tagamiseks võib avalik võim sõlmida aga nii halduslepinguid kui tsiviilõiguslikke lepinguid. Kolmandatel isikutel, s.t eelkõige sõidukite omanikel tekkis õigussuhe teisaldamise otsustajaga, s.o. politseiametiga. Kolleegium nõustub ülaltoodud seisukohaga. Parklasse toimetati sõidukid nimelt politseiametnike korraldusel ning anti üle hoidmiseks eraõiguslikule äriühingule. Seega tekkis hoiusuhe Eesti Vabariigi / Politseiameti kaudu/ ning tasulise parkla teenust osutava äriühingu vahel. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda otsust tühistada. Vastustaja taotleb õigusabikulu väljamõistmist apellatsioonimenetluses summas 2360 krooni. Kolleegium peab õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks ning rahuldab taotluse TsMS § 61 lg 1 järgi.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.