1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 23.11.2005 otsus osas, millega kohus rahuldas hagi AS-lt H torustiku vahetuse eest 6000,30 krooni saamiseks ning kohtukulude jaotamise osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta hagi 6000, 30 krooni saamiseks rahuldamata ja muuta sellele vastavalt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud kohtukulude jaotust. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
2.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: Välja mõista AS-lt H 379 466 (kolmsada seitsekümmend üheksa tuhat nelisada kuuskümmend kuus) krooni 79 senti T OÜ kasuks.
3.Välja mõista AS-lt H kohtukulud 19 140 (üheksateist tuhat ükssada nelikümmend) krooni T OÜ kasuks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Pooled sõlmisid 22.03.1993 rendilepingu nr 001, mille alusel hageja andis kostjale rendile Tallinnas, Uus 19 hoones asuvad ruumid üldpinnaga 543,5 m2. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus rentnik tasuma renti 55 krooni/m2 ehk kuus kokku 35 273,50 krooni. Vastavalt lepingu p-dele 2.3 ja 2.4 kohustus rentnik lisaks rendile tasuma ka kommunaalteenuste eest. Lepingu p 2.5 järgi kohustus rentnik renditasu maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved summas 128 489,03 krooni. Nimetatud
summale lisandub viivis, mis oli 17.08.2005 seisuga 475 429,29 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 128 489,03 krooni ning viivise vähendatud suuruses, s.o 256 978,06 krooni, kokku 385 467,09 krooni Kostja vastuväiteid
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud kostjale kommunaalteenuste osutamist. Rendipinnal puudub keskküte. Renditavate ruumide restorani osas on kostjal eraldi küttesüsteem, „Business Club“ osa köetakse elektriga. Hageja ei ole kostjale soojusenergiat müünud ega saagi seda teha, sest puuduvad vastavad kommunikatsioonid. Prügivedu on korraldanud kostja ise ja tulenevalt lepingu p-st 2.6 on see ka tema kohustus. Kostja tasus AS-le Tallinna Vesi hageja poolt tasumata arved, kuna viimane seda ise ei teinud ja AS Tallinna Vesi ähvardas veega varustamise lõpetada. Tasutud arved tasaarveldas kostja renditasuga. Hiljem sõlmis kostja vee ostmiseks otselepingu AS-ga Tallinna Vesi. Kostja ei ole hagejalt torustiku vahetuse teenust tellinud ega hageja seda ka kostjale kunagi osutanud. Hageja kohustus sedalaadi kulutused rendilepingu p 3.1 ja 3.2 järgi ise kandma. Kostja on maksnud maamaksu vara omanikule Kadrioru KVH ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus kaudu. Hagis esitatud viivise nõue on põhjendamatu, kuna pooled ei ole kokku leppinud viivise tasumises kommunaalteenuste eest tasumisega viivitamise korral. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3.Kohus rahuldas hagi. Kuna hageja ei nõua kostjalt vee eest tasumist, siis tuleb kostja sellekohased pretensioonid ja esitatud tõendid jätta tähelepanuta. Põhistatud on hageja seisukoht, et pooled on 16.03.1998 lepingu muutmises kokku leppinud, et rendipinna suurus on 543,5 m2 rendi määraga 55 krooni/m2 ehk 35 273,50 krooni kuus. Seega on ümber lükatud kostja väide, et ta ei oska seletada, kustkohast on võetud hageja poolt arvud 343,5 m2 ja 200 m2, kuna kogusummas 543,5 m2 moodustab kostja poolt üüritava pinna suuruse.
4.Ruumide vastuvõtmise ja üleandmise aktiga on tõendatud, et kaks radiaatorit asuvad ruumis nr 2 (restoran) ja kolm radiaatorit ruumides nr 32-34 (laoruumid). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tema poolt üüritavates ruumides on iseseisev küttesüsteem. Poolte vahel sõlmitud rendilepingu nr 001 p 2.4 (18.03.1994 muudatus) järgi tasub rentnik rendileandjale keskkütte ja kanalisatsiooni ning prügiveo eest kasutatavale (köetavale) pinnale proportsionaalses summas kord kuus faktuurarvete alusel, mille rendileandja väljastab eelmise kuu kohta. Kostja väide, et ta on ainult ise prügivedu korraldanud ja hageja pole seda teinud, on ebaõige, kuna lepingu p 2.6 kohaselt oligi eripäraga seotud prügi ja jäätmete (toidujäägid, ehituspraht vms) koristamise korraldus kostja kohustus. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja väidetele, et kostja põhikirjajärgne tegevus tekitab suurel hulgal prügi ja toidujäätmeid, kostja poolt vastavatelt ettevõtetelt renditud kahest prügikonteinerist kogu tekitatud prügi jaoks ei piisa ja kuna kõik prügikonteinerid, nii kostja kui ka hageja omad, seisavad reas hageja territooriumil, panid kostja töötajad oma prügi ja jäätmed ka hageja prügikonteineritesse. Kostjal ei olnud oma kojameest, mistõttu koristas hageja palgatud kojamees kogu prügi. Eriautobaasi AS ja Hantik Little China AS vahel 19.08.1994 sõlmitud lepingust nähtub, et prügi väljaveokoha aadressideks on kostja registrijärgne aadress Uus 19 ja Apteegi 4. Kohtuistungil ei suutnud kostja esitada tõendeid Hantik Little China AS kohta. Ainetu on kostja väide, et Hantik Little China AS nimega äriühingut ei eksisteeri, kuid selle all tuleks mõista kostjat. Tähelepanuta tuleb jätta Eriautobaasi AS ja Hantik Little China AS vahel 19.08.1994 sõlmitud leping ja Ragn-Sells Eesti AS poolt Hantik Little China AS-le esitatud arved teenuse
osutamise eest kui asjakohatud. Keskkütte ja kanalisatsiooni ning prügiveo teenuse osutamine oli poolte vahel kokku lepitud ja nende kasutamise eest pidi kostja hagejale tasuma. Kostja võttis õigeks, et ta üürib Tallinna linnalt samas hoones ruume 396 m2 ulatuses. Kummastavad on kostja väited, et ta tasub kütte eest AS-le Tallinna Küte ega pea hagejale kütte eest tasuma, kuna AS Tallinna Küte arvetest nähtuvalt peab kostja neile tasuma 396,1 m2 eest, mis ei ole siduv pooltevahelise rendilepinguga. AS Tallinna Küte arvetega leidis kinnitust, et hagejale on esitatud igakuiselt arved Uus 19 asuvate ruumide tarbitud soojusenergia kohta. Hageja esitatud faktuurarvetega on tõendatud, et hageja on arvestanud proportsionaalselt kostja poolt kasutatud kommunaalteenuste eest. Tähelepanuta tuleb jätta Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.12.2001 kiri, et alates 11.10.2001 on Uus 19 hoone haldusteenuste osutaja AS Vanalinna Kinnisvarahooldus, kuna Tallinna Linnakohtu 19.04.2002 otsusega on tunnustatud Tallinna Kesklinna vanema 22.01.2001 korralduse nr 56 p 5 alusel rendilepingu 02-674 03.10.1995 (koos muudatustega) ühepoolse muutmise tühisust ja ennistati rikkumiseelne olukord. Maamaksu osas leidis kostja, et maamaksu on makstud vara omanikule läbi Kadrioru KVH ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus. Kostja võttis õigeks, et üürib Tallinna linnalt ruume 396 m2 ulatuses, siis eelmärgitud pinnalt tuleb kostjal tasuda maamaksu Tallinna linnale, mis ei ole aga siduv pooltevahelise lepinguga. Asjaolu, et kostja on tasunud kommunaalteenuste eest ja maamaksu Vanalinna KH AS-le, ei oma tähtsust ega tee olematuks pooltevahelist lepingut, mille kohaselt peab kostja tasuma hagejale kommunaalteenuste kasutamise eest. Hageja on kostjale maamaksu arved esitanud selle maa eest, mida kostja rendib hagejalt. Seda, et kostja tunnistas hageja poolt esitatud arvete põhjendatust, tõendab asjaolu, et kostja on varem maksnud analoogseid hageja poolt esitatud arveid. Maamaksu arvega on tuvastatud, et hageja on kohustatud tasuma maamaksu. Seega on kostja positsioon, et maamaksu tasub ta vara omanikule, meelevaldne ja vastuolus pooltevahelise lepinguga. Tulenevalt lepingu p-st 2.8 on hageja õigustatud kostjalt nõudma maamaksu. Lepingu p-st 4.4 tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda soojaveetorude remondi eest ja kostja sellekohased vastuväited on ainetud. Nõustuda tuleb hageja seisukohtadega, et pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras (0,5%) rahaliste kohustuste mittetähtaegse täitmise korral. Võttes arvesse asjaolu, et viivis on suures osas tekkinud kostja poolt hagejale kommunaalmaksete tasumisega viivitamise tõttu alates 31.01.2001, on hageja kandnud otseseid kulutusi, tasudes vastavad maksed teenusepakkujatele kostja eest. Sellega on hageja kahjud olnud märkimisväärselt suuremad võrreldes näiteks juhuga, kui tegemist oleks hageja poolt saamata jäänud tuluga. Hageja varalise olukorraga seoses tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et hageja tegevuseks on laste huvialaringide organiseerimine, samuti klubiline tegevus ja sportlik-tervislike ürituste korraldamine, mis ei võimalda teenida sellist kasumit, mille arvelt ilma suuremate täiendavate kulutusteta oleks võimalik tasuda kostja tarbitud teenuste eest võlgnetavaid summasid. Kuivõrd kostja ei ole väga pikaajalise perioodi vältel tasunud lepingu järgi hagejale tasumisele kuuluvaid kommunaalmakseid, on hageja pidanud vastavad kostja poolt tarbitud teenuste eest maksmisele kuuluvad summad tasuma omavahendite arvelt. Kostja viivise vähendamist ei taotlenud. Kostja väide, et viivisenõue on aegunud, on ebaõige, kuna hageja esitas 15.02.2005 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 165 643,60 krooni ja viivise 165 643,60 krooni väljamõistmiseks. Asjaolu, et hageja täpsustas viivise arvestust ja suurendas nõuet, ei
tee nõuet aegunuks TsÜS § 160 lg 3 tähenduses. Asjakohatu on hageja viide VÕS §-le
10.Hageja tehtud arvestustega leidis kinnitust, et kostja võlgneb hagejale tasumata üüri ja kommunaalteenuste eest 128 489,03 krooni. Hageja arvestas tasumata summalt viivist 475 429,29 krooni, kuid palus kostjalt välja mõista viivist 256 978,06 krooni. Eeltoodud tõenditega leidis kinnitust, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 385 467,09 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.AS H palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus tuvastas rendipinna suuruse ja lahendas seda, kuigi hageja vastavat nõuet ei esitanud ja kostja ei esitanud sellega seoses ka vastuväiteid. Rendilepingu 16.03.1998 lisas on küll sätestatud rendipinna suuruseks 543 m2, kuid see ei vasta tegelikkusele. Kohus ei uurinud nimetatud rendilepingu lisa ega muid lepingu lisasid kogumis. Rendilepingu objekti tegelikuks suuruseks on 523,7 m2.
12.Kostja on kogu protsessi kestel väitnud, et tema poolt üüritavates ruumides puudub keskküte. Kostja tõepoolest seletas, et restorani osas on kostjal eraldi küttesüsteem ja „Business Club“ osa köetakse elektriga: Kuivõrd hageja ei seadnud neid vastuväiteid kahtluse alla, siis puudus vajadus täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus omistas põhjendamatult tõendi tähenduse hageja lepingulise esindaja seletusele. Kohus jättis tähelepanuta kostja 11.08.2005 seletused ja vastuväited ruumides asuvate radiaatorite kohta. Kuigi rendile andmisel oli renditud ruumides keskküttesüsteem radiaatorite näol, siis hiljem muutus olukord nii, et ruumid, kus olid radiaatorid, arvati rendilepingu objekti hulgast välja või ehitati ümber teiseks otstarbeks. Kostjale jäi arusaamatuks, millele tugines hagejapoolne tarbitud soojusenergia nõude arvestus. Hageja ja AS Tallinna Küte arvetel märgitud köetava pinna suurus erines. Kohus ei kontrollinud kommunaalteenuste tasu arvestuse proportsioonaalsust sisuliselt.
13.Kohus samastas ruumide koristamise ja prügiveo korralduse, mis on täiesti erinevad asjad. Hageja ei tõendanud, et ta osutas kostjale prügiveo teenust. Pelgalt arve esitamine ei tõenda teenuse osutamist. Kostjal on prügiveo teenuse osutamisel eraldi õigussuhe, mille kohta ta esitas ka lepingu ja arved. Kohus jättis need tähelepanuta. Sellega väljus kohus dispositiivse protsessi raamest, kuna lepingu ja arvete olemasolule ning seotusele kostjaga hageja vastuväiteid ei esitanud. Arusaamatuks jääb, kuidas sai kohus leida, et leping ja arved ei seondu kostjaga, kui kostja õiguseellase ärinimi oli AS Hantik ja kostja äriettevõte nimetus „Little China“. Kuna hageja tegelikult teenust ei osutanud, siis polnud kostjal ka kohustust arveid tasuda.
14.Kohus jättis tähelepanuta kostja väited, et torustiku vahetuse teenust ei ole hageja kunagi kostjale osundanud ja kostja ei ole sellist teenust ka hagejalt tellinud. Hageja oli kohustatud sedalaadi kulutused rendilepingu p 3.1 ja 3.2 kohaselt ise kandma. Kohus viitas põhjendamatult lepingu p-le 4.4, mis oli aktuaalne rendilepingu sõlmimisel, kuid asjakohatu tasu nõudmise alusena ajal, mil torustiku remondi eest kostjalt tasu nõuti. Lepingu p-s 4 ettenähtud kapitaalremont oli juba 1996.a. lõpetatud.
15.Hageja ei ole tõendanud, et ta ise oleks maamaksu maksnud, mida ta saaks proportsionaalselt nõuda, kui lepingu objektiks oleks territoorium. Maksu sissenõudmise õigus on maksuhalduril. Rendileandja saab maamaksu nõuda, kui ta tasub ise selle eest vara otsesele omanikule lähtuvalt nendevahelisest võimalikust õigussuhtest. Samas lepingu objektiks ei ole territoorium. Hageja ei ole Maksu- ja Tolliamet, mistõttu on põhjendamatu arvestada viivist maamaksu võlalt. Kohus ei kontrollinud viivise arvestust.
16.Kohus jättis tähelepanuta, et leping ei võimalda viivist nõuda väidetavate kommunaalteenuste eest tasumisega viivitamise korral. Lepingu p-s 2.5 oli toodud viivis renditasu tasumisega viivitamise korral. Kohus jättis tähelepanuta, et 18.03.1994 seisuga ei olnud pooled lepingus üldse mingit viivist sätestanud. 18.03.1994 kokkulepet ei saa käsitleda kui poolte kokkulepet tulevikus võib olla sõlmitava viivise kokkuleppe täienduseks ja laiendamiseks.
17.Kohus jättis tähelepanuta, et renditava vara omaniku teatis sellest, et hagejal puudub üldse õigus esitada arveid kommunaalteenuste eest, kinnitab reaalne olukord lepingu objektil – nii hageja kui kostja arveldavad kütte eest eraldi – kostja küll selle objekti eest, mis on otse renditud vara omanikult. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.12.2001 kirja, kuna hageja ja Tallinna linna vaidluses tehtud Tallinna Linnakohtu 19.04.2002 otsus puudutas hageja ja Tallinna linna vahelist rendisuhet, mitte aga renditava vara omaniku diskretsiooniõigust korraldada oma haldusterritooriumil munitsipaalettevõtete ja linnaga halduslepinguid sõlminud ettevõtete poolset kommunaalteenuste osutamist. Hagejaga sõlmitud leping ei kohustanud kostjat ostma kommunaalteenuseid hageja vahendusel. Vastus apellatsioonkaebusele
18.T OÜ palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, ära kuulanud protsessiosaliste seisukohad ja tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et linnakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi kostjalt torustiku vahetuse eest 6000,30 krooni saamiseks ning kohtukulude jaotamise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja sellest tulenevalt muudab ka kohtukulude jaotust. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kohtuotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud nõude osas esimese astme kohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
20.Pooltel on vaidlus 22.03.1993 sõlmitud rendilepingu täitmise üle. Hagetav võlasumma hõlmab alates 31.01.2001 kostja poolt tasumata arveid kommunaalmaksete ja maamaksu osas (arvestus t/lk 177) ja lisaks ühekordset arvet torustiku vahetuse eest summas 6000,30 krooni. Kuna tegemist on kestvuslepinguga, tuleb rendilepingust (alates 01.07.2002 kehtiva võlaõigusseaduse mõistes üürilepingust) tulenevate kohustuste täitmise hindamisel juhinduda kuni 30.06.2002 tsiviilkoodeksi (TsK) ja alates 01.07.2002 võlaõigusseaduse vastavatest sätetest. TsK §-d 173 lg 1 ja 174 sätestasid, et kohustis tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele ning ühepoolne loobumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. TsK § 222 järgi kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. VÕS § 292 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Maksud ja koormised kannab üürileandja, kui ei ole kokku lepitud teisiti (VÕS § 293). VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 108 lg 1 järgi
selle täitmist.
21.Linnakohus tuvastas, et lepingu järgi rentis (üüris) kostja vaidlusalusel ajavahemikul hagejalt ruume pindalaga 543 m2 (rendilepingu lisa t/lk 13). Rendilepingu 18.03.1994 muudatuste p-des 2.4 ja 2.8 (t/lk 22) leppisid pooled muu hulgas kokku, et rentnik tasub rendileandjale keskkütte ja kanalisatsiooni ning prügiveo eest kasutatavale (köetavale) pinnale proportsionaalses summas kord kuus faktuurarvete alusel, mille rendileandja väljastab eelmise kuu kohta, samuti tasub rentnik alates 01.01.1994 koos renditasuga maamaksu 1640 krooni kuus. Lepingu muudatuse p-s 2.4 lepiti kokku ka viivise tasumises juhul, kui rentnik viivitab teenuste eest tasumisega. Kohus tuvastas õigesti, et hageja on kostjale vahendanud eelnimetatud kommunaalteenuseid ja tasunud osutatud teenuste eest teenusepakkujatele, kuid kostja on jätnud täitmata oma lepingujärgse kohustuse - tasuda hagejale tarbitud teenuste eest ja kokkulepitud maamaksu. Linnakohus on oma järeldusi piisavalt põhistanud ning hageja nõue kostjalt kommunaalteenuste tasu ja maamaksu väljamõistmiseks summas 122 488, 73 krooni on ringkonnakohtu hinnangul rahuldatud õigesti.
22.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus võinud tuvastada rendipinna suurust, sest hageja sellist nõuet ei esitanud. Kuna kommunaalteenuste makseid arvestati lepingu 18.03.1994 muudatuse (t/lk 22) järgi lähtuvalt kasutatava pinna suurusest, pidi kohus selle asjaolu tuvastama. Kohtu järeldus põhineb 16.03.1998 rendilepingu muudatusel (t/lk 13). Puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleks peale nimetatud kuupäeva leppinud kokku teistsuguses rendipinna suuruses ja et selle tegelikuks suuruseks oleks 523,7 m2, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab.
23.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei pidanud tõendama küttesüsteemi puudumist renditud ruumides. Keskküttesüsteemi olemasolu renditud ruumides on tõendatud ruumide vastuvõtmise ja üleandmise aktiga (t/lk 29-31). TsMS § 91 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna lepingu ja selle lisade järgi oli keskküttesüsteem olemas ja kostjal kohustus keskkütte eest tasuda, pidi kostja tõendama asjaolude esinemist, mis välistavad hageja nõude rahuldamise. Kostja seda teinud ei ole. Kohus ei ole tõendina käsitanud hageja lepingulise esindaja seletust, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Kostja seletuse, s.o tõendina ei saa käsitada 11.08.2005 kirjalikke vastuväiteid hageja selgitustele (t/lk 208), nagu apellant ekslikult leiab. Asjaolu, et kostja rendib samas hoones ruume ka Tallinna linnalt (396 m2) ja selle rendipinna osas toimub maksete tasumine teisiti, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Hageja ei ole nende ruumide osas kostjalt makseid nõudnud. Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.12.2001 kirja jättis kohus põhjendatult tõendina arvestama. Hageja soojusenergia arvestus põhineb lepingu p-l 2.4 (18.03.1994 muudatus – t/lk 22). Samast lepingupunktist tuleneb kostja kohustus tasuda prügiveoteenuse eest. Kohus ei samastanud ruumide koristamist ja prügiveo korraldust. Hageja poolt kostjale prügiveoteenuse osutamine on tõendatud. See, kas kostjal olid sama teenuse saamiseks täiendavaid lepinguid kolmandate isikutega või mitte, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Kohus ei pidanud kostja sellekohaseid väiteid ja tõendeid analüüsima. Maamaksu tasumises leppisid pooled kokku lepingu p-s 2.8 (18.03.1994 muudatus – t/lk 22). Ebaõige on kostja seisukoht, nagu ei peaks ta hagejale maksma maamaksu seetõttu, et hageja ei ole maksuhaldur.
24.Viivis on TsK § 191 järgi leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Leppetrahv võimaldab lepingupooltel kohustuse rikkumise juhuks juba eelnevalt kokku leppida sanktsiooni. Leppetrahvi nõude kaudu saab võlausaldaja esmajoones lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses. Viivis on leppetrahv eelkõige rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest, mida arvestatakse protsendina põhivõlalt (intressina). Kuna pooled leppisid lepingu p-s 2.4 (18.03.1994 muudatus t/lk 22) kokku ka viivise tasumises, kui rentnik viivitab keskkütte, kanalisatsiooni ning prügiveo eest tasumisega, on hageja õigustatud nii TsK § 191 kui ka VÕS § 113 lg 1 järgi nõudma kostjalt lisaks põhivõlale viivist. Tulenevalt lepingu p-dest 2.8 ja 2.5 peab kostja maksma viivist ka maamaksu tasumisega viivitamisel, sest lepingu p 2.8 järgi tasutakse maamaks koos renditasuga. Ekslik on apellandi seisukoht, nagu võiks seda temalt nõuda üksnes Maksu- ja Tolliamet. Kuna kohus leidis põhjendatult, et kostja rikkus oma maksekohustust ja pooled olid lepingu p-s 2.5 kokku leppinud viivise määras 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest (t/lk 21), viivise tegelik suurus oli seisuga 17.08.2005 seisuga 475 429,29 krooni (t/lk 177), on hageja nõue viivise osaliseks väljamõistmiseks põhjendatud. Kostja ei ole väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta (TsK § 191 lg 3) ja viivise vähendamist ta ei taotlenud. Viivise arvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud.
25.Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendatud osas, kus kostja vaidlustab temalt torustiku vahetuse eest 6000,30 krooni väljamõistmise. Kostja vaidles nimetatud nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei ole sellist teenust kostjale osutanud. Tulenevalt TsMS § 91 lg-s 1 sätestatust oli hageja kohustus remonditöö tegemist tõendada. Hageja ei ole sellekohaseid tõendeid kohtule esitanud. Iseenesest asjaolu, et kostjal on lepingu p 4.4 järgi kohustus tasuda kapitaalremondi eest ja hageja esitas kostjale arve torustiku remondi eest 6000,30 krooni tasumiseks (t/lk 72), hageja nõude rahuldamiseks alust ei anna.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS ei näinud ette kohtutäituri tasu ja hagi tagamise määruse täitmise kulude hüvitamist poole poolt, kelle kahjuks otsus tehti, mistõttu jätab ringkonnakohus hageja sellekohase taotluse rahuldamata. TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hagejale hüvitama hagi esitamisel tasutud riigilõivu vastavalt rahuldatud nõude suurusele – 20 000 krooni. Hageja peab kostjale hüvitama apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 560 krooni, mis on võrdeline kaebuse rahuldatud osa suurusega ja TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud seadusega kehtestatud 5% piirmäära arvestades, s.o 300 krooni, kokku 860 krooni. Tasaarvestuse alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud 19 140 krooni.
Ü. Jänes
U. Loonurm
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.