Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Margo Klaar, Ülle Jänes
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. märts 2006. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-04-1221
Tsiviilasi
KÜ M hagi A. G. vastu 1405,62 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 08. novembri 2005.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ M apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) KÜ M, seaduslik esindaja L. S.
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja) A. G., lepinguline esindaja J. T.
1.Jätta muutmata Tallinna Linnakohtu 08. novembri 2005.a otsuse lõppjäreldus – jätta rahuldamata KÜ M hagi A. G. vastu 1405,62 krooni nõudes. Hagi rahuldamata jätmise põhjenduste osas arvestada ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2.KÜ M apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Kohtukulude jaotus
Jätta apellatsioonimenetluse kohtukulud apellandi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud
1.A. G.on korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas omanik. 25.05.2003.a toimus KÜ M üldkoosolek, kus võeti vastu otsus korteriühistu jagunemise kohta ning korteriühistust KÜ M 22 eraldumise kohta, mis oli asutatud 07.04.2003.a. 25.05.2003.a koosolekul võeti vastu ka üldkoosoleku otsus (päevakorrapunkt nr 4), mille kohaselt otsustati, et alates 01.06.2003.a kuni elamu täieliku üleandmiseni KÜ-le M 22, ei esitata maja nr 22 korteriomanikele arveid elamu hoolduskulude ja remondifondi kohta. Maja anti KÜ-le M 22 üle 03.12.2003.a.
2.15.01.2004.a allkirjastati KÜ M ja A. Goloborodova vahel vastastikuste pretensioonide puudumise kokkulepe, milles lepiti kokku, et seisuga 31.12.2003.a võlgneb A. Goloborodova korteriühistule 1174,30 krooni ning täiendavaid nõudeid pooled teineteisele 31. detsembrile 2003.a eelnenud aja eest ei esita. KÜ M esindajana kirjutas kokkuleppele alla A. L., kelle esindusõigus tulenes kokkuleppes märgitu kohaselt ühistu juhatuse liikme J. L. poolt 03.04.2002.a väljaantud volikirjast.
3.Tallinna Linnakohtu 29.12.2004.a otsusega tsiviilasjas nr 2/228-6411/04 rahuldati N. G. hagi KÜ M vastu ja tunnistati kehtetuks 25.05.2003.a üldkoosoleku otsuse p 4. Hageja nõue ja põhjendused.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista 1405,62 krooni. Nimetatud summa on kostja kohustatud tasuma KÜS § 15 1 lg 1, KÜ M põhikirja p 23.4 ja korteriühistute jagunemiskava p-s 3 kokkulepitu kohaselt.
5.Kostja ei ole hagejale tasunud 2003.a juulist kuni detsembrini remondifondi makseid ja hoolduskulusid. Korteriühistul on õigus nõuda kostjalt hoolduskulude ja remondifondi maksete tasumist sõltumata sellest, et 25.05.2003.a üldkoosolek otsustas, et M 22 korteriomanikelt nimetatud makseid kuni maja üleandmiseni ei nõuta, sest kohus on selle otsuse kehtetuks tunnistanud, mis tähendab, et see otsus on kehtetu algusest peale.
6.Poolte vahel 15.01.2004.a sõlmitud kokkulepe ei ole hageja jaoks siduv, sest sellele alla kirjutanud korteriühistu M juhatuse liige oli tegelikult maja 22 esindaja ning hageja on ühepoolselt nimetatud kokkuleppe tühistanud ja sellest ka kostjale kirjalikult teatada soovinud, kuid kostja ei läinud tühistamisteatele postkontorisse järele. Kostja vastuväited.
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Kuna 25.05.2003.a koosolekul võeti vastu üldkoosoleku otsus, mille kohaselt otsustati, et alates 01.06.2003.a kuni elamu täieliku üleandmiseni KÜ-le M 22 ei esitata maja nr 22 korteriomanikele arveid elamu hoolduskulude ja remondifondi kohta, puudub alus hagejalt hoolduskulu ja remondifondi maksmisele kuuluvaid summasid nõuda. Asjaolu, et kohus on otsusega selle üldkoosoleku otsuse N. G. hagi alusel kehtetuks tunnistanud, ei oma õiguslikku tähendust kostja suhtes, sest kostja ei olnud selle tsiviilvaidluse pooleks.
8.Hagi ei kuulu rahuldamisele ka seetõttu, et poolte vahel on 15.01.2004.a sõlmitud kokkulepe, milles pooled leppisid kokku, et seisuga 31.12.2003.a võlgnes kostja hagejale 1174,30 krooni tasumata kommunaalteenuste eest ning peale kostja poolt nimetatud summa tasumist poolte vahel vastastikusi pretensioone ei ole. Kuna kostja on kokkuleppes võetud kohustuse täitnud, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavate hoolduskulude ja remondifondi maksete tasumist. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
9.Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata ja kohtukulud poolte kanda. Kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et hageja jagunemise ja KÜ M 22 asutamise tulemusena hakkas elamut M 22 alates 03.12.2003.a majandama KÜ M 22. KÜ M üldkoosolek otsustas 25.05.2003.a koosolekul, et alates 01.06.2003.a kuni elamu M 22 üleandmiseni KÜ-le M 22 selle maja elanikelt hoolduskulude ja remondifondi kogutavate summade kohta arveid ei esitata. Selline üldkoosoleku otsus kehtis kuni 29.12.2004.a, mil Tallinna Linnakohus selle kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/2286411/04 kehtetuks tunnistas. Õige ei ole ostja seisukoht, nagu poleks nimetatud kohtuotsus tema
2(4)
jaoks siduv seetõttu, et tema ei olnud nimetatud tsiviilvaidluses protsessiosaliseks. Otsus on tehtud KÜ M üldkoosoleku otsuse kohta ning kostja oli üldkoosoleku toimumise ajal korteriühistu liige.
10.15.01.2004.a sõlmisid KÜ M, keda esindas korteriühistu tolleaegne piiramata volitustega seaduslik esindaja juhatuse liige Alla L., ja A. G. kokkulepe, milles nad leppisid kokku, et seisuga 31.12.2003.a võlgnes kostja hagejale 1174,30 krooni tasumata kommunaalteenuste eest ning peale kostja poolt nimetatud summa tasumist hagejale poolte vahel vastastikusi pretensioone ei ole. Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tasus hagejale kokkuleppes märgitud võla ning hageja ei ole nimetatud summat kostjale tagastanud ega poolte kokkulepet tühistanud, nagu ta ekslikult kohtuistungil väitis, puudub alus kostjalt hagetava summa väljamõistmiseks hageja kasuks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
11.KÜ M esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
12.Hageja nimel kostjaga kokkuleppe sõlminud A. L. ei ole kunagi KÜ M juhatuse liige olnud. Hagejale on saanud teatavaks, et nimetatud kokkulepe sõlmiti 2005.a. pärast kohtule hagi esitamist. A. L. poolt tehtud tehing on esindatava suhtes kahjulik ja hageja tühistas tehingu 09.03.2005.a avaldusega teisele poolele, mida tõendab 09.03.2005.a postiteatis.
13.Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja seisukohaga, et KÜ M 25.05.2003.a otsus on kehtetu algusest peale. Vastus apellatsioonkaebusele
14.A. G. ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
15.Kohtukolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. Õige on linnakohtu otsuse lõppjäreldus, mille kohaselt hagi tuli jätta rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise põhjenduste osas tuleb arvestada ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
16.Linnakohus on kohtuistungil uuritud tõendite alusel tuvastanud, et hageja jagunemise ja KÜ M 22 asutamise tulemusena hakkas M 22 elamut alates 03.12.2003.a majandama KÜ M 22. Tallinna Linnakohtu 29.12.2004.a otsusega tsiviilasjas nr 2/228-6411/04 on tuvastatud KÜ M 25. mai 2003.a üldkoosoleku otsuse, millega otsustati mitte esitada alates 01. juunist 2003.a kuni elamu M 22 üleandmiseni KÜ-le M 22 selle maja elanikele arveid hoolduskulude ja remondifondi kogutavate summade kohta, tühisus. Kohus leidis, et kostjal puudub hagetava summa tasumise kohustus tulenevalt 15.01.2004.a kokkuleppest, mille kohaselt 31.12.2003.a seisuga võlgnes kostja hagejale 1174,30 krooni ning peale nimetatud summa tasumist hagejale poolte vahel vastastikuseid pretensioone ei ole.
17.Kolleegium leiab, et 15.01.2004.a vastastikuste pretensioonide puudumise kokkuleppe kehtivust ei mõjuta apellandi poolt esiletoodud asjaolu, et KÜ-d M kokkuleppe sõlmimisel esindanud A. L. ei ole kunagi olnud hageja juhatuse liige. Kokkuleppest (t lk 40) nähtuvalt ei sõlminud A. L. kokkulepet mitte hageja juhatuse liikmena vaid volituse alusel, mille 03. aprillil 2002.a andis tol ajal hageja juhatuse liikmeks olnud J. L. KÜ M registriandmete ajaloost ning hageja esindaja poolt linnakohtu istungil antud seletustest nähtuvalt ei olnud J. L. esindusõigus piiratud, ta võis esindada hagejat iseseisvalt ning oli seega õigustatud andma A. L. vastava volituse. Hageja ei ole menetluses
3(4)
tuginenud asjaolule, nagu ei oleks J. L. hageja seadusliku esindajana A. L. vastavat volikirja andnud või nagu ei olnuks volikiri kokkuleppe sõlmimise ajal kehtiv. Hageja väide, et kokkulepe sõlmiti alles pärast hagi esitamist kohtule, on tõendamata.
18.Tõendatud ei ole ka hageja väide, et ta on kokkuleppe tühistanud 09.03.2005.a avaldusega teisele poolele. Hageja viitas apellatsioonkaebuses, et tühistamisavalduse kostjale saatmist tõendab AS Eesti Post postiteatis. Ringkonnakohus on seisukohal, et 09.03.2005.a postiteatis (t lk 84) nimetatud asjaolu ei tõenda. Postiteatise kohaselt on tagastatud hoiutähtaja möödumisel 11.04.2005.a L. S. aadressil saadetud lihtsaadetis. Kostja, kes on vastastikuste pretensioonide puudumise kokkuleppe teiseks pooleks ja kellele 09.03.2005.a avalduse kohaselt (lk 85) kokkuleppe tühistamise avaldus oli suunatud, aadressiks on XXX ning 09.03.2005.a postiteatisest seost kostjaga ei nähtu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks selle saaja poolt kättesaamisest; lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Hageja ei tõendanud kostja poolt kokkuleppe tühistamise avalduse kättesaamist. Seega leidis kohus õigesti, et apellant ei ole 15.01.2004.a kokkulepet tühistanud. Tõendatud ei ole ka apellandi väide, mille kohaselt A. G. oli 15.01.2004.a kokkuleppe sõlmimisel teadlik esindusõiguse rikkumisest A. L. poolt. Esiteks ei ole J. L. ja A. L. vahelise õigussuhte, millest tulenevalt A. L. sai KÜ M esindamise õiguse, sisu olnud käesoleva vaidluse esemeks ning seega puudub alus rääkida ka sellest õigussuhtest tulenevate kohustuste rikkumisest. Teiseks ei viita ainuüksi kompromissilepingu sõlmimine, mille tunnustele 15.01.2004.a kokkulepe vastab, iseenesest kokkuleppe ühe poole huvide rikkumisele isegi juhul, kui see pool kokkuleppe alusel mingitest talle potentsiaalselt kuuluvatest õigustest loobub.
19.Asjassepuutuv ei ole apellandi väide, et KÜ M üldkoosoleku 25.05.2003.a otsus tuli lugeda kehtetuks algusest peale, mitte kohtuotsuse tegemisest 29.12.2004.a, millega kehtetus tuvastati. Ringkonnakohus nõustub linnakohtu seisukohaga, et hagi tuleb rahuldamata jätta 15.01.2004.a pooltevahelise kokkuleppe põhjal. Olles tuvastanud 15.01.2004.a kokkuleppe kehtivuse asus linnakohus õigesti seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu.
20.Apellandi poolt kantud kohtukulud apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu näol tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 8 alusel tema enda kanda.
Kohtunikud:
K. Kullerkupp
M. Klaar
Ü. Jänes
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.