2-05-2105
Määruse teinud kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse kuupäev
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Tiit Kollom ja Ulvi Loonurm
Kohtuasi
A.J.e kaebus kohtutäitur H.S.a 9. mai 2005.a. otsuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2005. a määrus tsiviilasjas nr 2/227-22610/05
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.J.e määruskaebus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja A.J.e, esindaja adv K.A. Sissenõudja Eesti Vabariik K.i kaudu, esindajad A.M. ja E.L. Kohtutäitur H.S.
Resolutsioon Jätta Tallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2005 määrus muutmata ja A.J.e määruskaebus rahuldamata. Kaebuse esitamine Kohtumääruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik 02.12.2002 esitas K. kohtutäitur H.J.le avalduse täitemenetluse algatamiseks A.J.e suhtes asendustäitmise ja sunnirahaseaduse (ATSS) § 15 lg 1 alusel. Avaldusele olid lisatud koopiad K.i 15.07.2002 ettekirjutusest nr 7-11-Pa/380, K.i 28.08.2002 täitekorraldusest nr 6-11-Õ/1520, 28.08.2002 lepingust K.i ja AS E. vahel jäätmete ümberladustamiseks, AS E. 04.09.2002 arvest nr 53 jäätmete ümberladustamise eest tasumise kohta, K.i 23.09.2002 teatest nr 6-11Õ/1520 pakkumismenetluse läbiviimise kohta, K.i 26.09.2002
täitekorraldusest nr 6-11Õ/1520, 27.09.2002 lepingust K.i ja AS E. vahel vaheladustatud jäätmete äraveoks ja käitlemiseks ning 07.10.2002 AS E. arvest nr 63 väetisejäätmete likvideerimise kohta. Kuna A.J.e vaidlustas ettekirjutuse halduskohtus, siis peatas täitur võlgniku avalduse alusel täitemenetluse kuni kaebuse läbivaatamiseni. Kaebuse läbivaatamine halduskohtus lõppes 04.02.2004. Justiitsministri 19.03.2003 käskkirja nr 209 alusel anti kohtutäitur H.J. täiteasjad üle kohtutäitur H.S.a menetlusse. 04.03.2005 esitas A.J.e kohtutäituri tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile, milles väitis, et K.i poolt esitatud täitemenetluse algatamise avaldusele ei olnud lisatud täitedokumenti, mille alusel oleks tema suhtes saanud algatada täitemenetlust ja algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada. Kaebaja on seisukohal, et K.i 28.08.2002 ja 26.09.2002 täitekorraldused nr 6-11-Õ/1520 on suunatud kolmandatele isikutele ja neist ei tulene võlgniku suhtes ühtegi rahalist nõuet, mistõttu need ei saa olla täitedokumendiks. Eeltoodut tulenevalt ei ole ka kohane asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) § 15 kohaldamine, mis räägib asendustäitmise kulude sissenõudmisest. K.i täitekorraldusest ei nähtu asendustäitmise kulusid ega muid kulusid. Täitemenetluse algatamise avaldusele lisatud dokumendid ei ole täitedokumendiks TMS § 1 lg 1 punktide 1-27 mõttes. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja väitis, et kaebus on aegunud. Kaebuse sisu osas leidis sissenõudja, et asendustäitmise kulud on täitemenetluses sissenõutavad ATSS § 15 lg 1 järgi sarnaselt kohtuotsusest tuleneva rahalise nõudega. Kuna asendustäitmise ja sunnirahaseadus sätestab täiendava aluse täitemenetluseks, ei ole TMS § 1 lg-s 1 toodu ammendav. Sissenõudja leidis, et täitedokumendiks võib olla ka dokumentide kogum. Kohtutäitur jättis A.J.e kaebuse 09.05.2005. a otsusega rahuldamata. Täitur leidis, tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa ta hinnata täitedokumendi sisu õiguspärasust. Eeltoodu tuleneb TSM § 1 lg-st 1 ja § 23 lg-st 1. Kaebaja väide, et täitedokument ei võiks koosneda mitmest dokumendist, on vastuolus TMS § 1 lg 1 p-dega 13 ja 14 ning §-ga 21, mis sätestavad, millised dokumendid on täitedokumentideks. Ka asendustäitmise kulude sissenõudmisel hindab täitur formaalselt, kas ettekirjutus, hoiatus ja täitekorraldus vastavad seaduse sätetele. ATSS § 15 lg 1 kohaselt nõutakse asendustäitmise kulud sisse nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue. Täitur on seisukohal, et kuivõrd oli tegemist võlgnikule ettekirjutuse tegemisega, siis oli tegemist haldusmenetlusega ja asendustäitmise kulud kuulusid väljanõudmisele võlgnikult TMS § 1 lg 1 p 3 ́alusel . 23.05.2005 esitas A.J.e linnakohtule kaebuse kohtutäitur H.S.a 09.05.2005. a otsuse peale. Kaebuses väidab A.J.e, et kohtutäituril polnud alust täitemenetluse algatamiseks ja täitemenetlus tuleb lõpetada põhjustel, millele kaebaja oli tuginenud kaebuses kohtutäiturile. Sissenõudja leidis, et kaebus ei anna alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Täitemenetlus on esitatud täitedokumentide lausel alustatud õigesti. Tallinna Linnakohus 27.10.2005. a määruses leidis, et A.J.e kaebus täiteasjades nr 035/2005/109 ja 035/2005/110 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus tegi
kindlaks, et keskkonnainspektor, olles tuvastanud võlgniku poolt jäätmeseaduse § 26 lg-s 1 sätestatud rikkumise, tegi talle ettekirjutuse keskkonnajärelvalve seaduse § 21 lg 2 alusel väetisejäätmete kogumiseks ja selle üleandmiseks selleks luba omavale jäätmekäitlejale. Kuna A.J.e ettekirjutust ei täitnud, siis tegi K. täitekorralduse, millega tehti AS-le E. ülesandeks ATSS § 12 lg 3 alusel asendustäitmise korras pinnasesse ladestunud jäätmete eemaldamise ja ümberladustamise. Jäätmete veoks ja käitlemiseks sõlmiti K.i ja AS E. vahel töövõtulepingud asendustäitmise toimingute tegemiseks ning K. on AS-le E. tehtud tööde eest tasunud. Eeltoodu oli tõendatud täitemenetluse algatamise avaldusele lisatud dokumentidega. Kohus leidis, et kaebuses toodud väited ei anna alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Linnakohus leidis, et TMS § 1 lg 1 ei välista, et täitedokumendiks ei võiks olla dokumentide kogum. Tähtis on see, et avaldusele lisatud dokumentide alusel saaks täitur võtta seisukoha täitemenetluse algatamise küsimuses ilma neile õiguslikku hinnangut andmata. Kuna ATSS § 15 lg 1 sätestab, et asendustäitmise kulud nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue ning võlgnikuks on seejuures adressaat (A.J.e) ja sissenõudjaks sunnivahendit rakendanud haldusorgan, on K. õigustatud A.J.elt täituri abil sisse nõudma asendustäitmise kulud, mille hulka ATSS § 14 lg 1 p 2 kohaselt kuulub ka asendustäitmise läbi viinud kolmandale isikule makstav tasu. Kuna täitemenetluse algatamise avaldusele on lisatud dokumendid, mis kinnitavad K.i poolt töövõtulepingu sõlmimist AS-ga E. ja viimase poolt kokkulepitud töö teostamist ning selle eest tasu maksmist, võis kohtutäitur eeltoodud dokumente kogumis lugeda täitedokumentideks, milliste alusel algatada täitemenetlus võlgniku suhtes TMS § 1 lg 1 p 6 ja 23 alusel. Erikaebuse nõue ja põhjendused Linnakohtu määruse peale esitas erikaebuse A.J.e, kes palus tühistada linnakohtu määruse ja kohtutäituri 09.05.2005. a otsuse ning lõpetada menetlus täiteasjades nr 035/2005/109 ja 035/2005/110. Kaebaja toob erikaebuses esile samad väited, mis kaebuses kohtutäiturile ja linnakohtule. Kaebaja leiab, et pole selgust, millist esitatud dokumenti tuleb käsitleda täitedokumendina. Ka kohtumenetluses ei selgunud, milline esitatud dokumentidest on täitedokument. Ilma seda selgeks tegemata ei ole kaebajal võimalik efektiivselt oma õigusi kaitsta. Ebaseaduslik on linnakohtu poolt sellele hinnangu andmata jätmine. K.i 02.12.2002 avaldusele lisatud 28.08.2002.a. täitekorraldus nr 6-11-Õ/1520 ja 26.09.2002. a täitekorraldus nr 6-11Õ/1520 ei ole nõuetekohased täitedokumendid. Linnakohus pole põhjendanud, miks ta pidas eeltoodud dokumente täitedokumentideks ja samuti ka neile lisatud dokumente. K.i avaldusele lisatud dokumendid kogumis ei saa olla täitedokumentideks. Lugedes kõik dokumendid täitedokumentideks pidi täitur paratamatult sisuliselt hindama rahalise nõude põhjendatust, millega kohtutäitur rikkus formaliseerituse põhimõtet. Esitatud dokumentidest ei tulene ühtegi otsest rahalist nõuet A.J.e vastu. Kohus on asunud hindama asendustäitmise seaduslikkuse põhjendatust sisuliselt, millega on antud õiguslik hinnang K.i poolt esitatud dokumentides sisalduvatele asjaoludele. K.i esindajad ei ole vastu kaebaja väitele, et kaebaja on ettekirjutuse täitnud. K. on võtnud omaks, et nad nõuavad kaebajalt asendustäitmise kulusid sisse suvaliste dokumentide alusel, mille koosseisu nad ei osanud põhjendada. Linnakohus pole põhjendanud, miks kuuluvad kaebajalt sissenõudmisele sissenõudja ja AS E. vahelisest lepingust tulenev kulu. Vastused erikaebusele
Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlevad erikaebusele vastu, paluvad jätta erikaebuse rahuldamata ja linnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et linnakohtu määrus on õige ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub linnakohtu määrusega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda määruse põhjendusi. TMS § 1 lg 1 p 6 kohaselt kuuluvad täitmisele kohtuvälise menetleja otsused ja määrused väärteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta. ATSS § 11 lg 1 sätestab, et kui adressaat ei täida hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul talle ettekirjutusega pandud kohustust, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine). Vastavalt ATSS § 15 lg-le 1 nõutakse asendustäitmise kulud sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Linnakohus on õigesti hinnanud, et K.i poolt kohtutäiturile 02.12.2002 esitatud dokumentidest tulenev nõue kuulub täitmisele. Kolleegium leiab, et seadusest ei tulene, et täitedokumendiks ei võiks olla dokumentide kogum. Haldusorgani poolt asendustäitmise korraldamine eeldab vastavate korralduste tegemist ja lepingute sõlmimist ning kulude kandmist. Seega asendustäitmise kulude tegemise ja suuruse tõendamiseks tuleb vormistada mitu dokumenti ja need dokumendid kogumis on täitedokumendiks. Linnakohus on õigesti tuvastanud, et esitatud dokumentidest oli täituril võimalik määrata asendustäitmise kulude summa. Täitur ei ole sissenõudja avalduse alusel täitemenetlust alustades rikkunud formaliseerituse põhimõtet, kuna dokumentidest tulenes selge ja üheselt määratav nõue. Asendustäitmise kulude sissenõudmisel ei saagi tuleneda esitatud dokumentidest otsest nõuet kaebaja vastu, kuna sisse nõutakse neid kulusid, mida kaebaja eest on kandnud sissenõudja, tasudes kaebaja kohustuse täitmiseks tehtud kulud. Samuti ei ole linnakohus andnud õiguslikku hinnangut K.i poolt täiturile esitatud dokumentides sisalduvatele asjaoludele. Linnakohus on hinnanud ainult seda, kas esitatud dokumendid on aluseks täitemenetluse läbiviimisele. Kaebaja väitis, et sissenõudja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta on ise ettekirjutuse täitnud. Kolleegium märgib, et sissenõudja ei ole kunagi eeltoodut omaks võtnud ja toimiku materjalidest tulenevalt on kaebajale pandud kohustuse täitnud sissenõudjaga sõlmitud lepingu alusel AS E.. Eeltoodu tõttu on kaebaja väide vastuolus esitatud tõenditega.
Margo Klaar
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.