Kohtulahend

kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 670 lg 1).

Esitatud kassatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 685).

Hagi ja selle põhjendused M.A esitas 29. märtsil 2005.a Tallinna Linnakohtusse hagi N Korteriühistu ja R AS-i vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 9. novembril 2004.a välja Osaühingu T pankrot. 9. novembril 2004. a esitas hageja pankrotimenetluses nõude 10 988.70 kroonile. Nõude aluseks oli Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni 24. augusti 2000.a otsus, millega mõisteti võlgnikult T. S kasuks välja 10 988.70 krooni. T. S loovutas nõude hagejale. Hageja poolt pankrotimenetluses esitatud nõudele vaidlesid nõuete kaitsmise koosolekul kostjad vastu. Kostjate seisukoht N Korteriühistu vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et hageja on omandanud nõude, mida ei saa loovutada. Samuti ei ole kostja arvates nõude loovutamine hagejale kehtiv nõude loovutamise lepingu kirjaliku vormi järgimata jätmise tõttu. R AS-i asendas kohus menetluse käigus singulaarse õigusjärgluse alusel Osaühinguga W, kes võttis hagi omaks.

Esimese astme kohtu otsus Tallinna Linnakohus rahuldas 29. detsembri 2005.a otsusega hagi ja tunnustas hageja nõuet summas 10 988.70 krooni teise rahuldamisjärgu nõudena OÜ T pankrotimenetluses. Kohus tuvastas, et töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti OÜ-lt T välja 10 988.70 krooni T. S kasuks, kes loovutas oma nõude hagejale. Seega tuleb hageja nõuet OÜ T pankrotimenetluses tunnustada. Kohus ei nõustunud N Korteriühistu seisukohaga, et töölepingust tulenev T. S nõue ei ole vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 164 lg 1 loovutatav. Kostja OÜ W suhtes rahuldas Tallinna LInnkoohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 116 alusel, esitades põhjendused selles osas lihtsustatud vormis. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Tallinna Linnkohtu otsusega ei nõustunud N Korteriühistu, kes leiab, et kohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme ja vääralt kohaldanud materiaalõigust. Apellant leiab, et kohus on jätnud vastamata apellandi poolt esitatud väidetele, mille kohaselt ei nähtu hageja poolt kohtule esitatud materjalidest nõude loovutamise ulatus. Kohus, esitades otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, on valesti kohaldanud protsessinormi, jättes tõendid hindamata ning kohtuotsus on põhjendamata. Apellant ei nõustu Tallinna Linnakohtu seisukohaga, et hageja poolt omandatud nõue on loovutatav. Samuti leiab apellant, et kohus on ebaõigesti asendanud protsessis kostja. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebusega ja palub jätta Tallinna Linnakohtu otsuse muutmata.

2(3)

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 657 lg 1 p-i 1 alusel jätta muutmata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega (TsMS § 654 lg 6), et on leidnud tõendamist T. S nõude loovutamine hagejale ja et hageja poolt omandatud nõue on võlaõigusseaduse alusel loovutatav. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et Tallinna Linnakohus on rikkunud menetlusnorme. Kohus on korrektselt viidanud tõenditele, millega on tuvastatud nõude loovutamine hagejale täies ulatuses. Samuti on kohus piisavalt otsust põhjendanud, vastates apellandi poolt esimese astme kohtus esitatud vastuväidetele. Kohus on vastavalt protsessiõigusnormidele hagi rahuldamist OÜ W suhtes põhjendanud lihtsustatud vormis. Kolleegium jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited kostja AS-i R asendamise kohta OÜ-ga W. OÜ W kaasamine kostjana AS-i R asemel ei puuduta ega riku apellandi õigusi ja vabadusi. Seetõttu ei saanud teise kostja asendamine viia apellandi suhtes ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.

V. Lips

M. Merimaa

M. Seppik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.