Kohtulahend

5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt kohtukulude osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused T.N palus Tallinna Linnakohtule esitatud hagis ÄS 10.07.1998-18.03.1999 redaktsiooni § 229 lg 2 ja 4, § 252, § 315 lg 1 ja 2, § 347 lg 1 ja 2 ning TsÜS § 66 lg 2, § 81 lg 1 ja 2 alusel: 1) tunnustada hageja omandiõigust AS R aktsiatele nr 81-160 hariliku väärtusega 2 023 000 krooni; 2) kanda hageja AS R aktsiaraamatusse nimeliste aktsiate järjekorranumbritega 81-160 omanikuna; 3) mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 1 008 935 krooni AS R 1998., 2000., 2001. ja 2002. aastal väljamakstud dividendide hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AS Ü, keda esindas juhatuse liige H.T, 01.09.1998 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu. Vastavalt p-le 1 oli lepingu eesmärgiks T.N poolt 10.08.1998 märgitud 2 023 AS Ü aktsia eest tasumine mitterahalise sissemaksega. Lepingu p-s 2.1 kinnitas hageja, et ta on kaheksakümne (80) AS R nimelise aktsia, järjekorranumbritega 81-160 omanik. Nimetatud AS R aktsiad pidid olema hageja mitterahaliseks sissemakseks AS Ü aktsiakapitali. Lepingu p 3.3 kohaselt hindas AS Ü juhatus ühe AS R aktsia turuväärtuseks ligikaudu 25 287 krooni tulenevalt kõigi AS R aktsiate koguväärtusest 44 000 000 krooni. Lepingu p 4.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et mitterahalise sissemakse üleandmisega ja rahalise sissemakse 12 krooni tegemisega loetakse tasutuks hageja poolt 10.08.1998 märgitud aktsiate eest maksmisele kuuluv summa 2 023 000 krooni ja T.N kantakse aktsiate omanikuna AS Ü aktsiaraamatusse. Samast hetkest läheb üle ka AS Ü omandiõigus AS R aktsiatele. 11.02.1999 saatis AS Ü hagejale kirja teatega, et AS Ü aktsiakapitali suurendamine on ebaõnnestunud ja rahaline sissemakse 12 krooni tagastatakse hageja pangaarvele. AS Ü üldkoosolek otsustas 07.08.1998 suurendada aktsiakapitali, aktsiad märgiti 10.08.1998 ning märgitud aktsiate eest tuli tasuda hiljemalt 01.09.1998. Aktsiakapitali ei ole nõutaval viisil ja ajal sisse makstud ning samuti on möödunud 6 kuud aktsiakapitali suurendamise otsusest, mille jooksul oleks tulnud esitada vastav avaldus äriregistrisse. Vaatamata hagejapoolsele järelepärimisele ei tagastanud AS R hagejale AS R nimelisi aktsiaid järjekorranumbritega 81-160. Hageja leidis, et ta on ebaseaduslikult välja arvatud AS R aktsiaraamatust, kuna mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu kohaselt pidi aktsiate omandiõigus AS-le Ü üle minema pärast hageja kandmist AS Ü aktsiaraamatusse. Nimetatud tingimust aga ei saabunud. Eesti Väärtpaberikeskuse 08.11.2002 väljavõttest nähtuvalt on AS R 100% aktsionär AS Ü, sealhulgas kajastab aktsiaraamat ka hageja aktsiaid nr 81-160 ebaõigesti AS-le Ü kuuluvatena. Tasutu tagastamise eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt. Kuna AS Ü aktsiate märkimine ebaõnnestus, pidi AS Ü juhatus märkijate poolt tasutu viivitamatult tagastama. Juhatus seda ei teinud. Tuginedes ÄS § 229 lg 4, on omandajal õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. Hageja ebaseadusliku väljaarvamise eest 2(7)

AS R aktsiaraamatust vastutavad ÄS § 315 lg 1 alusel solidaarselt isikud, kes olid AS Ü juhatuse liikmed aktsiaraamatu kande tegemise ajal. Vastavalt registriandmete väljatrükile kuulusid ajavahemikul 03.02.1997-12.05.2000 kostja juhatusse A.A, M.K, K.S ja A.H. AS R juhatuse liikmete süülisest seaduserikkumisest tekkis ajavahemikus 1997-2003 hagejale kahju, mis seisnes AS R dividendide väljamaksetest proportsionaalselt aktsiate arvule saamata jäänud tulus 1 008 935 krooni. Kostjate AS Ü ja AS R tegevus oli teadlikult ebaseaduslik, millest lähtuvalt tühine vastavalt TsÜS § 66 lg 2. Juhatuse liikmete vastutus tuleneb ÄS § 315 lg-st 2. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Kostjad leidsid, et hagi on põhjendamata, tõendamata ja pahatahtlikult esitatud. AS R nimelised aktsiad järjekorranumbritega 81-160 ei ole kunagi kuulunud hagejale, vaid kuulusid alates aktsiaseltsi asutamisest AS-le Eesti Ühispank. Hageja kinnitus aktsiate omandiõiguse kohta tema ja AS Ü vahel 01.09.1998 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus on paljasõnaline ja tõele mittevastav ega ole omandiõiguse tekkimise tõendamise aluseks. Kuna hageja ei ole AS R aktsiate omanik ega omandaja, puudub tal õigus nõuda enda kandmist aktsiaraamatusse ja õigus nõuda aktsiatelt dividende. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus jättis hagi 22.12.2004 otsusega rahuldamata ning mõistis hagejalt AS Ü kasuks välja 37 878 krooni õigusabikulu ning AS R kasuks 82 018,70 krooni õigusabikulu. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud AS R aktsiate omandiõiguse tekkimise alust. Aktsiate omandamisele kohaldatakse vallasasjade omandamise kohta käivaid sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS § 68 lg 3) kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale (AÕS § 92 lg 1). TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Omandiõiguse tunnustamine eeldab omandi tekkimise tõendamist. Tõendamise kohustus lasub hagejal. Kohus leidis, et esitatud tõendid ei tõenda hageja omandi tekkimist aktsiatele. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, millal, millise hinnaga ning kellelt on ta omandanud AS R aktsiad järjekorranumbritega 81-160. Hagiavaldusele lisatud hageja ja AS Ü vahel 01.09.1998 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu punktis 2.1 märgitud hageja kinnitus, et ta on 80 AS R aktsia omanik, on paljasõnaline ja tõendamata. Nimetatud leping ei kinnita asjaolu, et hageja on omandanud õiguslikul alusel vaidlusalused aktsiad. Tegemist ei ole asjakohase tõendiga TsMS § 92 mõistes. Hageja ei ole hagile lisanud ühtki tõendit kokkuleppe (tehingu) kohta, mille alusel hageja oleks aktsiad omandanud. Hageja on menetluse käigus 09.09.2004 eelistungil omaks võtnud asjaolu, et puudub leping, millega ta on omandanud nimetatud aktsiad. Hagile ei ole lisatud ka ühtki muud dokumenti, mis võiks kaudselt kinnitada hageja väiteid hageja omandiõiguse tekkimisest aktsiatele. AS R aktsiaraamatust ilmneb, et vaidlusaluste aktsiate omanik oli AS Eesti Ühispank, kelle omandis olid AS R aktsiad järjekorranumbritega 1-580. AS Eesti Ühispank

3(7)

omandas kõnealused aktsiad AS R (endise ärinimega AS A) 30.08.1996 asutamislepingu alusel. AS R aktsiaraamatus puuduvad kanded ning puuduvad ka muud tõendid, millest nähtuks, et AS Eesti Ühispank oleks müünud temale kuuluvatest AS R aktsiatest 80 aktsiat hagejale. 31.05.1999 võõrandas AS Eesti Ühispank kõik talle kuulunud AS R aktsiad järjekorranumbritega 1-580 AS-le Ü aktsiakapitali mitterahalise sissemakse teostamise teel, omandades seeläbi AS Ü aktsiaid. Nimetatud tõendid kinnitavad kostjate väidet, et hageja ei ole kunagi olnud vaidlusaluste aktsiate omanik. Seetõttu puudub alus ka hageja ülejäänud nõuete, so kande tegemine aktsiaraamatusse ja hageja õigus saada dividende, rahuldamiseks ja sisuliseks käsitlemiseks. Hageja subjektiivsete õiguste rikkumise puudumine välistab vajaduse anda kohtulik hinnang sellekohastele õigussuhetele ja tõenditele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 22.12.2004 otsuse täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus esimese astme kohus hagi menetlemisel protsessiõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohus jättis hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu, kuid kõik hageja esitatud taotlused tõendite esitamiseks ja väljanõudmiseks jättis kohus rahuldamata. Hageja on seisukohal, et linnakohus ei valmistanud asja eelmenetluses üldse niisuguse põhjalikkusega ette, et seda oleks saanud kohtuistungil lahendada (TsMS § 163 lg 1 rikkumine). Hageja palus TsMS § 119 alusel kohtu abi AS R pangakontode väljavõtete saamiseks, millest oleks nähtunud, millal on AS R oma aktsionäridele dividendi maksnud. Antud informatsioon oli hagejale vajalik, kuna ta kaalus dividendi mittemaksmisest tuleneva täiendava nõude esitamist kostja vastu. AS R vaidlusaluse 80 aktsia omandiõiguse ülemineku kohta taotles hageja kohtul välja nõuda järgmised dokumendid: J Ltd. arveldusarve Eesti Ühispangas,K AS arveldusarve Eesti Ühispangas ja K OÜ arveldusarve Eesti Ühispangas. Konto väljavõtete alusel oleks saanud äriühingute raamatupidamisest välja nõuda tehingute alusdokumendid, mis oleksid selgitanud hageja omandiõiguse tekke aluseid. Samuti palus hageja tunnistajatena välja kutsuda ja üle kuulata AS R nõukogu endised liikmed K. R ja O. K ning AS Ü juhatuse liikme P. T P. T oleks saanud ütlusi anda selle kohta, et J Ltd. haldas hageja ja H.Ti rahalisi vahendeid ning tasus AS R aktsiate eest 1 600 000 krooni K AS-le, mille tagajärjel H.T omandas aktsiad nr 1-80 ja hageja aktsiad nr 80-160. Kõik eeltoodud taotlused tõendite esitamiseks ja väljanõudmiseks jättis kohus rahuldamata, piirdudes lakoonilise hinnanguga, et tõendid ei ole asjakohased. Kohus rikkus TsMS § 92, kuna ei põhjendanud tõendite vastuvõtmisest keeldumist. Sisuliselt võttis kohus hagejalt võimaluse tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja tegi eelotsustuse tõendite asjakohasuse suhtes ilma tõendeid uurimata. Linnakohus jättis täitmata eelmenetluse ülesanded ja välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud, mistõttu asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Kaevatavas otsuses märkis kohus, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kokkuleppe kohta, millega ta AS R aktsiad omandas. Hageja lootis aktsiate omandiõigust tõendada AS-ga Ü 01.09.1998 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu, AS R 1997. a. tegevusaruande ja väljavõttega AS Ü 1998. a. majandusaasta aruande aktsiaid ja väärtpabereid puudutavast lisast. 08.11.2004 esitas hageja omandiõiguse tõendamiseks veel 11 dokumenti. Dokumentaalsetest tõenditest analüüsis kohus ainult mitterahalise

4(7)

sissemakse üleandmise lepingut. Otsuses on ebaõigesti välja toodud hageja väide, et puudub leping aktsiate omandamise kohta, kuna hageja seletas, et puudub kirjalik kokkulepe. Seadusest ei tulene, et omandiõiguse tekkimist aktsiatele ei saa tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga kui kirjalik leping. Apellant vaidlustab ka kohtukulude jaotuse ja leiab, et AS R kasuks väljamõistetud õigusabikulu 82 018,70 krooni on liiga suur. Pooled ei jõudnud sisulise vaidluseni, kuna hageja esitatud tõendeid vastu ei võetud ega uuritud, ning professionaalsele advokaadile oli seetõttu vastuväidete esitamine väga lihtne. Ka ei toimunud asjas eriti palju istungeid. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostjad AS R, AS Ü, H. T, A. A, M. K, K. S ja A. H vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustajad paluvad jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda ja välja mõista apellandilt vastustajate kohtukulud apellatsioonimenetluses. Kostjad AS R, K. S ja A. H märgivad, et hageja väide kohtu poolt tõendite vastuvõtmisest keeldumise kohta ei ole õige, kuna ennekõike oli hagi põhjendamatu ning hageja ei selgitanud isegi suuliselt kohtule, kellelt, millal ja millisel alusel ta AS R aktsiad väidetavalt omandas. Tõendite väljanõudmise taotlus oli konkretiseerimata ning puudutas kolmandate äriühingute pangasaladust. Kostjate arvates on apellatsioonkaebus põhistamata ega vasta TsMS § 302 lg-te 3, 4 ja 7 nõuetele. Apellant soovib protsessi venitada ja põhjustada vastustajatele asjatut kohtuskäimist. Kostjad AS Ü, H. T, A. A, M. K leiavad, et hageja ei suutnud esimese astme kohtumenetluses põhistada omandiõigust AS R aktsiatele, kuna vastavalt ÄS § 228 lg-le 2 tõendab nimelisest aktsiast tulenevate õiguste teatud isikule kuulumist kanne aktsiaraamatus. Hageja ei vaidlustanud, et AS R (siis AS A) asutamisel kanti aktsiate nr 1-580 omanikuna aktsiaraamatusse AS Eesti Ühispank. Aktsiate võõrandamise korral tehakse aktsiaraamatu kande muudatus aktsiaseltsi juhatusele esitatud lepingu alusel (ÄS § 229 lg 2), mistõttu ei ole asjakohane apellandi taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. Pealegi on tunnistajatena taotletud P. T, K. R ja O. K hageja avalduse alusel alustatud ja käesolevaks ajaks lõpetatud kriminaalmenetluses juba andnud ütlusi, mille kohaselt neil ei ole andmeid, et T.N oleks AS R aktsiate omanik. Hageja on esitanud teadvalt põhjendamatu hagi. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium ei tuvastanud linnakohtu poolt tsiviilkohtumenetluse ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete rikkumist, mis oleks aluseks otsuse tühistamiseks, millega on hagi jäetud rahuldamata. Otsus on piisavalt motiveeritud. Kolleegium nõustub otsuses olevate motiividega, mistõttu tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ringkonnakohus ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Apellandi väide on õige, et kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik kohustas /01.jaanuarist 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustik kohustab samuti/ kohut eelmenetluses välja selgitama nii nõuded kui ka tõendid, mida pooled esitavad hagis toodud faktiliste asjaolude tõendamiseks. Seejuures tõendite kogumiseks saab menetlusosaline pöörduda abi saamiseks kohtu poole. Esitatud taotlus peab aga olema põhjendatud ning selles tuleb ära näidata, mida iga tõendiga tõendada tahetakse.

5(7)

Toimikust ilmneb, et hageja tõepoolest pöördus kohtu poole taotlusega üle kuulata tunnistajatena O. K, P. T ja K. R ning välja nõuda dokumentaalsed tõendid/ t.lk172, 182-187/. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja taotlust on arutatud ning sellele on võimaldatud kostjatel vastata. Kehtinud TsMS § 90 lg 1 mõtte kohaselt tuli tõendada faktilist asjaolu, mis omas asjas tähtsust. Hageja nõudeks oli omandiõiguse tunnustamine AS R aktsiatele numbrite 81160 all. Tulenevalt hagiesemest tuli hagejal tõendada omandiõiguse olemasolu aktsiatele. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu, et nõude tõendamiseks tuli dokumentaalsed tõendid lisada juba hagiavaldusele. Protsessiökonoomia printsiibi mõtte kohaselt ei ole lubatud koormata protsessi tõenditega, mis asja lahendamise aspektist ei oma tähendust. Seega esitatud taotluse puhul tuligi välja selgitada, mida hageja poolt taotletud tõendid oleksid esitatud nõude puhul tõendanud. Vaidlust ei ole selle üle, et vaidlusesemeks olevad aktsiad kuuluvad AS- le Eesti Ühispank alates AS-i R asutamisest ning pank ei ole neid hagejale kunagi võõrandanud. Ringkonnakohtu istungil apellandi enda väidetel ei ole ta AS- lt Eesti Ühispank aktsiaid ostnud. Seega hageja nõuet ei saanudki kohus rahuldada ning toimiku koormamine täiendavate materjalidega ei oleks põhjendatud. Kui apellandi ja kostjate vahel olid mingid teised õigussuhted, siis tuli nõue vastavalt esitada ja tõendada. Antud vaidluses ei pea kolleegium võimalikuks otsust tühistada, mistõttu apellandi kohtukulud jäävad tema enda kanda. Apellant on vaidlustanud otsust ka õigusabikulude osas. Kolleegium leiab, et otsus õigusabikulude osas kuulub osalisele tühistamisele alljärgnevatel põhjendustel. Otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi pidi kohtukulu kandma protsessi kaotanud pool. Kohtukulu hulka kuuluvad ka õigusabikulud. TsMS § 61 lg 1 järgi õigusabikulu väljamõistmisel tuli arvesse võtta vajalikke ja põhjendatud kohtukulusid. Kostjad on esitanud linnakohtule tõendid kantud õigusabikulude osas. Kohus on välja mõistnud õigusabikulu AS-i R kasuks 82 018,70 krooni ja AS-i Ü kasuks 37 878 krooni. Apellandi väide on õige, et õigusabikulu välja mõistmisel tulnuks otsust põhjalikumalt motiveerida. Kolleegium leiab, et ei ole põhjendatud kostjate kasuks väljamõistetud õigusabikulu erinevus ning loeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks mõlema kostja osas 37 800 krooni, võttes arvesse nii asja keerukust kui ka tsiviilasja ettevalmistamiseks ja kohtuistungitest osavõtuks kulutatud aega. Vastustajad taotlevad apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu väljamõistmist, sealjuures AS R 28 508,80 krooni ja AS Ü 17 965,50 krooni. Õigusabikulu kohta on tõendid esitatud. Kolleegium peab apellatsioonimenetluses mõistlikuks õigusabikuluks, mis kuulub apellandilt välja mõistmisele kummagi vastustaja kasuks, 15 000 krooni.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

6(7)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.