Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere ja Ande Tänav
Tsiviilasi
A. S. hagi OÜ R vastu viivise 285 500 krooni väljamõistmiseks ning OÜ R vastuhagi kahju 155 880, 26 krooni hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 30.06.2005 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ R apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
02. märts 2006. a, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ R, esindaja S. T., vastustaja A. S., esindaja adv Vadim Filimonov
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Linnakohtu 30.06.2005 otsus osaliselt vastuhagi käsitavate põhjenduste osas, arvestades vastuhagi rahuldamata jätmisel ka käesolevas otsuses toodud põhjendusi. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.A. S. esitas 20.06.2003 Tallinna Linnakohtule hagi OÜ R vastu kahju 144 000 krooni hüvitamiseks ja viivise 285 500 krooni väljamõistmiseks. 28.02.2005 kohtumäärusega võttis kohus vastu hageja loobumise kahju 144 000 krooni hüvitamise nõudest ja lõpetas selles osas menetluse (tl 74, 238). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.08.2002 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja teostama töövõtjana Tallinnas Kadri 2 asuvas korteris nr 9 ja pööningul üld- ja eriehitustöid. Lepingu hind p 5.2 kohaselt oli 2 855 000
krooni. Tööde teostamise ja korteri üleandmise lõpptähtajaks oli 14.10.2002. Tööde üleandmisega viivitamise korral kohustus kostja lepingu p 3.4 järgi tasuma viivist 0,1% lepingu hinnast iga töö üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast. Kostja on tööde üleandmisega viivitanud 245 päeva, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist 285 500 krooni. Kostja vastuväited, vastuhagi asjaolud ja nõue
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja esitas korteri siseviimistluse projekti alles 02.10.2002. Projekti järgi oli vaja teostada täiendavaid töid. Kostja koostas ja esitas hagejale siseviimistluse ja täiendavate tööde eelarve. Läbirääkimiste käigus täiendas ja muutis kostja eelarvet, kuid hageja lükkas ettepanekud tagasi. 28.02.2003 esitas kostja avalduse töövõtulepingu lõpetamiseks ja peatas lepingu p 5.5 alusel edaspidised tööd. 23.07.2003 nõustus hageja ostma lõpetamata viimistlustöödega korteri, kirjutades alla ehitustööde ja korteri üleandmise-vastuvõtmise aktile ning sõlmis korteri ostu-müügilepingu. Kostja ei vastuta VÕS § 119 lg 2 alusel hageja vastuvõtuviivituse tõttu.
3.19.10.2004 esitas kostja VÕS § 652 lg 1 alusel vastuhagi viivitusega tekitatud kahju 155 880, 26 krooni hüvitamiseks. Hageja keeldus põhjendamatult kooskõlastamast lisatööde maksumust ja viivitas alusetult tööde vastuvõtmisega alates 10.02.2003 kuni 23.07.2003. Seetõttu jäi kostjal saamata tulu, mis on võrdne AS-ile H nimetatud perioodil makstud intressidega - 155 880, 26 krooni. Kostja oli sunnitud liisingulepingut pikendama. Selleks ajaks olid müümata vaid hageja ja AS V poolt tellitud korterid. Kuna AS V loobus juhatuse 10.04.2003 otsusega korteri ostmisest hageja kasuks, peab mõlema korteriga seotud kahju hüvitama hageja. Vastuhagile lisatud arvestuse (tl 197) kohaselt tasus kostja intressi ajavahemiku 10.02.2003 - 12.06.2003 eest 148 995, 16 krooni (10,71% aastas) ning ajavahemiku 13.06.2003 - 23.06.2003 eest 6883, 10 krooni (5,579% aastas). Intressi arvestuses lähtus kostja 4 095 000 kroonist. Vastuväited vastuhagile
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et töövõtulepingujärgsed tööd võeti vastu 23.07.2003. Kostja väide, et hageja oleks pidanud võtma tööd vastu 10.02.2003, on paljasõnaline ja tõendamata. Sellist kohustust ei tulene ühestki pooltevahelisest kokkuleppest. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt olid lepingujärgsed tööd lõpetamata veel 23.07.2003, kuigi üleandmise tähtajaks oli lepingu järgi 14.10.2002. Hagejal ei olnud kohustust võtta vastu lõpetamata tööd. AS-ga V sõlmitud lepinguid puuduvas osas ei ole hageja äriühingu kohustusi üle võtnud. AS V 10.06.2003 kiri lepingujärgsete õiguste ja kohustuste hagejale üleandmise kohta ei kinnita VÕS § 179 lg-st 1 tulenevat hageja vastutust. Hageja ja AS V ei ole kunagi sõlminud lepingut, millest võiks seda järeldada. Pealegi ei ole kostja tõendanud lepingurikkumisi AS V poolt, mis väidetavalt põhjustas OÜle R kahju tekkimise.
5.Väidetavat kahju tekkimist ei ole kostja põhjendanud ja tõendanud. Kostja ei ole tõendanud põhjuslikku seost tööde vastuvõtmata jätmise ja kahju vahel. Igal juhul ei põhjustanud seda hageja poolne lepingu väidetav rikkumine. Kostja võttis vabatahtlikult AS H ees kohustusi ja hageja ei saa nende eest vastutada. Intressi maksmise kohustus tulenes kostja ja AS H vahelisest 18.10.2001 sõlmitud liisingulepingust ega ole seotud hiljem sõlmitud töövõtulepinguga. Ka ei ole intresside maksmine käsitatav kahjuna, mis tekkis töövõtulepingu väidetava rikkumise tagajärjel. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
6.Tallinna Linnakohus jättis nii hagi kui vastuhagi rahuldamata. Kohus leidis, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Kostja tegi hagejale ettepaneku osta korter esialgsest odavama hinnaga, kuna hageja ei ole kooskõlastanud täiendavate tööde eelarvet (tl 37). Sellega on tõendatud kostja seisukoht, et ta vabaneb VÕS § 119 lg 2 alusel viivise maksmise kohustusest. Ka tunnistaja T. J. ütlustega leidis tõendamist, et hageja viivitas siseviimistlustööde tegemiseks vajaliku projekti esitamisega. Tunnistaja ütlustega on ümber lükatud hageja väide, et kostja ei lõpetanud tähtaegselt ka üldehitustöid. Tunnistaja ütluste kohaselt on hageja poolt üldehitustöödeks nimetatud tööde puhul tegemist siseviimistlustöödega, mida oli võimatu lõpetada hageja käitumise tõttu. Kohus leidis, et tunnistaja G. S. ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna tegemist on hageja abikaasaga, kes on huvitatud asja lahendamise tulemustest. Ka puuduvad tal ehitusalased teadmised. Tõendamist ei leidnud, et hageja esitas lepingu p-s 14.5 nõutu tähtaegselt.
7.Kuna kostja ei tõendanud vastuhagi alust ja suurust, jättis kohus selle rahuldamata. Kostja ja AS H vahel sõlmitud liisingulepingu lisa nr 15 p-s 1 pikendasid lepingu pooled liisingumaksete tasumise tähtaega 6 kuu võrra, s.o kuni 15.10.2003, ning p-s 2 lepiti kokku liisingulepingu intressimäära alandamises. Tõendamist ei leidnud, et kostja poolt AS-ile H intresside maksmine oleks seotud hageja tegevusetusega ja kostjale väidetavalt tekitatud kahju suurus võiks võrduda selle intressisummaga. Apellatsioonkaebuse põhjendused
8.Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses kohtuotsuse vastuhagi rahuldamata jätmise osas. ASiga H 18.10.2001 sõlmitud liisingulepingu alusel tasus kostja vara kallinemise eest intressi 10,71% aastas tasumata jäänud summast. Lepingu tähtaeg oli 15.04.2003. Kuna hageja viivitas töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisega ja alates 10.02.2003 kuni 23.07.2003 tööde vastuvõtmisega, oli kostja kohustatud pikendama liisingulepingut kuni 15.10.2003 ja maksma täiendavat intressi. Sellega on vastuhagi alus tõendatud. Vastuhagi suurus on tõendatud vastuhagile lisatud intresside arvestusega ja AS H 18.03.2005 teatisega, mille kohaselt tasus kostja perioodil 01.01.2003 kuni 01.08.2003 intresse 206 604, 24 krooni. Apellatsioonkaebuse vastus
9.Hageja ei pea kaebust õigeks ning palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Kaebuses ei ole tuginetud ühelegi materiaalõigusnormile, mida kohus oleks rikkunud ega tõendile, mida kohus oleks vääralt hinnanud. Apellandi väited liisingulepingu pikendamisest ja täiendavate intresside tasumisest on paljasõnalised ja arusaamatud. Kohus ei rikkunud apellandi viidatud protsessinormi ega jätnud kostja poolt esitatud tõenditega arvestamata. Kohus märkis õigesti, et kostja kulutuste ja hageja võimaliku tegevusetuse vahel puudub põhjuslik seos. Apellant ei ole ka väitnud, et ta oleks esitanud nimetatud põhjusliku seose kohta tõendeid, mida kohus oleks pidanud arvestama. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et Tallinna Linnakohtu otsuse lõppjäreldus on kaevatavas osas õige, kuid vastuhagi rahuldamata jätmise põhjendusi tuleb täiendada. Seetõttu tuleb kohtuotsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ning arvestada vastuhagi rahuldamata jätmise osas ka käesolevas otsuses toodud põhjendusi. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
11.Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et Tallinna Linnakohtu otsus ei vasta kaevatavas
osas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 231 lg-le 4, mille kohaselt peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu poole väidetega (alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 442 lg 8). Kostja nõudis 19.10.2004 esitatud vastuhagis (ja 02.02.2005 esitatud täienduses) hagejalt kahju hüvitamist, väites AS-le H ajavahemiku 10.02.2003 - 23.07.2003 eest (vastuhagile lisatud arvestuse kohaselt kuni 23.06.2003) tasutud intressid oma kahjuks, mille tingis hageja poolne tööde vastuvõtmisega ja müügilepingu sõlmimisega viivitamine. Linnakohus jättis vastuhagi rahuldamata, sest leidis, et kostja ei tõendanud vastuhagi alust ja suurust. Kohus ei andnud hinnangut vastuhagi aluseks olevatele kõigile asjaoludele, sest leidis, et esitatud tõendid ei võimalda järeldada intresside maksmise ja hageja tegevusetuse vahelist põhjuslikku seost ning et kahju suurus võiks võrduda tasutud intressidega. Kuigi kolleegium peab kohtuotsuse lõppjäreldust kaevatavas osas õigeks, peab ta vajalikuks poolte seisukohti vastuhagi osas eraldi käsitada.
12.Vastavalt OÜ R, AS H ja A. S. ning OÜ R, AS H ja AS V vahel 25.04.2002 sõlmitud korteriomandite ostu-müügi eellepingutele kohustus OÜ R välja ehitama ja AS H müüma A. S.-le korteri nr 9 ja pööningu osa (ruum nr 11) ning AS-le V korteri nr 8. Mõlema ostjaga sõlmis OÜ R ehituse töövõtulepingud. Tööde teostamise lõpptähtajaks oli 14.10.2002. Kuigi AS-ga V sõlmitud lepinguid kohtule ei esitatud, ei olnud poolte vahel eelnimetatud asjaolude üle vaidlust. Kostja väitel hilines tööde valmimine seetõttu, et hageja keeldus lisatööde maksumust kooskõlastamast ning viivitas põhjendamatult tööde vastuvõtmisega: hageja esitas siseviimistluse spetsifikatsiooni kostjale alles 02.10.2002, kuigi töövõtulepingu p 14.5 kohaselt oli esitamise tähtajaks 27.08.2002. Hageja seevastu väitis, et esitas töövõtulepingu sõlmimisel kostjale kogu vajaliku informatsiooni korteri viimistlemisel kasutatavate materjalide kohta, kusjuures 02.10.2002 esitatud materjalide spetsifikatsioon ei muutnud varem esitatud andmeid. Hageja oli seisukohal, et tal puudus arusaam lepingu p-st 14.5, milles kohustati teda esitama siseviimistlustööde andmetabel hiljemalt 27.08.2002 ning et tegemist oli kostja standardse tüüptingimusega, mille üle läbirääkimisi ei peetud (ning et kõik vajalikud andmed olid lepingu sõlmimisel juba esitatud).
13.Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuigi kohus tuvastas, et töövõtulepingus kokkulepitud tähtaegu ei järgitud, jättis ta hagi rahuldamata, sest leidis, et hageja oli vastuvõtuviivituses. Sellest aga ei ole võimalik teha apellandi soovitud järeldust, et hageja vastutab kostjale tekitatud väidetava kahju eest. Asjas on tõendatud, et töövõtulepingu täitmise käigus esines poolte vahel mitmeid erimeelsusi, mille tulemusel lükkus objekti valmimine ja üleandmine-vastuvõtmine edasi. Kui asuda seisukohale, et siseviimistluse spetsifikatsioon esitati hilinemisega ja kostja ei saanud hagejast olevatel põhjustel oma kohustusi täita, siis lükkus tööde üleandmise tähtaeg lepingu p 14.5 kohaselt edasi 36 päeva (27.08.2002-02.10.2002) võrra. Seega pidi kostja tööd üle andma töövõtulepingus kokkulepitu asemel hiljemalt 19.11.2002. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks pärast nimetatud kuupäeva töövõtulepingu tingimusi rikkunud, kohtule ei esitatud.
14.Vaidlust ei ole selles, et töövõtulepingus ettenähtud töid ei lõpetatud ning objekt müüdi siseviimistlust lõpetamata. Töövõtulepingus kokkulepitud tingimuste muutmise kohta tõendeid kohtule ei esitatud. Vande all seletuse andnud hageja A. S. kinnitas, et poolte vahel ei olnud kokkulepet, mis oleks kohustanud teda ostma korterit ilma siseviimistluseta. Töövõtulepingu p-st 5.5 tulenev võimalus teha projektis muudatusi ning sõlmida täiendavaid kokkuleppeid, ei tähenda hageja kohustust nõustuda täiendavate tööde maksumuse osas kostja tingimustega. See, et 23.07.2003 sõlmitud memorandumis (tl 240-241) pooled kinnitasid nõustumist, et korterid müüakse lõpetamata siseviimistlusega ning et selle tõttu
alandatakse müügihinda 385 000 krooni võrra, ei võimalda järeldada hageja poolset vastuvõtuviivitust ajavahemikus 10.02.2003-23.07.2003. Hagejal ei olnud kohustust võtta vastu valmimata objekt. See, et pooled jõudsid 23.07.2003 vastavale kokkuleppele, ei kinnita kostja väidet töövõtulepingu tingimuste hageja poolse jätkuva rikkumise kohta. Kohtul ei olnud alust kohaldada hageja suhtes VÕS § 652 lg-st 1 tulenevat vastutust. Kuna asjas ei ole tuvastatud hageja poolset tegu - lepingu rikkumist -, mis oleks võinud kostjale väidetavat kahju põhjustada, ei pidanud kohus muid kahju tekitamise tingimusi käsitama.
15.Kahju suuruse osas leidis linnakohus õigesti, et asjas esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et kostja väidetavaks kahjuks võiksid olla AS-le H tasutud intressid. Kostja väitel on kahju tekkinud seoses vajadusega kasutada täiendava aja jooksul liisingufirma vara summas 4 095 000 krooni (lepingujärgne summa oleks 4 085 000 krooni). Kostja ei põhjendanud, miks ta lähtus sellest summast, mitte aga objekti tegelikust müügihinnast, s.o 3 700 000 kroonist. Kostja, tuginedes tehingu esialgsele väärtusele, ei arvestanud, et korterit nr 9 puudutav osa moodustas (müügihinnast) 2 575 000 krooni. Müügihinnast 1 125 000 krooni käsitas korterit nr 8, millega seotud lepingute pooleks oli AS V. Asjaolu, et nimetatud äriühing loovutas hagejale õiguse osta korter välja, ei kinnita töövõtulepingust tulenevate kohustuste üleminekut VÕS § 179 lg 1 tähenduses. Ka oli 18.10.2001 sõlmitud liisingulepingu (tl 189) tähtajaks 15.04.2003, mis kinnitab omakorda võimatust võrdsustada väidetav kahju alates 10.02.2003 tasutud intressidega.
16.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad apellandi kohtukulud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 ning kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-tele 1 ja 8 tema enda kanda.
Ü.Jänes
R.Allikvere
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.