Kohtulahend

Hagiavalduse kohaselt ei osanud E.P. kinkelepingut sõlmides ja tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse kustutamise avaldust tehes kõiki asjaolusid ette näha ega mõista tehingute juriidilisi tagajärgi. Tehingud on TsÜS § 13 lg 1 alusel tühised, kuna hageja oli nende tegemise ajal otsusevõimetu tingituna oma vanusest ja tervislikust seisundist. Hageja põeb vaimuhaigust (krooniline paranoidne skisofreenia) ja talle on määratud raske puue 05.05.2003 arstliku ekspertiisi otsusega nr 030360, mille kohaselt hageja vajab järelevalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste isikute elule, tervisele või varale. Hagejale on määratud tervisliku seisundi tõttu hooldajad. Kuna tehingud olid hagejale ilmselt kahjulikud, tuleb otsusevõimetust eeldada (TsÜS § 13 lg 3). Tehingute tagajärjel kaotas hageja oma vara ja elukoha. Kostja sõlmis kinnistu omanikuna 22.10.2003 laenulepingu OÜ-ga C.I.&K., mida ta ei suutnud täita, ning võla katteks on kohtutäitur välja kuulutanud kõnealuse kinnistu sundenampakkumise. Kinnistu nr 2087 on koormatud hüpoteegiga OÜ C.I.&K.kasuks. Hageja väitis, et kostja näitas 12.10.2003 [p. o 15.10.2003] avalduse ja hilisema käitumisega hageja suhtes üles jämedat tänamatust, sest pantis kinnistu laenu tagamiseks ning kinnistu on pandud sundenampakkumisele. Kostja on hageja arvel alusetult rikastunud. Kostja käitumises esinevad pettuse tunnused TsÜS § 94 mõttes. 15.10.2003 sõlmis kostja hagejaga lepingu, mille kohaselt garanteeris hagejale tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse elamule Raplas P3. Kostja ei seletanud hagejale, et TsÜS § 83 järgi on see tehing tühine. TsÜS § 13 lg-te 1 ja 3, § 84 lg 1, § 94 ning VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 alusel palus hageja tunnistada tühiseks kinnistu 12.06.2003 kinkelepingu ja selles sisalduva asjaõiguslepingu ning kohustada kostjat tagastama hagejale kinnistu asukohaga Raplas P3. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kinkelepingu sõlmimisel vastas hageja tahteavaldus tema tahtele. Hageja vajas abi elamu majandamisel. Kostja ja kostja isa H.V. olid hagejat selles pikemat aega aidanud ning hageja soovis suhted juriidiliselt vormistada. Leping tõestati notariaalselt ning kostja ega Rapla notar R.J. ei märganud hageja käitumises midagi sellist, mis oleks võimaldanud järeldada, et ta ei saa toimuvast adekvaatselt aru või tegutseb tahtevastaselt. Notar luges lepingu teksti ette ja hoiatas tehingu pooli tehingu tegemisega seotud ohtudest ja tagajärgedest. Hageja vastuväiteid ei esitanud ja oli lepingu tingimustega nõus. Hageja tervislikust seisundist sai kostja teada hagimaterjalidest. Kostja võttis 300 000 krooni laenu elamu remontimiseks. Rahast ei oleks remondiks piisanud ja seetõttu investeeris kostja raha äriprojekti, mis ebaõnnestus. Kostja ei ole seadnud eesmärgiks alusetut rikastumist hageja arvel. Kolmanda isiku kostja poolel seisukoht Kolmas isik kostja poolel OÜ C.I.&K. vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja on kinnitanud, et soovis kinnistut kinkida ja isikliku kasutusõiguse seadmisega ta tagas endale elamispinna. Seega ei olnud tehing hageja huvide vastane. 15.10.2003 hageja esitatud avaldust tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse elamule kustutamiseks ei ole kohtus vaidlustatud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Rapla Maakohus rahuldas hagi 29.07.2005 otsusega ning tunnistas tühiseks Rapla Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 2087 kantud kinnistu asukohaga Raplas P3 12.06.2003 kinkelepingu ja selles sisalduva asjaõiguslepingu ja mõistis kinnistu asukohaga

Raplas P3 kostjalt hageja kasuks välja. Otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et hageja sõlmis 12.06.2003 Raplas P3 asuva kinnistu kinkelepingu otsusevõimetuna ning 15.10.2003 avalduse tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse kustutamiseks tegi hageja samuti otsusevõimetuna. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 13 lg 3 kohaselt, kui isik tegi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu mõju all olles endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta tegi tehingu otsusevõimetuna. Hageja otsusevõimetust tehingute tegemise ajal tõendavad eksperdiarvamus, dokumentaalsed tõendid ja tunnistaja K.R.e ütlused. 05.05.2003 arstliku ekspertiisi otsusega nr 030360 on hagejal tuvastatud raske puue. Rapla Linnavalitsuse 20.02.2001 ja 15.10.2002 korraldustega on hagejale kinnitatud hooldajad K.R. ja M.L. SA Rapla Maakonnahaigla teatisest ja 03.03.2005 ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nähtuvalt põeb hageja alates 1959. a. kroonilist vaimuhaigust − paranoidset skisofreeniat, mis on kestnud ja süvenenud aastaid, kujundades välja pöördumatu haigusliku isiksusemuutuse ja sügava skisofreense tahte-tundeelu defekti. Kohtu määratud ekspert tuvastas, et hageja ei saanud oma psüühilise seisundi tõttu täiel määral aru oma tegevusest ega osanud seda juhtida tehingute tegemise ajal, samuti ei osanud hageja õigesti hinnata tehingute tagajärgi ja seda, kuidas need tehingud mõjutavad tema huve. Hageja seletas kohtule, et ta tahtis kinnistut kinkida kostja isale H.V.le, kes on teda aidanud, kuid mitte kostjale. Notari juures kinkelepingut tehes oli ta väga haige ega saanud dokumendi sisust aru. Viimatinimetatu on tuvastatud ka tunnistaja K.R.e ütlustega. K.R. andis ütlusi, et hageja ei saa dokumentide sisust aru, tunnistaja on pidanud talle alati dokumentide sisu lahti seletama. Hageja mõtleb teisiti kui tavainimesed. Kohus luges tunnistaja K.R.e ütlused usaldusväärseks tõendiks, kuna need haakusid hageja seletuse, ekspertiisiakti, arstliku ekspertiisi otsuse ja haigla teatisega. Tunnistajate R.J.a ja H.V. ütlusi ning kostja seletust selle kohta, et hageja oli kinkelepingu sõlmimise ajal otsusevõimeline ja sai kõigest aru, ei pidanud kohus usaldusväärseks, kuna need olid vastuolus teiste tõenditega. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kolmas isik kostja poolel palub tühistada Rapla Maakohtu 29.07.2005 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub jätta kohtukulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus kaevatava otsuse tegemisel rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme ja hinnanud tõendeid ebaõigesti. TsMS § 229 kohaselt lahendab kohus asja hagiavalduses esitatud nõuete ja poolte esile toodud asjaolude piires. Apellandi hinnangul on kohus käesoleva tsiviilasja lahendamisel väljunud hagi piiridest. Kohus on sisuliselt hinnanud hageja 15.10.2003 isikliku kasutusõiguse kustutamise avalduse mõju hageja õigustele. Hageja esitas nõude 12.06.2003 sõlmitud kinkelepingu tühisuse tunnustamiseks. Mistahes õigustoimingud, mis tehti lepingu sõlmimisest neli kuud hiljem, ei saa omada tähendust lepingu kehtivuse või tühisuse üle otsustamisel. Teiseks on kohus teinud meelevaldse järelduse, et Heldur Väljamäe mõjutas hagejat kinkima kinnistu väärtusega 800 000 kuni 1 000 000 krooni oma pojale. Sellisele asjaolule ei ole ükski protsessiosaline menetluse kestel tuginenud. Otsusest ei nähtu, missuguste tõendite alusel kohus tuvastas kinnistu hinna ja selle, et H.V. kulutas hageja elamu

parendamiseks 7 aasta jooksul 50 000 krooni. Arusaamatuks jääb, missuguse tähenduse omistas kohus oma seisukohale, et hagejal puudub arusaam saadud hüve ja kinke väärtuse ebaproportsionaalsusest. Kinge on oma olemuselt tasuta tehing. Tegemist on emotsionaalse seisukohaga, mida pooled jällegi ei olnud esile toonud. Kohtu siseveendumuse kujunemise käik ei ole jälgitav ega kontrollitav. Apellant leiab, et hageja otsusevõimetuse tuvastamisel kinkelepingute tegemise ajal hindas kohus tõendeid ebaõigesti. Kohus luges otsusevõimetuse tuvastatuks sellega, et hagejale on määratud hooldaja, tal on tuvastatud raske puue ning ta põeb kroonilist vaimuhaigust. Apellandi arvates ei oma isikule hooldaja määramine tähendust selle isiku otsusevõime seisukohast, kuna hooldaja määratakse teovõimelisele isikule. Hageja üldine halb tervislik seisund ei oma samuti tähtsust, kuna see on tõenditest nähtuvalt muutumatult halb juba aastaid. Apellant vaidleb vastu ka tunnistajate K.R.e ja R.J.a ütluste hindamisele kaevatavas otsuses. Ebaõige on pidada tunnistaja R.J.a ütlusi ebausaldusväärseks. R.J. on tehingu tõestanud notar, kes ametiisikuna kinnitas, et on kokku puutunud otsusevõimetusega ning keeldunud sel juhul tehingu tõestamisest. Kuna antud tehingut notar R.J. ei mäletanud, järeldas ta loogiliselt, et hageja otsusevõimes ei tekkinud kahtlust. K.R.e ütlused selle kohta, et hagejale väidetavalt ei selgitatud notari juures tema õigusi ja lepingu sisu, on vastuolus R.J.a ütlustega. K.R. ei viibinud lepingu sõlmimise juures ning tema ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest ta on hageja ainus seadusjärgne pärija. Seega on K.R.el isiklik huvi asja lahendamise suhtes. Kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Otsuse järeldusele, et hageja tegi enda huve kahjustava tehingu 12.06.2003 kinkelepingu sõlmimisel, räägib vastu asjaolu, et kinkelepingu sõlmimisele eelnes hageja kasuks tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmine elamule. Seega ei kaotanud hageja tehingu tegemise tagajärjel eluaset ning tema huvide kaitse oli tagatud. Kinnistu koormamine tasuta tähtajatu isikliku kasutusõigusega näitab, et hageja sai aru tehingu mõjust oma õigustele ja tegutses viisil, mida mõistlikult teo- ja otsusevõimeliselt isikult tavaliselt sellises olukorras võib oodata. Omandiõigus tähendab ka kohustusi ning hageja ei tulnud iseseisvalt kinnistu majandamisega toime. Hageja vabanes kinkelepingu sõlmimisega kohustustest, kuid elamu kasutusõigus jäi talle alles, mistõttu 12.06.2003 sõlmis hageja pigem endale kasuliku tehingu.

M.Klaar

U. Loonurm

M. Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.