lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-412/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 20.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-412/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
20.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1384
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-05-412

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number Kohus

2-05-412 Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom (eesistuja), Gaida Kivinurm ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2006 Tallinnas

Tsiviilasi

D OÜ hagi A. J. (kuni 04.06.2004 perekonnanimi "J"), V. T. ja G. M. vastu solidaarselt 400 000 kr. saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 22.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/227-1119/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. J. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

14.02.2006

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant A. J. ja vastustaja esindaja T. B.

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Linnakohtu 22.06.2005 otsus muutmata ja A. J. apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest.. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TÜ S ja OÜ V 10.09.2002 lepingu nr 064 metallist aiaosade puhastamiseks ja värvimiseks. Tallinna Linnakohtu 30.06.2003 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2/221-4228/03 on TÜ-lt S nimetatud lepingu järgi OÜ V kasuks välja mõistetud võlg 300 000 kr. ja kohtukulu 16 000 kr. Kohtutäitur Risto Sepp koostas 27.12.2004 sissenõudmise võimatuse akti täiteasjas nr 027/2003/1066, mille kohaselt võlgnik TÜ S ei oma vara ega asu registris märgitud aadressil. 06.01.2005 omandas hageja OÜ-lt V nõudeõiguse TÜ S vastu, mis tuleneb 10.09.2002

sõlmitud lepingust. Lepingu järgi kuulus hiljemalt 30.11.2002 TÜ S poolt tasumisele 262 548,10 krooni ja 13.05.2003 seisuga moodustas viivis sellelt summalt 216 595,50 krooni. Lepingu p 6 kohaselt leppisid pooled kokku, et tööde eest tasumisega viivitamisel arvestatakse viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Nimetatud lepingu sõlmimise ajal olid ühingu täisosanikud Angelina Jevstignejeva ja V. T.. G. M. on täisosanik alates 26.03.2003. Kuna TÜ S ei ole võimeline kohustust täitma, mida tõendab kohtutäituri poolt koostatud sissenõudmise võimatuse akt, vastutavad täisühingu osanikud solidaarselt ÄS § 101 lg 2, § 102 lg-te 1 ja 2 alusel täisühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 262 548,10 kr., viivised 121 541,90 kr. ulatuses ja tsiviilasjas nr 2/221-4228/03 30.06.2003 kohtuotsusega väljamõistetud riigilõivu 16 000 kr., kokku 400 000 kr. Kostja A. J. hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitel ei vastuta tema TÜ S 10.09.2002 sõlmitud lepingust tuleneva võla eest, kuna alates 01.03.2002 ei võtnud kostja osa täisühingu juhtimisest. Tema taotlusel oli direktor piiranud tema õigust osaleda TÜ S tegevusega seotud tehingutes ja lepingute sõlmimises, sest kostja soovis lahkuda täisühingust, olles sellest äriseadustikus ettenähtud korras ette teatanud. Samuti vaidles kostja vastu nõude suurusele ja leidis, et täisosanikud vastutavad nõude ulatuses, mille osas kohtutäitur 27.12.2004 aktiga selgitas välja sundtäitmise võimatuse TÜ S suhtes, see on kohtuotsusega välja mõistetud 316 000 kr. Kostjad V. T. ja G. M. hagile ei vastanud ja kohtusse ei ilmunud. Nendele loeti hagimaterjalid ja kohtukutsed kätteantuks väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 22.06.2005 otsusega ja mõistis A. J.lt, V. T.lt ja G. M.lt solidaarselt välja 400 000 kr. D OÜ kasuks. V. T. on äriregistri kande kohaselt täisühingu S täisosanik alates 31.05.2001, A. J. alates 08.02.2002 kuni 26.03.2003 ja G. M. alates 26.03.2003. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et TÜ S kohustused, mis tulenevad 10.09.2002 lepingust nr 064 ja mille täitmise tähtaeg saabus 30.11.2002, on täitmata. Võlgniku TÜ S esindaja V. T. on teinud kohtutäiturile ettepaneku Tallinna Linnakohtu 30.06.2003 tagaseljaotsuse alusel väljamõistetud võla osade kaupa tasumiseks ja 27.12.2004 on kohtutäitur koostanud sissenõudmise võimatuse akti nr 027/2003/1066. Seega on tõendatud, et hagejale nõude loovutamise leping põhineb tegelikul nõudel. ÄS § 101 lg 5 kohaselt võib osanik keelduda täisühingu kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole oma nõuet tulemusetult esitanud täisühingu vastu. Antud juhul on nõude tulemusetu esitamine täisühingu vastu tõendatud sissenõudmise võimatuse aktiga. Kostja A. J. vastuväide, et täisühingu osanike vastutus on piiratud tsiviilasjas nr 2/2214228/03 jõustunud kohtuotsuse alusel väljamõistetud võlaga, on alusetu. Kõnesoleva lepingu nr 064 p-s 6 leppisid pooled kokku, et tööde eest tasumisega hilinemise korral maksab tellija täitjale trahvi 0,5% p-s 2 esitatud summast iga viivitatud päeva eest. 13.05.2003 seisuga moodustas viivis põhivõlalt 216 595,50 krooni. Hageja nõuab viivist väiksemas summas − 121 541,90 kr., seega on viivise nõue õiguspärane ja kooskõlas 2(4)

VÕS § 76 lg-ga 1 ja § 113 lg-ga 1. Samuti ei võtnud kostja A. J. enda väitel alates 01.03.2002 osa täisühingu juhtimisest, aga ei saanud enne ühingust välja astuda, kui oli leitud uus osanik tema asemele, et täisühing saaks edasi eksisteerida. Kohtu hinnangul vastutab A. J. siiski täisühingu kohustuste eest solidaarselt teiste osanikega. ÄS § 101 lg 2 sätestab, et osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. ÄS § 88 lg 1 kohaselt on igal osanikul õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. ÄS § 91 sätestab, et juhtima õigustatud osanik võib mõjuval põhjusel, teatades sellest ette teistele juhtima õigustatud osanikele, juhtimisõigusest loobuda, juhul kui loobumine ei kahjusta ühingu huve. Kostja on palunud end välja arvata täisühingust, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks esitanud avaldust juhtimisest loobumiseks. Seega kostja kui täisosaniku õiguste piiramiseks teise kaasosaniku poolt puudus seaduslik alus. Ka ei tulene seadusest, et juhtimisõigusest loobumine või selle õiguse piiramine teise täisosaniku poolt tooks kaasa täisosaniku vastutusest vabastamise täisühingu kohustuste eest. Kostja oli küll esitanud avalduse täisühingust lahkumiseks, mis rahuldati TÜ S 01.04.2002 ja 31.01.2003 otsustega, kuid äriregistrisse kanti kostja lahkumine täisühingust 26.03.2003. ÄS § 102 lg 2 kohaselt vastutab täisühingu endine osanik solidaarselt teiste osanikega ka täisühingu selle kohustuse eest, mis on tekkinud enne tema lahkumise või väljaarvamise äriregistrisse kandmist, kui selle kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud või saabub viie aasta jooksul, arvates lahkumisest või väljaarvamisest. Kostjate V. T. ja G. M. suhtes rahuldas kohus nõude solidaarselt teiste kaasosanikega ÄS § 101 lg 2 ja § 102 lg 1 alusel, kuna V. Tonjuk oli kohustuse tekkimise ja selle täitmise tähtajal ühingu täisliige ning on nõuet tunnistanud ning G. M. on 26.03.2003 kantud äriregistrisse TÜ S täisosanikuna. Apellatsioonkaebus Kostja A. J. palub tühistada enda suhtes tehtud Tallinna Linnakohtu 22.06.2005 otsuse täies ulatuses ja teha vaidlustatud osas uus otsus, millega jätta hagi A. J. vastu rahuldamata. Apellant palub enda kasuks välja mõista kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja vääralt hinnanud tõendeid. Apellant ei ole nõus ÄS § 102 lg 2 kohtupoolse tõlgendusega, mille kohaselt täisühingu endine osanik vastutab solidaarselt teiste osanikega ka täisühingu selle kohustuse eest, mis on tekkinud enne tema lahkumise või väljaarvamise äriregistrisse kandmist, kui selle kohustuse täitmise tähtaeg on saabunud või saabub viie aasta jooksul, arvates lahkumisest või väljaarvamisest. Täisühingust lahkumist reguleerib ÄS § 107, mille kohaselt osanik võib täisühingust lahkuda majandusaasta lõpul, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette. Kohtule oli esitatud A. J. 01.03.2002 avaldus täisühingust lahkumiseks alates 01.03.2002. TÜ S üldkoosoleku 01.04.2002 otsusega see avaldus rahuldati. Äriregistri kanne tehti palju hiljem seoses sellega, et äriühingu edasieksisteerimiseks oli vaja leida A. J. asemele teine osanik (täisühingus oli kaks osanikku), vastasel korral oleks täisühing tulnud lõpetada. TÜ S üldkoosoleku 01.04.2002 otsus jõustus samal päeval ning apellandil ei olnud alates 01.03.2002 õigust täisühingu juhtimisest osa võtta.

3(4)

Apellant vaidleb samuti vastu kohtuotsusega välja mõistetud võla suurusele ning jääb esimese astme menetluses esitatud seisukoha juurde, et hagejal on õigus nõuda täisühingu osanikelt ainult Tallinna Linnakohtu 30.06.2003 tagaseljaotsusega tsiviilasjas TÜ-lt S väljamõistetud summat 316 000 krooni. Kohus viitas ÄS § 101 lg-le 5, mille kohaselt täitedokumendi alusel täisühingu vastu ei saa teostada sundtäitmist osaniku vastu. Seega on võlausaldajal õigus pöörduda täisühingu osanike vastu sellise võlanõudega, mida täisühing ei suuda rahuldada täitemenetluses. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Kohtukulud palub hageja jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellant A. J. apellatsioonkaebuse rahuldada, vastustaja esindajarahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Linnakohus on õigesti kohaldanud ÄS §-i 102 lg.2. Apellant tõlgendab nimetatud sätet ebaõigesti. Selle sätte järgi ei ole täisühingu endise liikme vastustuse suhtes oluline, kas täisühingu liige oli enne täisühingu kohustuse tekkimist esitanud avalduse täisühingust lahkumiseks või mitte, või et ta oli tema avalduse alusel täisühingu juhtimise õigusest ilma jäetud. Nõude loovutamise lepingust nähtub, et hageja omandas OÜ Ve nõude täisühingu vastu, mis tulenes 10.09.2002 lepingust viimaste vahel. VÕS § 167 lg.3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressidele ja leppetrahvile ehk tagatistele ja kõrvalkohustustele. Seega on alusetu apellandi väide, et hagejale läks täisühingu võlast üle vaid tagaseljaotsusega väljamõistetud summade nõudmise õigus.

Tiit Kollom

Ande Tänav

Gaida Kivinurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.