lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-05-22664/4

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 17.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-22664/4
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
981
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

17.märts 2006, Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-22664

Tsiviilasi

G. I. taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.12.2005 otsus riigi õigusabi andmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G. I. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Tühistada Harju Maakohtu 22.12.2005 otsus osas, millega kohustati G. I. osaliselt hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Teha tühistatud osas uus otsus.
2.Anda G. I.-le riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
3.Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja taotlus riigi õigusabi saamiseks
1.Taotluse kohaselt laenas G. I. N. L.-lt raha, mille laenusaaja laenas omakorda edasi A. P.-le. Lepiti kokku, et raha tegelik kasutaja A. P. täidab kõik G. I. ja N. L. vahelise tehingu tingimused. G. I. soovib nõuda intressi/kahju A. P.-lt, kes võttis G. I.-lt võlgu, kuid ei tagastanud seda tähtaegselt. Ilma advokaadi abita jääksid G. I. huvid ja õigused kaitseta.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.G. I. ei ole ülalpeetavaid. Tema sissetulekuks on pension 2745 krooni kuus, abikaasa saab palka 2680 krooni kuus. G. I.-le ja tema abikaasale kuulub Kehras, XXX asuv

korteriomand. G. I. puuduvad väärtpaberid, mootorsõidukid ja muu oluline vara. Taotlejal on N. L.-ga sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud kohustus 20 960 krooni ulatuses, millest ta maksab igakuiselt tagasi 4000 krooni. G. I. kulub eluasemele 300 krooni, toidule 3000 krooni, transpordile 150-200 krooni, sidekuludele 200-250 krooni, tervishoiule 500 krooni ja muudele vältimatutele püsikuludele 800 krooni kuus. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused

3.Maakohus rahuldas taotluse, kuid leidis, et G. I.-le tuleb anda riigi õigusabi kohustusega osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus tuvastas, et taotleja on pensionär ja ta elab abikaasaga koos. Ülalpeetavaid tal ei ole. Taotleja kulutused eluasemele on 300 krooni kuus, milles ei ole alust kahelda, kuivõrd antud kulutused on mõistlikus suuruses. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljavõtte kohaselt tehti taotlejale viimased töötasu või haigusrahade väljamaksed 2001.a. G. I. majanduslik seisund annab aluse määrata talle riigi õigusabi ja see tuleb anda kohustusega osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ning riigi õigusabi kulud vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 8 lg-le 2, arvestades taotleja enda ja tema abikaasa sissetulekut. Hüvitamise suuruse ja tasumise tähtaja määrab kohus tsiviilasjas tehtavas lõpplahendis. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
4.G. I. palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega anti talle riigi õigusabi kohustusega osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning teha asjas uus otsus, millega anda taotlejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
5.G. I. sissetulekuks on pension 2745 krooni ja abikaasa sissetulekuks töötasu 2680 krooni kuus. Taotlejale kuulub ühisvarana Kehras asuv korteriomand, mis on samaaegselt ka tema elukohaks. Muu vara G. I. puudub. Oma taotluses riigi õigusabi saamiseks märkis G. I. ka oma igakuiste kulutuste suuruse. Harju Maakohtu 01.09.2005 määrusega mõisteti G. I.-lt välja 28 810 krooni igakuise maksekohustusega 4000 krooni. Nimetatud kohustuse täitmine tõi taotlejale kaasa kolmandatelt isikutelt raha laenamise vajaduse. Eeltoodust tulenevalt tuleb G. I.-le anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, kuna nimetatud kulude kandmine ei ole taotlejale jõukohane. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada.
7.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi antakse ühel RÕS §-s 8 sätestatud viisil. Riigi õigusabi antakse ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
8.Maakohus asus seisukohale, et G. I. taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb rahuldada kohustusega hüvitada osaliselt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud vastavalt RÕS § 8 p-le 2. Sellekohast otsustust põhjendas kohus taotleja ja tema abikaasa sissetulekutega.
9.Vastavalt RÕS § 14 lg-le 1 arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Nimetatud sätte mõtte kohaselt tuleb kohtul arvestada mitte üksnes taotleja ja tema abikaasa sissetulekuid, vaid ka kulutuste suurust. Neid asjaolusid arvestatakse ka riigi õigusabi andmise viisi otsustamisel RÕS § 8 järgi. Maakohus tuvastas taotleja kulutused eluasemele – 300 krooni kuus, kuid jättis hinnangu andmata asjaolule, et G. I. on kohustus tasuda Harju Maakohtu 01.09.2005 kohtumääruse alusel N. L.-le igas kuus 4000 krooni. Ringkonnakohtu hinnangul on see taotleja majandusliku seisundi hindamisel tähendust omav asjaolu RÕS § 14 lg 1 tähenduses. Taotleja väitel on nimetatud kohtumäärusest tuleneva kohustuse täitmine toonud endaga kaasa vajaduse laenata raha kolmandatelt isikutelt. Kuigi taotleja ei esitanud kohtule nende isikutega sõlmitud laenulepinguid, on see väide, arvestades taotleja ja tema abikaasa sissetulekuid, usutav. G. I. sissetulekuks on pension 2745 krooni ja abikaasa sissetulekuks palk 2680 krooni kuus, mis on tõendanud Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna tõendi (t.lk 5) ja Valsiniidu AS palgalehega nr 20 (t.lk 6). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt kuulub abikaasadele Kehras, XXX asuv korteriomand, mis on nende eluase ja mida RÕS § 14 lg 2 järgi taotleja majandusliku seisundi hindamisel ei arvestata. Kulutused eluasemele, tervishoiule, toidule, sidele, transpordile ja muudele vältimatule püsikulutustele on taotluses esitatud arvestuse kohaselt kokku 4950 kuni 5050 krooni kuus, mida tuleb pidada mõistlikuks. Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et G. I. riigi õigusabi saamise taotlus tuleb rahuldada RÕS § 8 p 1 alusel, so kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Nimetatud kulude hüvitamine ei ole G. I.-le ilmselt jõukohane.

Ü. Jänes

T. Kollom

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.