lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-1683/6

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-1683/6
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1337
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2006. a Tartu

Tsiviilasja number

2-05-1683

Tsiviilasi

B.J. hagi E.M. ja A.I. vastu 86 952 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12.09.2005. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.M. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

21. veebruar 2006. a

Menetlusosalised ja nende

Apellant E.M., esindaja advokaat Toomas Ventsli

esindajad

Vastustaja A.I. Vastustaja B.J. , esindaja Maiu Paloots

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Maakohtu 12.09.2005 otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.B.J. palus E.M. ja A.I. solidaarselt välja mõista laen 75 000 krooni ja viivised TsK § 231 lg 1

alusel laenu tagastamisega viivitamise perioodi 23.10.1999-05.05.2005 eest 11 952 krooni. Hageja seletuse kohaselt andis ta 23.09.1999 kostjatele laenulepingu alusel laenu 75 000 krooni tagasimaksmise tähtajaga hiljemalt 23.10.1999. Kostjad väitsid, et raha on vaja kasvava metsa ostmiseks ja soovisid osa raha maksta palkides. Tegemist oli kostjate poolt ebaseadusliku raiega. Hageja ei ole palke ega raha saanud.

2.Kostja E. M hagi ei tunnistanud. E. M seletuse kohaselt organiseeris A. I hagejalt 23.09.1999 raha saamise metsa ülestöötamiseks. Saadud laenu eest tasus A. I oma võlgu 30 000 krooni. Hageja sai 1999 detsembris 47 000 krooni eest palke, hageja ise organiseeris palkide äraviimise. Palkide ülestöötamisel selgus, et tegemist on ebaseadusliku metsaraiega, millega seoses algatati kriminaalasi. Kuna A. I oli varem kriminaalkorras karistatud, võttis E. M süü enda peale. A. I lubas V.S. ja looduskeskkonnale tekitatud kahju hüvitamisel aidata, mida ta aga teinud ei ole. E. M on tasunud kahjud üksi ning ei ole saanud endale midagi ka hageja rahast. Kostja A. I tunnistas hagi 30 000 krooni ja sellelt arvestatud viivise osas. A. I seletas, et leppis hagejaga kokku, et kostja võlgnevuseks hageja ees jääb 30 000 krooni. Kostja on tasunud hagejale osadena 5000 krooni ning hageja viis öösel palke ära. E. M on vähemalt 45 000 krooni ära maksnud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 12.09.2005 otsusega hagi, juhindudes VÕSRS § 2 ning TsK §-dest 273; 276 lg 2; 173 lg 1; 231 lg 1 ja 188 lg 1, ning mõistis välja solidaarselt E. M ja A. I B.J. kasuks 86 952 krooni (sh tagastamata laen 75 000 krooni ja viivised 11 952 krooni) ning kohtukulu 9847.60 krooni. Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja andis kostjatele laenu 75 000 krooni tagasimakse tähtajaga 23.10.1999. Kuna laenuleping sõlmiti 23.09.1999 ja laenu tagasimaksmise tähtaeg oli 23.10.1999, kuulub VÕSRS § 2 kohaselt kohaldamisele ENSV tsiviilkoodeks. TsK § 276 lg 2 tulenevalt ei saa laenulepingu, mis peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, täitmise üle käivat vaidlust tõendada tunnistajate ütlustega, vaid laenu tagasimaksmise kohta tuleb esitada kirjalikud tõendid. Kumbki kostja ei ole esitanud kirjalikke tõendeid selle kohta, et hagejale oleks lepingu täitmiseks antud 45 000 krooni eest palke või makstud raha. E. M on viidanud võimalike tunnistajate olemasolule, kuid eeltoodust tulenevalt ei ole tunnistajate ütlused tõenditena lubatud ega piisavad. Poolte vahel ei ole tõendatud kokkulepe laenu tagasi maksmiseks palkide näol ega palkide üleandmine hagejale. Seega kostjad ei ole tõendanud hagejale laenu tagastamist. Laenulepingus on sätestatud, et kostjad said protsendita laenu, kuid viiviseid ei ole laenulepingus reguleeritud. Järelikult on hagejal õigus võtta viiviste arvestamise aluseks TsK § 231 lg 1 (kolm protsenti viivitatud summalt aastas). Kostjad ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Kuna kostjad on võtnud laenu ühiselt, määramata kummagi osa suurust, on tegemist kohustise eseme jagamatusega ning summa tuleb kostjatelt TsK § 188 lg 1 alusel välja mõista solidaarselt.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.E. M taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega vähendada väljamõistetud summat. Kaebuse põhjenduste kohaselt andis hageja kostjatele 23.09.1999 metsa ülestöötamiseks 75 000 krooni laenu. Kostjad pidid selle summa tasuma metsamaterjaliga. Kostjad said hagejale tasuda oma võlga metsamaterjaliga 47 000 krooni eest, siis jäid kostjad ebaseadusliku metsaraiega vahele ja E. M vastu algatati Jõgeva Politseiprefektuuris kriminaalasi. Eeluurimise käigus kuulati

üle ka hageja, kes väitis, et käis metsas puude järel, kuid koguse näitas tunduvalt väiksemana. 26.08.2005 kohtuistungil väitis aga hageja, et ei ole üldse metsas käinud ega midagi saanud. Seega andis hageja kohtus teadvalt valeütlusi. E. M taotles kohtuistungil tunnistajate ülekuulamist, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata. Kohtuistungi ajal E. M ei teadnud, et tal on säilinud kriminaalasja süüdistuskokkuvõte, kus 8. leheküljel on tõendina märgitud ka hageja ütlused. Seoses vastuoludega hageja ütlustes Jõgeva Politseiprefektuuris ja Tartu Maakohtus palub apellant tunnistajatena üle kuulata R.H. ja U.M., kes olid juures, kui hageja ütles, et tal ei ole apellandi vastu mingeid materiaalseid nõudmisi, sest ta on saanud apellandi käest vastavas koguses metsamaterjali. 04.10.2005 täienduses apellatsioonkaebusele taotleb apellant hagi aegumise kohaldamist. Täienduse põhjenduste kohaselt taotles E. M 09.08.2005 eelistungil kui maksujõuetu raske puudega invaliidsuspensionär riigi kulul esindajat, kuna tal puuduvad juriidilised teadmised ning ta ei ole suuteline oma õigusi realiseerima. Kohus jättis taotluse rahuldamata, leides, et asjal ei ole perspektiivi. Kohus ei tutvustanud E. M õigusega vastavalt VÕSRS § 11 taotleda hagi aegumist. Oma õigusest sai apellant teada tuttava juristi käest.

5.B.J. taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt peab juhindudes TsMS § 91 lg 1 kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. E. M ei ole esitanud esimese astme kohtus lisaks poole seletusele muid tõendeid, mis kinnitaks tema vastuväiteid. Väljavõtet süüdistuskokkuvõttest ei saa juhindudes TsMS § 90 käsitleda tõendina. Nimetatud väljavõte ei tõenda mingil moel, et hagejale oleks tasutud laenust 47 000 krooni palkidena. Hageja ei ole metsas palkide järel käinud ja palke saanud. TsMS § 93 kohaselt, kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. TsK § 276 lg 2 tuleneb põhimõte, mille kohaselt on keelatud tunnistajate ütlustega tõendada laenulepingute täitmist, mis peavad olema sõlmitud kirjalikus vormis. Nimetatud seisukohta kinnitab Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-99. Eeltoodut arvestades tuleb tunnistajad jätta üle kuulamata. Laenuleping on sõlmitud 23.09.1999. Juhindudes VÕSRS § 9 lg 1 kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
1.juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud enne 1. juulit 2002. Aegumistähtaja kulg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, antud kaasuses 24.10.1999, seega enne 1. juulit 2002. Alates 1. juulist 2002 kehtiva TsÜS § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, seega lühem kui kohustise sissenõutavaks muutumisel kehtinud 10 aastat. Vastavalt VÕSRS § 9 lg 2, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. B.J. esitas hagi maakohtusse 05.05.2005, seega enne kolme aasta täitumist. Hagi esitamisega on nõude aegumine peatunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei pea vajalikuks käesolevas otsuses maakohtu põhjendusi korrata. Maakohus on õigesti materiaalõigust kohaldanud ning märkinud, et kostjad ei ole esitanud lubatavaid asjakohaseid tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks selle kohta, et nad on osa laenukohustusest enne hagi esitamist täitnud.

Ringkonnakohus märgib ka, et kostjad on esitanud vastuolulisi seisukohti. A. I on maakohtus omaks võtnud, et ta võlgneb oma osana 30 000 krooni hagejale. Samas apellant on esitanud väiteid, et tasutud on 47 000 kr. Ringkonnakohtus jäi apellant väite juurde, et ta on tasunud 45 000 kr. Tõendeid, mis kinnitaksid kostjate vastuväiteid ka eelnimetatud summade tasumise kohta, ei esitatud ka ringkonnakohtule. Ringkonnakohus leiab, et apellandi väited selle kohta, et hageja on samuti andnud vastuolulisi seletusi asjaolu kohta, kas ta käis metsas puude järel või mitte, ei saa olla tõendiks, mis tõendaks apellandi väidet, et hageja viis laenu katteks ära ebaseadusliku metsaraide tulemusena saadud metsamaterjali. Apellandi väide, et haginõue on aegunud, ei ole õige. Vastustaja vastuväide, et kohaldamisele kuulub VÕSrakS § 9 lg 2 , mille kohaselt käesolevas asjas algas 3-aastane hagi aegumise tähtaja kulgemine 1.juulist 2002, on õige, seega hagi ei ole aegunud.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.