Hageja E.M. ja kostja S OÜ lepinguline esindaja A.K.
RESOLUTSIOON
Tühistada Tallinna Linnakohtu 23.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/277-2848/04 ja teha asjas uus otsus. Tunnistada töölepingu lõpetamine E. M.-ga 19.01.2005 TLS § 86 p 6 alusel alates 12.01.2005 ebaseaduslikuks ja lugeda poolte vahel tööleping lõppenuks TLS § 79 alusel töötaja algatusel alates 01.05.2005. Välja mõista S OÜ-lt:
1.E. M. kasuks hüvitis 17 700 (seitseteist tuhat seitsesada) krooni hüvitisena töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
2.riigilõivu riigituludesse 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. S OÜ õigusabikulud jätta tema enda kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse peale võib TsMS § 670 lg 1 kohaselt esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.E. M. esitas 13.04.2005 Tallinna Linnakohtule hagi S OÜ vastu ja palus tühistada 19.01.2005 käskkiri nr 03-P talle distsiplinaarkaristuse määramise kohta, tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, lõpetada tööleping töötaja algatusel ja mõista välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 35 075,40 krooni.
2.Hageja asus 15.03.2003 sõlmitud töölepingu alusel S OÜ-s tööle puhastusteenindajana. Tööleping lõpetati temaga 24.11.2004. Hageja vaidlustas töölepingu lõpetamise töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni 11.01.2005 otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks ja ta ennistati tööle. 19.01.2005 määrati tööandja käskkirjaga hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine TDVS § 3 lg 4 alusel töökohustuste rikkumise ja tööandja seaduslike korralduste eiramise tõttu alates 12.01.2005. Hageja vaidlustas teistkordse töölepingu lõpetamise. Töövaidluskomisjoni
10.03.2005 otsusega jäeti töötaja avaldus rahuldamata. Hageja arvates puudus tööandjal alus talle uue distsiplinaarkaristuse määramiseks, kuna tööandja ei olnud täitnud töövaidluskomisjoni 11.01.2005 otsust, ennistanud teda tööle ega tühistanud käskkirja ega sõlminud hagejaga uut töölepingut. Seega puudus pooltel töösuhe. Hageja ei rikkunud töödistsipliini, keeldudes asumast tööle kohas, mis ei vastanud temaga eelnevalt sõlmitud töölepingule ja töövaidluskomisjoni 11.01.2005 otsusele. Kostja vastuväited
3.Kostja palus hagi rahuldamata jätta. 25.05.2004 sõlmisid pooled töölepingu lisa nr 1, milles on töö tegemise kohana kokku lepitud Tallinn ja Harjumaa. Kostja ei paigutanud hagejat ennistamise järgselt tööle väljapoole seda piirkonda, vaid suunas ta AS Elcoteq Tallinna objektile, kus puudus piisav arv puhastusteenindajaid. Kostja ei pidanud hagejat paigutama endisesse töö sooritamise asukohta. Kostja arvates on töötaja tööle ennistamise sisuks töötaja tööle lubamine töölepingus nimetatud ametikohale lepingus kokkulepitud omavalitsusüksuse piires lepingus nimetatud sisuga töökohustuste täitmiseks, tagades lepingus kokkulepitud palga ja töötingimused. Töövaidluskomisjoni 11.01.2005 otsus kõrvaldas 24.11.2004 käskkirjaga kohaldatud distsiplinaarkaristuse määramise tagajärje ja taastas pooltevahelise töölepingulise suhte. Kuna hageja ei asunud tööle kostja poolt määratud töö sooritamise asukohta, lõpetas kostja temaga töölepingu. Kostja järgis distsiplinaarkaristuse määramisel protseduurireegleid ja töölepingu lõpetamine oli seaduslik. Seetõttu on alusetu ka hüvitisenõue. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
4.Tallinna Linnakohus jättis 23.11.2005 otsusega hagi rahuldamata. Hageja asus 15.03.2003 AS-iga Serviks sõlmitud töölepingu alusel tööle PES puhastusteenindajana (t.lk 21-22). 31.12.2003 teatati hagejale, et tema tööandjaks saab alates 01.01.2004 S OÜ (t.lk 20). Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 25.05.2004 töölepingu lisa nr 1 (t.lk 16). 24.11.2004 määrati tööandja käskkirjaga hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel (t.lk 10). Töövaidluskomisjoni 11.01.2005 otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks ja ta ennistati tööle (t.lk 26-27). Töövaidluskomisjonile 04.02.2005 esitatud avalduse kohaselt läks hageja 11.01.2005 tööandja juurde sooviga asuda tööle (t.lk 28-31). Sel päeval teda tööle ei lubatud. 12.01.2005 tööandja korraldusega määrati hageja töökohaks alates 12.01.2005 kella 14.30 Elcoteq Tallinn (t.lk 24). 12.01.2005 avalduses palus hageja ennistada teda töölepingus ja selle lisas märgitud tööle (t.lk 25). Menetluse käigus selgitas hageja, et ta soovis, et kostja ennistaks teda tööle töökohta Tallinnas Liivalaia 8. Seega on pooltel vaidlus töö tegemise kohas.
5.15.03.2003 töölepingus on töö tegemise põhilise asukohana kokku lepitud Hansapanga ruumid Liivalaia 8 korrustel, 7, 12 ja 13, laegaste ruum ja lift ning tööpiirkonnaks kogu tööandja tegevuspiirkond. 25.05.2004 sõlmitud töölepingu lisa nr 1 p-s 3 on töö tegemise asukohana kokku lepitud Tallinn ja Harjumaa. Seega täpsustasid pooled töölepingu lisas nr 1 töö tegemise geograafilist asukohta, muutes selle konkreetsemaks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates ekslik hageja seisukoht, et kostja oleks pidanud teda ennistama tööle asukohaga Tallinnas Liivalaia 8. Kuigi 15.03.2003 töölepingus ja selle 25.05.2004 lisas nr 1 on hagejale makstava töötasu kujunemine täpsustatud konkreetsete ruumide lõikes, ei muuda see poolte kokkulepet töö tegemise asukoha osas. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei asunud 12.01.2005 tööle Elcoteq Tallinn objektile. Hageja ei ilmunud tööle ka 13.-18.01.2005. Hageja väitel ei läinud ta Elcoteq Tallinn objektile tööle muu hulgas seetõttu, et ta sai L. P.-lt telefoni teel teada, et seal ei vajata täiendavat tööjõudu. Kooskõlastades selle informatsiooni personalijuhi Kai Sauaga, jäi hageja töö ootele koju. Hageja väide ei leidnud tõendamist. Kohtule esitatud kõneeristused ei tõenda, et tööandja lubas hagejal töölt puududa. Seda ei
tõenda ka kohtule esitatud muud tõendid. 12.01.2005 avalduses märkis hageja, et kostja poolt pakutud töö ei ole talle vastuvõetav (t.lk 25). Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ja hagiavalduses märgib hageja, et teda oleks pidanud ennistama tööle asukohta Tallinnas Liivalaia 8. Hageja arvates oli tema suunamine tööle Elcoteq Tallinn objektile ebaseaduslik. Seetõttu ei ole kohtu arvates usaldusväärne hageja väide, et ta ei läinud kõnesolevale objektile tööle kuna teda seal ei vajatud.
6.Ekslik on hageja seisukoht, et kostja ei saanud talle 19.01.2005 uut distsiplinaarkaristust määrata põhjusel, et pooled ei olnud sõlminud uut töölepingut. Töövaidluskomisjoni 11.01.2005 otsusega tunnistati hagejaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslikuks ja ta ennistati tema endisele tööle (t.lk 26-27). Pooled said töövaidluskomisjoni otsusest teada 11.01.2005. Hageja ilmus 11. ja 12.01.2005 kostja asukohta sooviga asuda tööle, 12.01.2005 lubati hagejal tööle asuda (t.lk 24). 19.01.2005 määrati tööandja käskkirjaga hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine TDVS § 3 lg 4 alusel töökohustuste rikkumise ja tööandja seaduslike korralduste eiramise tõttu (t.lk 38). Käskkirja kohaselt puudus hageja alates 12.01.2005 põhjuseta töölt ja rikkus sellega töödistsipliini. TLS § 50 tuleneb, et töötaja üheks olulisemaks kohustuseks on teha kokkulepitud tööd ja täita erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Kuivõrd tõendamist leidis, et hageja ei asunud peale 12.01.2005 korralduse saamist tööle (t.lk 24), rikkudes sellega kohustust teha kokkulepitud tööd, ning avaldas kostjale, et ta ei kavatse korralduses näidatud töökohas tööle asuda, rikkus hageja jämedalt töökohustust, mistõttu ei ole temale 19.01.2005 käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus ebaseaduslik. Seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse põhjendused
7.Hageja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kaebuse kohaselt jättis kohus tähelepanuta, et 15.03.2003 töölepingu p-s 2.2 on täpselt kokku lepitud töö teostamise kohas, selleks ei ole kogu Harjumaa. Uuele töökohale suunamiseks oleks pidanud pooled sõlmima uue töölepingu. Ka töölepingu lisa nr 1 p 7 seob lepingu kehtivuse otseselt kostja ja Hansa Maja OÜ vahelise lepinguga, määrates töö teostamise kohaks Liivalaia 8 asuvad pinnad. Lepingu lisa sõlmiti põhjusel, et muutusid täpsed töö teostamise kohad (lisandus korrus 9 ja eemaldati korrus 12, mille suhtes pidi hageja sõlmima kostjaga eraldi töövõtulepingu). Töölepingus on töö tegemise kohana märgitud Tallinn Liivalaia 8 ja konkreetsed töö teostamise kohad antud objekti piires. Tööle ennistamise järgselt suunas kostja hageja tööle aga Elcoteq Tallinn objektile, mis oleks eeldanud uue töölepingu sõlmimist. 12.01.2005 korralduses tööle suunamiseks puuduvad kõik töölepingus kohustuslikud tingimused. Töötaja tööle suunamine teisele objektile on töölepingu muutmine TLS § 59 lg 1 järgi, mis on lubatud vaid poolte kokkuleppel. 12.01.2005 avalduses nõudis hageja endist tööd endistel tingimustel. Kostja on esitanud erinevaid põhjendusi hageja üleviimise vajaduse kohta. Kostja ei ole tootmishädavajaduse esinemist tõendanud. Hageja leppis personalidirektori K.S. suuliselt kokku, et oodatakse ära töövaidluskomisjoni otsus. Hageja seati tahtlikult olukorda, mis võimaldas talle distsiplinaarkaristuse määramise. Apellatsioonkaebuse vastus
8.Kostja leiab, et kohtuotsus on objektiivne ja põhjendatud ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
9.Ringkonnakohus, ära kuulanud hageja ja kostja esindaja seisukohad ning tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et linnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormide rikkumise tõttu. Apellatsioonikohtul on võimalik teha uus
otsus, millega hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes rahuldada, lugeda E.M. töölt lahkunuks omal algatusel ning rahuldada hüvitise väljamõistmise nõue osaliselt.
10.Vaidlus puudub selles, et hageja töötas kostja juures puhastusteenindajana ja tema töö tegemise kohaks olid Hansapanga ruumid asukohaga Liivalaia 8; alates 01.07.2004 7.,9. ja
13.korrus ja 12. korruse ruumid (t.lk.16) kuni temaga 24.11.2004 töölepingu lõpetamiseni TLS § 86 p 7 alusel. Hageja tööleping oli sõlmitud tähtaegselt vastavalt tööandja ja töötaja kliendi vahel sõlmitud heakorratööde lepingule nr 250.000-011/04-1 Liivalaia 8 pindadel tähtajaga kuni 28.02.2007 (t.ll 16 p.7.).
11.Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 11.01.2005 otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine E. M.-ga ebaseaduslikuks ja ta ennistati tema endisele tööle (t.lk.2627).
12.12.01.2005 andis kostja personalijuht K.S. korralduse määrata hageja töökohaks alates 12.01.2005 Elcoteq, asukohaga Peterburi tee 67A Tallinn ja töö organiseerimise osas pidi korraldusi andma meister L.P. (t.lk.24). Hageja sellega ei nõustunud ja ta esitas oma vastuväite kirjalikult, milles palus end ennistada endisele vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele (t.lk.25).
13.19.01.2005 lõpetas tööandja töölepingu E.M.-ga TLS § 86 p 6 alusel, seoses töötaja poolt töökohustuste rikkumisega (t.lk.38). Töövaidluskomisjon ja Tallinna Linnakohus jätsid töötaja avalduse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks rahuldamata.
14.Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse puhul tuleb esmalt tuvastada, kas tööandja täitis töövaidluskomisjoni 11.01.2005 otsuse ja ennistas töötaja tema endisele tööle.
15.Vastavalt ITLS § 29 lg-le 1 on töötajal õigus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel nõuda endist tööd või ametikohta. Vastavalt sama seaduse §-le 32 lg 1 kohaselt kuulub töövaidlusorgani otsus töötaja tööle ennistamiseks viivitamatult täitmisele ning otsuse täitmist ei ole õigus peatada. ITLS § 32 lg 2 kohaselt loetakse tööle ennistamise otsus tööandja poolt täidetuks, kui tööandja on kirjalikus vormis tühistanud töölepingu lõpetamise kande töölepingus või vastava käskkirja või muu kirjaliku dokumendi töölepingu lõpetamise kohta ega tee takistusi tööle ilmunud töötajale endisele (otsuses märgitud) töö tegemiseks. Töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p-des 6-8 ettenähtud juhtudel on tööandja kohustatud tunnistama kehtetuks ka dokumendi, mille ta koostas vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele.
16.Ringkonnakohus leiab, et hagejal on õigus, kui ta väidab, et tööandja ei ole töövaidluskomisjoni otsust tema suhtes täitnud. Kuigi tööandja kinnitas uue distsiplinaarkaristuse määramise ja töölepingu lõpetamise käskkirjas, et ta on töötaja tööle ennistamise kohustuse täitnud (t.lk.38), ei ole see kooskõlas asjas esitatud tõenditega ega ka töötaja uuesti töölt vabastamisega alates 12.01.2005.
17.Tööandja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud ITLS § 32 lg-s 2 sätestatud kohustused nii vormistuslikust küljest kui ka teinud töötajale võimalikuks viivitamatu tööle asumise endisele tööle. Tööandja ei tohi teha töötajale takistusi endise töö tegemiseks. Tööandja väide, et töövaidluskomisjoni 11.01.2005 otsuse täitmiseks tuleb lugeda 12.01.2005 vormistatud korraldust töötaja suunamise kohta tööle Elcoteqi, on ebaõige. Esiteks kinnitab vastupidist korraldusel olev personalijuhi omakäeline kinnitus, et dokument kehtib tööinspektsiooni vastuse saamiseni (t.lk.24), et tegemist ei ole töövaidluskomisjoni otsusel
põhineva otsustusega. Teiseks on tööandja märkinud 19.01.2005 vormistatud käskkirjas, et toimus töötaja ajutine üleviimine tootmishädavajaduse tõttu ja töötajale pakuti teist töö sooritamise kohta. Nimetatud vastuolulistest seisukohtadest saab järeldada, et tegelikult tööandja ei soovinudki töötajat endisele tööle ennistada, s.t otsust viivitamatult täita.
18.Vaidlus puudub selles, et töövaidluskomisjoni istungil olid nii töötaja kui ka tööandja esindaja kohal, mistõttu töövaidluskomisjoni otsus oli pooltele teada asja arutamise päeval (ITLS § 23 lg 1). Töövaidluskomisjoni otsus tehakse pooltele teatavaks küll 5 tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist, kuid istungi toimumise päeval teatatakse pooltele, kas avaldus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Kuigi ITLS § 24 kohaselt võisid pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel esitada sama töövaidluse läbivaatamiseks hagiavalduse kohtusse, ei ole see seotud ITLS §-s 27 sätestatud viivitamatu otsuse täitmise nõudega.
19.Nõustuda ei saa tööandja väitega, et ta on täitnud töövaidluskomisjoni otsuse, kuna töötaja töö tegemise kohaks on märgitud Tallinn ja Harjumaa ning sellest tulenevalt ei ole vahet, kas töötaja töötab puhastusteenindajana Liivalaia 8 asuvas Hansapangas või tehases Elcoteq aadressil Peterburi tee 67A. Kuna töötaja töölepingus oli kokku lepitud töö tegemine Hansapanga ruumes Liivalaia 8 korrustel 7., 12. ja 13., laegaste ruum ja lift ning tööpiirkonnaks kogu tegevuspiirkond, siis lisas nr 11 oli täpsustatud vaid korruseid, sätestatud tööaja normid ja töötasu. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda töötajale töö pakkumist Elcoteqis endisele tööle ennistamiseks. Sama on tööandja ka leidnud, käsitledes eelnimetatud tegevust TLS § 65 lg 2 p-s 4 sätestatud ajutise üleviimisega teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu muudel erakorralistel juhtudel.
20.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna töötaja ei olnud ennistatud vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele tööle, s.t töövaidluskomisjoni 11.01.2005 otsus oli täitmata, ei olnud võimalik töötajaga alates 12.01.2005 töölepingut uuesti lõpetada.
21.E.M. nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks tuleb rahuldada ja lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel Vastavalt ITLS § 29 lg-le 2, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis peab töövaidlusorgan lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel lugema töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töövaidlusorgani otsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui töötaja oli pärast töölepingu lõpetamist asunud tööle teise tööandja juurde, loeb töövaidlusorgan töötaja omal algatusel lahkunuks töötaja teise tööandja juurde tööle asumisele eelnevast päevast. Vaidlus puudub selles, et E.M. asus 02.05.2005 tööle teise tööandja juurde (t.lk.78). Seega tuleb tööleping lugeda töötajaga lõppenuks 01.05.2005.
22.Vastavalt TLS § 117 lg-le 2 kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töötaja kinnitusel oli tema keskmine palk 5900 krooni ja tööandja vastuväiteid palga suuruse osas ei esitanud. Kirjalikus vastuses hagile pidas kostja hüvitise nõuet alusetuks, kuna tööleping oli tema väitel seaduslikult lõpetatud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades konkreetse töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu töölepingu lõpetamisel ning töötaja töötamise kestust tööandja ja tema õiguseelneja juures, tuleb tööandjalt välja mõista töötaja kolme kuu keskmine palk, s.t 3x5900 krooni.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud (s.t enne 01.01.2006 kehtinud) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 64 lg 1 kohaselt
mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, s.t suuruses 1250 krooni. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
U.Loonurm
Ü.Jänes
T.Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.