Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.03.2006, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ B.I. hagi M.D.i vastu allrendilepingu p 2.1.1 kehtetuse tunnustamiseks ja pettuse teel saadud üürisoodustuse summas 214 894,50 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 6. juuni 2005. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ B.I. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ B.I., esindaja E.P., vastustaja M.D., esindaja adv V.K.
Asja läbivaatamise kuupäev
28.02.2006
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 06.06.2005 otsus motiivide osas ja jätta hagi rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud motiividel.
2.Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Välja mõista OÜ-lt B.I. 5900 (viis tuhat üheksasada) krooni apellatsiooniastme õigusabikulu M.D.i kasuks Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Poolte vahel sõlmiti allrendileping 01.12.1999, millega anti kostjale rendile ruumid hageja poolt hallatavas hoones. Lepingut sõlmides lähtuti kostja väitest, et talle on kompenseerimata 218 000 krooni tema poolt tasutud ja AS J. poolt teostatud remonttööde eest. Ruumid anti rendile pikaks perioodiks ning fikseeritud madala rendihinnaga ja igakuise rendisoodustusega 3888, 50 krooni kuni 1. septembrini 2004. a, mil saaksid kostja väidetavad investeeringud rendisoodustusega kaetud. AS J. arhiivist algdokumentide kontrollimisel selgus, et kõik kostjapoolsed remondiarved on talle täies ulatuses kinni makstud enne allrendilepingu sõlmimist. Kostja ei ole esitanud ka dokumente, mis kinnitaksid tema väiteid renditavatele ruumidele tehtud täiendavatest investeeringutest. Hageja tühistas 03.11.2003 avaldusega kostjaga sõlmitud allrendilepingu pettuse tõttu ja teatas allrentnikele, et teostab nendega üüriarveldamist ilma kostja vahenduseta.
2.08.06.2004 esitatud täiendatud hagiavalduses palub hageja tunnustada 01.12.1999 poolte vahel sõlmitud allrendilepingu punkti 2.1.1. kehtetust osas, millega, arvestades kostja poolt ruumidele tehtud kapitaalseid remonttöid, on kostja poolt tasumisele kuuluvat igakuist üürisummat vähendatud 3888, 50 krooni võrra. 28.01.2005 esitatud väljamõistetava summa täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja pettuse teel õigusliku aluseta saadud üürisoodustuse summa 214 894, 50 krooni. Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja pole rikkunud allrendilepingut ja on oma kohustused täitnud nõuetekohaselt, mistõttu puudus alus tehingu kehtetuse tunnustamiseks või tühistamiseks. Selgusetu on hageja nõue ja selle tekkimise alused.
3.Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja pole rikkunud allrendilepingut ja on oma kohustused täitnud nõuetekohaselt, mistõttu puudus alus tehingu kehtetuse tunnustamiseks või tühistamiseks. Selgusetu on hageja nõue ja selle tekkimise alused.
Esimese astme kohtu otsus
4.Kohus jättis hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt välja kohtukulu 9440 krooni kostja kasuks.
5.01.12.1999 leping, mis on pealkirjastatud kui allrendileping, sisaldab allrendi- ja tasaarvestuslepingut. Poolte poolt remondi maksumuse tasaarvestamine rendileandja rendinõudega ei olnud vastuolus lepingu sõlmimise ajal kehtinud rendiseadusega. Hageja esindaja tühistas mõlemad lepingud ühel ja samal alusel. Sisuliselt on tegemist tasaarvestuslepingu kehtetuse tunnustamise nõudega.
6.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSrakS) § 7 lõike 1 kohaselt enne 01.07.2002 tehtud tehingu saab pärast 01.07.2002 tühistada või lepingu ühepoolselt lõpetada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 9 lõike 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses
2(6)
ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Seega kohaldada tuleb tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seadust (TsÜS).
7.Hageja esindaja seletusega on tõendatud, et enne lepingu sõlmimist 01.12.1999 olid juba 1996. aastast tema valduses kõik (ühed ja samad) kuludokumendid ja asja dokumentaalne seis lepingu sõlmimise hetkel teada, samuti võimalus tasaarvestuse tegelikkusele vastavust kontrollida, kuid jättis selle korrektselt tegemata. Seega hageja esindaja pidi tema poolt väidetavast kostja pettusest teada saama 01.12.1999 ja hagi esitama alates 02.12.1999 ühe aasta jooksul. Hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks oli 0l.07.2002 aegunud, mistõttu allrendileping on kehtiv ja hagi 01.12.1999 poolte vahel sõlmitud allrendilepingu punkti 2.1.1 kehtetuse tunnustamiseks osas, millega on vähendatud igakuist üürisummat 3888.50 krooni võrra tuleb jätta rahuldamata. Asjaolu, et hageja esindaja 24.11.2003 võrdles kostja poolt esitatud dokumente AS-s J. olevate dokumentidega, mis on tõendatud ka tunnistaja T.P.i ütlustega, ja sai 1996. a olnuga sama tulemuse, ei muuda kohtu seisukohta.
8.Hageja soovib saada väidetavalt saamata jäänud renti (kostja poolt alusetult saadud tulu), kuid arvestades, et lepingu tühistamine TsÜS § 72 lõike 1 (kehtetu alates 01.07.2002) alusel kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse korras ei ole kehtiv, siis nõuet VÕS § 1028 alusel ei ole võimalik esitada. Hageja nõue tunnustada allrendilepingu p 2.1.1 osalist kehtetust jäi rahuldamata, mistõttu tasaarvestusleping on kehtiv ja kostja ei ole säästnud õigusliku aluseta oma vara. Kahju nõuet ei saa esitada ka TsÜS § 101 alusel, sest TsÜS § 101 lõike 1 alusel saab kahju nõuda isik, kes on tehingu käesolevas jaos sätestatud alusel ja korras tühistanud (kehtiv alates 01.07.2002). Pettuse mõjul kohus tasaarvestust kehtetuks ei ole tunnistanud. Tegemist on tasaarvestusega lepingu alusel, mis tõendab tasaarvestuse toimumist. Rendi suurus on kokku lepitud lepingus. Seega tasaarvestatud rendi osa ei saa olla kahjuks TsÜS § 72 lõike 5 mõttes. Tasaarvestuse kehtivuse tõttu ei ole võimalik seda kostjalt hageja käsuks välja mõista.
9.01.04.1996 allrendilepingu tähtajaga 01.04.2056, rendiga kuus 5975 krooni punkti 2.2 kohaselt ei pidanud kostja seoses ruumide väljaehitamiseks tehtud projekteerimis- ja ehituskuludega ruumide käsutamise eest renti maksma enne 01.09.2004. Pooled sõlmisid 01.12.1999 allrendilepingu eelpool punktis 1 märgitud tingimustel. Sama lepinguga tühistati 01.04.1999 allrendileping. Hageja enda kinnitusega 03.11.2003 lepingu tühistamise avalduses on tõendatud, et 01.12.1999 sõlmiti uus leping 01.04.1996 lepinguga samadel soodustingimustel nii lepingu kestvuse kui ka hinnasoodustuse osas. Poolte seletuste kohaselt lepingu sõlmimisel tasaarvestuse tegemisel arvestati remonttööde kuludokumentidega. AS T. poolt esitatud 02.09.1996 ehitusarvest summas 436 048, 94 ja arvetest AS-ile T., kus oli märgitud tööde liik ja tegemise aeg, oli hageja esindaja teadlik juba 1996. a. Samuti oli ta teadlik arvete tasumisest AS A. poolt enne 01.12.1999 (praegune ärinimi OÜ Tr., juhatuse liige E.P.). Hageja poolt märgitud ehitusarvetele lisandus veel kostja poolt esitatud kulu kokkulepe alusel 25.01.1996 110 034, 50 krooni, mille on allkirjastanud E.P., mistõttu oli ta ka sellest teadlik enne lepingu sõlmimist, ja kulu 06.06.1996 kokkuleppe alusel 42 627, 12 krooni, kuid kohtuistungil pooled avaldasid, et need kaks dokumenti antud vaidlusse ei puutu. Samuti kostja selgituse kohaselt on tasutud arve nr 37 summas 369 533.- krooni, s.o baariruumidele tehtud kulutused ning veel on 26.01.1996 kokkuleppe alusel tasutud 65 300 krooni, mille on allkirjastanud E.P., kuid mida küll käesolevas asjas pooled asjasse mittepuutumise tõttu ei arvesta. Seega
3(6)
lepingu sõlmimisel oli hageja esindaja reaalsest olukorrast kuludokumentide kohta teadlik ja oli võimalik see vajadusel täiendavalt üle kontrollida.
10.Kostja seletuse kohaselt tasaarvestamisele kuuluv summa oli arvestuslik. Hageja samuti seletas, et summad tulevad arvestuslikult. Hageja seletuse kohaselt arvestati ainult seda, et kostjal on midagi saamata. Kostja ei kinnita, et tema väitel oli saamata ehituskulu summas 218 000 krooni ja et ta pidi hiljem dokumente juurde esitama. Kostja seletuse kohaselt olid kõik kuludokumendid 01.12.1999 lepingu sõlmimise ajaks esitatud. Kostja seletuse kohaselt „ 1999. aastal saime finantskulud kaelast ära, siis selgus, et ehituskulud on alles kõik katmata". Kuivõrd kostja ei võtnud õigeks hageja väidet, et lepingu sõlmimisel oleks ta väitnud, et ruumide ehituseks tehtud kulutusi on kätte saamata 218 000 krooni ulatuses ja tal tulnuks hiljem kuludokumente juurde esitada, siis ei saa seda ainuüksi hageja esindaja seletusega tõendatuks lugeda. Poolte seletustest tulenevalt 01.12.1999 lepingu sõlmimisel ei arvestatud ainuüksi kuludokumentidega. Seega hageja esindaja oli 01.12.1999 lepingu sõlmimisel tegelikust olukorrast teadlik, mistõttu ei saa olla tegemist kostja käitumisega TsÜS § 72 lõike 1 (kehtetu alates 01.07.2002) järgi ega ole petjat, kellelt hagejal tekiks õigus nõuda kahju hüvitamist. Hageja esindaja ka ise, esitades 01.12.1999 allrendilepingust tulenevalt arveid, kusjuures ka peale hagiavalduse kohtule esitamist, on pidanud lepingut kehtivaks. Kostja seletuse kohaselt ilma tasaarvestuskokkuleppeta ei oleks ta 01.12.1999 allrendilepingut sõlminud ja kehtima oleks jäänuks 01.04.1999 allrendileping. Sellisel juhul poleks olnud kostjal vaja üldse renti maksta enne 01.09.1999. Apellatsioonkaebus
11.OÜ B.I. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse saatmata.
12.Kohus on seostanud omavahel mitteseoses olevaid tõendusmaterjale. Skeem ei ole kasutatav 01.12.1999 allrendilepingu lahtimõtestamiseks allrendile antavate pindade osas ja samuti ei sobi see ilma täiendavate selgitusteta 30.09.2003 allrendilepingu muudatuste juurde. Skeem oli esitatud selleks, et anda mõningane ettekujutus ruumide suurusest, mille kapitaalseks ehituseks on kostja enda hinnangul teinud kulutusi summas 218 000 krooni. Kuna apellandi poolt 08.06.2004 esitatud täiendav avaldus hagi eseme muutmiseks ei sisalda taotlust allrendilepingu ja selle muudatuste kohtu poolt kehtetuks tunnistamise nõuet, samuti loobus ka vastustaja allrendilepingu alusel tekkinud õiguste ja kohustuste olemasolu tunnustamisest ja sellekohane vaidlus lõpetati, siis kõik kohtu poolt tehtud järeldused kogu allrendilepingu tühisuse, ulatuse või kehtivuse osas, mis otseselt pole seotud vaidlusaluse rendilepingu punktiga, on asjakohatud.
13.Kehtiva TsÜS-i §-i 94 kohaselt jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et pettust pole toimunud, kuna hageja jättis kontrollimata andmete vastavuse tegelikkusele. Esitatud dokumendid ei võimaldanud pettust avastada ilma neid ehitaja käsutuses olevate dokumentidega võrdlemata. Poolte hea eelnev läbisaamine oli põhjuseks, miks ei peetud vajalikuks kontrollida andmete tõesust ning eelneva lepingu raames olid kostjal esitada kõik tõendusdokumendid tema seotusest tööde teostamise kulude kandmisega ja polnud alust arvata, et sõlmitava lepingu osas neid ei leidu.
14.Kohus ei ole arvesse võtnud fakti, et ilma vastavate dokumentide esitamiseta kostja poolt ei tõenda miski, et hageja oleks üldse mingeid kulusid kandnud ja seetõttu kui kostja ei
4(6)
esita vastavaid dokumente, pole hagejal mingit kohustust kostjaga midagi tasa arveldada. Kohtuotsuses toodud kirjeldus tehtud töödest ja selle eest tasumisest enne viimast lepingut omab asjas ainult niipalju tähtsust, et see näitab, mil viisil pooled arveldasid eelnevalt esitatud kuludokumentide alusel ehituskulusid. Kirjeldusel ei ole mingit seost kostja väitega, mille kohaselt „1999. a saime finantskulud kaelast ära, siis selgus, et ehituskulud on kõik katmata“. Ekslik on väita, et hageja kinnitas seda väidet.
15.Kohus on rikkunud TsMS §-i 6, 67 ja 37 lõiget 4, kuna hageja on pidanud tegema korduvalt selgitavaid kirjalikke seletusi, kuna protokollis kirjapandu pole olnud üheselt mõistetav. Kohus on omapäraselt suhtunud hageja õigusesse oma seisukohti ise kaitsta ja on teinud eelistungil hageja esindajale märkuse, et ta on julgenud vastata küsimusele kirjalikult. Kohtu väitega, et kuivõrd kostja ei võtnud õigeks kostja väidet, et lepingu sõlmimisel oleks ta väitnud, et ruumide ehituseks tehtud kulutusi on kätte saamata 218 000 krooni ulatuses ja tal tulnuks hiljem kuludokumente juurde esitada, siis kohus seda ainuüksi hageja esindaja seletusega tõendatuks lugeda ei saa, ei saa lugeda midagi tõendatuks või mittetõendatuks. Vastustaja mainib, et enne lepingu sõlmimist oleks olnud võimalik kuludokumente juurde esitada, milles hageja kahtleb, sest juba esitatud kuludokumentides esineb kapitaalremondiga mitteseotud asju, kus remonttööde alla on mahutatud ehitusjärgsed korrastustööd. Samuti pole hageja võtnud endale kohustust maksta või tasaarvestada hoovi korrastustöid.
16.Kohus ei ole otsuse kirjeldavas osas ega ka tuvastatud asjaolude ja järelduste osas kordagi maininud, et kostja esitas vastuhagi rendisuhte tunnustamiseks. Samuti ka seda, et kostja, jättes tähelepanemata hageja kirja, milles see teatab, et ei jätka enam lepingut, võttis hagi tagasi. Määrus selle kohta on jõustunud. Kõik see ei puutuks asjasse, kui kohus ei rõhutaks korduvalt allrendilepingu kehtivust, olles teadlik, et samade poolte vahel on alanud uus kohtuvaidlus sama lepingu kehtivuse üle.
17.Kohtu järeldus, et hageja esindaja oli 01.12.1999 lepingu sõlmimisel tegelikust olukorrast teadlik ega ole petjat, on vale. Kohtu järeldus, et hageja esindaja ka ise, esitades 01.12.1999 allrendilepingust tulenevaid arveid, kusjuures ka peale hagiavalduse kohtule esitamist, on pidanud lepingut kehtivaks, on vale.
18.Tuginedes üksnes kostja seletusele ja pidamata kohtuvaidlust lepingupunktide mõistetavuse üle ning andmata hinnangut olukorrale, mis tingis lepingu sõlmimise, on kohtupoolne järeldus, mille kohaselt poleks kostja seletusest tulenevalt tal vaja renti maksta enne 01.09.1999.
Vastustaja seisukoht
19.M.D. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Kolleegium leiab, et kohtuotsus hagi rahuldamata jätmiseks ja kohtukulu väljamõistmiseks on õige, kuid otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada motiivide osas.
5(6)
21.Poolte vahel on vaidlus 01.12.1999 sõlmitud allrendilepingu ja selles sisalduva p 2.1.1 kehtivuses. Nimetatud punktis leppisid pooled kokku rendise summas 5328 krooni ning arvestades M.D.i poolt ruumidele tehtud kapitaalseid remonttöid lepiti kokku, et igakuine rendise summa kuni 01.09. 2004 on 1439.50 krooni.
22.03.11.2003 esitas OÜ B.I. M.D.ile lepingu tühistamise avalduse, milles märgib, et kuna kostja on teadlikult välja petnud omale soodustustega rendilepingu, siis tühistab ta lepingu selle sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 72 ja kehtiva TsÜS § 94 alusel.
23.Erinevalt varasemast regulatsioonist sätestab kehtiv TsÜS, et tehingu tühistamine on ühepoolne kujundusõigus, mida teostatakse tahteavaldusega teisele poolele seaduses ette nähtud tähtaja jooksul. Seega hagi kohtusse tehingu tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks enam esitada ei saa. Seda kinnitab ka võlaõigusseaduse rakendamisseaduse § 7 lg 1, mille järgi toimub tehingu tühistamine pärast 1. juulit 2002 vaid uues seaduses sätestatud korras (olgugi vanal alusel ja seda ka kestvuslepingute puhul).
24.Ebaõige on apellandi seisukoht, et kuna kohtule ei ole esitatud allrendilepingu kehtetuks tunnistamise nõuet, siis on kõik kohtu poolt tehtud järeldused allrendilepingu tühisuse või kehtivuse osas, mis otseselt pole seotud vaidlusaluse rendilepingu punktiga, asjakohatud. Kohus saab kontrollida tühistamisele järgnevas täitmise või üleantu tagastamise nõudes tühistamise materiaalseid ja formaalseid eeldusi ehk kas sisuliselt oli poolel õigus tehing tühistada või mitte. Kuna hageja on allrendilepingu ühepoolselt tühistanud ja nõuab kohtu korras alusetult saadu tagastamist, kostja aga leiab, et tehingu tühistamiseks puudus alus, pidi kohus andma hinnangu tehingu tühistamise kehtivusele.
25.Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 72 lg 1 kohaselt on pettus teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada teda tehingut tegema. Seega peab petja esitama teisele poolele tahtlikult ebaõigeid asjaolusid või vaikima asjaoludest, mille teatamiskohustus tal on, eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema.
26.Hagiavalduses tugineb hageja asjaolule, et lepingu sõlmimisel lähtus ta kostja väitest, et talle on kompenseerimata 218 000 krooni ulatuses tema poolt tasutud ja AS J. poolt 1996. aastal teostatud remonttöid. Hageja ei ole seostanud seda väidet väidetava pettusega. Lepingu tühistamise avalduses ei ole hageja välja toonud ühtegi asjaolu, millega kostja kallutas teda vaidlusalust lepingut sõlmima. Hageja on tühistamise avalduses märkinud, et 01.04.1996 sõlmiti poolte vahel pikaajaline rendileping koos üürisoodustusega, mille aluseks oli kokkulepe, et kostja teostab oma vahenditega Rüütli 29 õuekohviku ja muusikapoe laienduse väljaehitamise. Seoses rendipinna vähendamisega sõlmiti poolte vahel 01.12.1999 uus leping samadel soodustingimustel nii lepingu kestvuse kui hinnasoodustuse osas. Seega kokkulepe üürisoodustuse osas saavutati poolte vahel juba 1996. aastal. Hageja nõustus ringkonnakohtu istungil kostja väitega et algselt lepiti kokku, et hageja hüvitab kostjale remonttööd 550 000 krooni ulatuses läbi igakuise üürisoodustuse. Muid kokkuleppeid hageja esile toonud ei ole. Nimetatud üürisoodustus kirjutati sisse ka 1999. aasta lepingusse. Kostja väidetel oli üürisoodustuse säilimine tingimuseks, et ta oli nõus lõpetama eelmise lepingu ja sõlmima uue.
27.Hageja väide on ka tõendamata, kuna kostja eitab sellise avalduse tegemist. Kui ainsaks tõendiks asjas on poolte seletused ja kostja eitab hageja seletuses sisalduvaid hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid, siis lasub nende asjaolude täiendava tõendamise kohustus hagejal.
6(6)
Ringkonnakohtu istungil väitis hageja, et kostja ei kallutanud teda lepingut sõlmima. Ruumide kasutamise muutuse tõttu tuli 1999. aastal sõlmida uus leping.
28.Eeltoodu alusel jõudis ringkonnakohus järeldusele, et puuduvad pettuse asjaolud. Seega on hageja poolt 01.12.1999 allrendilepingu tühistamine 03.11.2003 tühine ja kehtetu algusest peale materiaalõigusliku aluse puudumise tõttu. Seega tuleb hageja nõue tunnustada allrendilepingu p. 2.1.1 kehtetust jätta rahuldamata. Kuivõrd hagejal puudus nõue kostja vastu kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 72 alusel, ei saanud see ka aeguda.
29.Kuna poolte vahel sõlmitud allrendileping koos selles sisalduva üürisoodustusega kuni 01.09.2004 on kehtiv, on kostja tasunud hagejale renti vastavalt lepingule ja ei ole alusetult rikastunud ning ka hageja nõue 214 894,50 krooni kui alusetult saadu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsiooniastme kohtukulud. Esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt taotleb kostja advokaaditasu väljamõistmist summas 5900 krooni. Kuna hageja on esitanud nii varalise kui mittevaralise nõude, ei ole kohus seotud TsMS § 61 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguga. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud kuulub rahuldamisele.
G. Kivinurm
M. Seppik
U. Loonurm
7(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.