lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-05-16048/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-16048/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1864
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-16048

KOHTUOTSUS

E E S T I V AB A R I I G I N I M E L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Margo Klaar ja Ülle Jänes

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. märts 2006.a , Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-16048

Tsiviilasi

I. B. OÜ avaldus P. U. pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 12. oktoobri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2/32-23271/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P. U. apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (võlgnik) P. U.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Linnakohtu 12. oktoobri 2005.a otsus muutmata.

Ringkonnakohtu kantselei

Vastustaja (võlausaldaja) I. B. OÜ, esindaja A. P.

2.P. U. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Võlausaldaja I. B. OÜ esitas Tallinna Linnakohtule avalduse, milles palus välja kuulutada võlgnik P. U. pankrot tulenevalt võlgniku püsivast maksejõuetusest. Avalduse ning kohtule eel- ja kohtuistungil antud seletuste kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 05.11.2004.a võlakokkuleppe ja käenduskokkuleppe, mille kohaselt võlgnik vastutab OÜ S. poolt kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest, kohustudes tasuma viivist ja leppetrahvi ning hüvitama kahju ning võla sissenõudmisega seotud kulud. Võlgnik on OÜ S. ainuosanik ja juhatuse liige, kusjuures OÜ-l S. puudub vara. OÜ S. on võlausaldaja nõude kohtus vaidlustanud, omamata selleks võlausaldaja arvates alust. Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele ettepanekutele võlga tasunud ja võlgneb

võlausaldajale 25.06.2005.a seisuga 135 525,01 krooni. 23.02.2005.a müüs võlgnik oma kinnisasja OÜ-le HK S. I.. 05.07.2005.a saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse.

2.Võlgnik P. U. vaidles avaldusele vastu. Nõue on ebaselge ja alusetu, kuna võlausaldaja nõue on vaidlustatud teises tsiviilasjas. OÜ S. ostis võlausaldajalt kütust, kuid kütuse tegelik ostmine on küsitav. Ostmine toimus ühekordsete tankimiste kaupa. Nõude ebaselgus seisneb selles, et tegemist oli näilise tehinguga. Võlgnik on sõlminud lepingud kahe võlausaldajaga ning pankroti väljakuulutamise korral muutuvad need võlad sissenõutavateks. Kinnisasja tagasivõitmise korral lisandub võlausaldajana kinnistu praegune omanik.
3.Ajutise pankrotihalduri 21.09.2005.a aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetus tõendatud, see on püsiv ning puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutise pankrotihalduri 03.10.2005.a aruande kohaselt ei ole võlgnik vastanud halduri järelepärimisele. Kinnitust leidis kinnisvara puudumine võlgnikul. Võlgnik on pankrotimenetlusest kõrvale hoidunud. Ajutise pankrotihalduri arvates on pankroti väljakuulutamine põhjendatud. Kohustusi on võlgnikul 136 789,84 krooni ja vara 138,20 krooni. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
4.Tallinna Linnakohus rahuldas võlausaldaja avalduse ning kuulutas välja P. U. pankroti. Pankrotihalduriks nimetati R. P.. Kohus leidis, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud vastavalt PankrS §-dele 31, 10 lg 1 ja 1 lg 2. Võlausaldaja on tuginenud asjaolule, et võlgnik on hävitanud, peitnud või raisanud oma vara või teinud raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või muul viisil põhjustanud oma maksejõuetuse. Võlausaldaja seisukohta kinnitab ajutise pankrotihalduri aruanne, mille kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks alates kinnisasja võõrandamisest ühele oma võlausaldajatest 23.02.2005.a. Võlausaldaja poolt kohtule esitatud tõenditega ja ajutise pankrotihalduri aruandega on tõendatud võlgniku püsiv maksejõuetus. Võlad ületavad võlgniku vara väärtust, samuti kinnitas võlgnik kohtuistungil, et tal puuduvad vahendid võlausaldaja nõude rahuldamiseks.
5.Kohus luges tõendatuks 05.11.2004.a võlausaldaja, OÜ S. ja võlgniku vahel võlakokkuleppe ning käenduskokkuleppe sõlmimise. Kokkuleppe punktis 1 on märgitud arved, mis on OÜ S. poolt võlausaldajale tasumata kokku summas 118 893,01 krooni ning punktis 2 on toodud maksegraafik. Viimase osa võlast pidi OÜ S. tasuma 08.11.2004.a. Võlakokkuleppe p 3 kohaselt käendas võlgnik P. U. OÜ S. kohustusi võlausaldaja ees. Nõue on selge. OÜ S. esitas küll võlausaldaja vastu hagi nõude ebaseaduslikuks tunnistamiseks, kuid hagi jäeti 22.07.2005.a kohtumäärusega läbi vaatamata. Võlgniku väited nõude ebaselguse kohta ei ole veenvad. Apellatsioonkaebuse põhjendused
6.Võlgnik P. U. esitas linnakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada. OÜ I. B. nõue ei ole selge ning pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud. Linnakohtu 22.07.2005.a määrus OÜ S. hagi läbivaatamata jätmise kohta ei ole jõustunud ning enne OÜ S. hagi lahendamist ei saa rääkida selgest nõudest. Tõendatud ei ole ka võlausaldaja poolt võlgnikule pankrotihoiatuse esitamine. Esineb PankrS § 15 lg 2 punktis 1 nimetatud alus jätta pankrotimenetlus algatamata, kuivõrd võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; samuti ei ole võlausaldaja oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ega nõude olemasolu tõendanud.
7.05.11.2004.a võlakokkuleppe kohaselt on kohustatud isikuks OÜ S., kelle poole OÜ I. B. ei ole oma nõudega kordagi pöördunud. Kuna võlausaldaja ei ole kokkuleppe täitmist nõudnud põhivõlgnikult, ei saa ta esitada käendussuhtest tulenevaid nõudeid üksnes käendaja vastu.

2 (5)

Võlausaldaja peaks esmalt tõendama OÜ S. poolt tema kohustuste rikkumist, kuna alles põhivõlgniku kohustuste rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Samuti tuleb ka käendajale anda võimalus oma kohustuste kohaseks täitmiseks, muuhulgas andes käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tähtaja ning täpsustades kohustuste täitmise korda ja viisi. Puudub alus algatada pankrotimenetlust käendaja suhtes, kui ei ole ammendatud võlgnevuse sissenõudmise võimalused põhivõlgnikult. Kohus keeldus algatamast võlausaldaja avalduse alusel OÜ S. pankrotimenetlust, pärast seda ei ole võlausaldaja OÜ S. poole oma nõuetega pöördunud.

8.Ebaselge on ka võlausaldaja poolt esitatud võlasumma suurus. Vastavalt võlakokkuleppele oli võlgnetavaks põhisummaks kokku 118 893,01 krooni, kohtule esitatud pankrotihoiatuse kohaselt aga moodustab võlgnevus koos viivistega 135 525,01 krooni. Selgusetu on viiviste arvestamise metoodika lisandunud summa osas.
9.Sisuliselt ebaõiged on ka väited võlgniku maksejõuetuse kohta. Võlgnikul ei olnud võimalik lühikese aja jooksul anda ajutisele pankrotihaldurile põhjalikku ülevaadet oma varalise seisundi kohta. Halduri aruanne on puudulik ega kajasta võlgniku tegelikku majanduslikku seisundit. Ainuüksi kinnistu (elamu) võõrandamine HK S. I.ile ei võimalda teha järeldust, et nimetatud tehing põhjustas võlgniku maksejõuetuse. Arvestatud ei ole võlgniku muid õigusi ja kohustusi. Vastustaja seisukoht
10.Vastustaja I. B. OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Võlausaldaja on korduvalt pöördunud võla saamiseks põhivõlgniku OÜ S. poole. Ebaõige on apellandi väide, et vastustaja ei ole esitanud võlgnikule pankrotihoiatust – pankrotihoiatus edastati 05.07.2005.a tähitud kirjaga. Vastustaja ei nõustu ka apellandi väidetega nõude ebaselguse kohta. 22.09.2004.a seisuga moodustas võlgnevus kokku 209 684,93 krooni, millest võlgnik tasus 100 000 krooni. 05.11.2004.a käenduslepingus on selgelt välja toodud nii võlgniku kohustused kui ka nende täitmise tähtajad. Lepingus on selgelt esitatud ka viiviste arvestamise metoodika, kusjuures see oli välja pakutud võlgniku enda poolt. Võlausaldajal on õigus esitada nõue vahetult käendaja vastu, kuna ei ole kokkulepet selle kohta, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Tsiviilkolleegium leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks. Linnakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
12.Asjakohane ei ole võlgniku seisukoht pankrotiavalduse põhistamatuse kohta seetõttu, et võlausaldaja ei ole esitanud võlgnikule pankrotihoiatust. Võlausaldaja on tuginenud pankrotihoiatuse esitamisele (t lk 11) ning kohtule on esitatud ka kviitung võlgnikule tähtkirja edastamise kohta (t lk 12). Samas ei ole pankrotihoiatuse esitamise tõendamine võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks PankrS § 10 lg 2 kohaselt nõutav, kui võlausaldaja on tuginenud muudele PankrS § 10 lg 2 (punktides 2 – 5) loetletud asjaoludele. Käesoleval juhul on võlausaldaja tuginenud PankrS § 10 lg 2 punktile 3, mille kohaselt võib võlausaldaja tugineda võlgniku maksejõuetuse põhistamisel asjaolule, et võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Võlausaldaja poolt nimetatud asjaolule tuginemine nähtub ka linnakohtu otsuse põhjendustest. Kohus on leidnud, et võlausaldaja seisukohta kinnitab ajutise pankrotihalduri aruanne, milles

3 (5)

märgitu kohaselt muutus võlgnik maksejõuetuks alates temale kuulunud kinnisasja müümisest 23.02.2005.a.

13.Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega nõude ebaselguse osas. Nõude ebaselgust põhjendab apellant eeskätt sellega, et OÜ S. kui põhivõlgnik on kohustuse vaidlustanud. Tallinna Linnakohus jättis 22.07.2005.a määrusega OÜ S. hagiavalduse läbi vaatamata, kuna hagiavalduselt ei olnud tasutud riigilõivu. Apellandi väitel on OÜ S. nimetatud kohtumääruse Tallinna Ringkonnakohtus vaidlustanud, kuid ringkonnakohtu andmetel ei olnud 2005. aastal ega ole ka käesoleval aastal Tallinna Ringkonnakohtu menetluses OÜ S. määruskaebust (erikaebust). Võlgnik ei ole pankrotimenetluse käigus esitanud põhjendatud sisulisi vastuväiteid kohustuse olemasolu või kehtivuse kohta, s.o põhjuste kohta, millistel pidas OÜ S. kohustust ebaseaduslikuks. Kuna võlausaldaja esitas kohtule võladokumendi (võlakokkuleppe), millele võlgnik on alla kirjutanud OÜ S. esindajana ning füüsilisest isikust käendajana, on alust pidada võlausaldaja nõuet selgeks ja piisavalt tõendatuks võlakokkuleppes näidatud ulatuses.
14.Apellant pidas võlausaldaja nõuet ebaselgeks ka põhjusel, et võlausaldaja ei ole pöördunud võlgnevuse saamiseks põhivõlgniku – OÜ S. poole. Kolleegium märgib, et tulenevalt VÕS § 145 lõikest 1 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohustuse rikkumisena tuleb VÕS § 100 kohaselt mõista võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist. Seejuures on kohustatud isikul (võlgnikul) tulenevalt kohustuse täitmise üldisest mõttest kohustus tõendada kohustuse täitmist. Solidaarne kohustus tähendab VÕS § 65 lg 1 kohaselt, et võlausaldaja võib omal valikul nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist omal äranägemisel ka üksnes käendajalt ilma, et ta peaks eelnevalt esitama nõude põhivõlgniku vastu. Võlgniku seisukoht, et puudub alus käendaja suhtes pankrotimenetluse algatamiseks, kui ei ole ammendatud võlgnevuse sissenõudmise võimalused põhivõlgnikult, ei põhine seadusel.
15.Asjakohased ei ole apellandi väited nõude ebaselguse kohta seetõttu, et põhivõlale lisandunud viiviste arvestamise metoodika on arusaamatu. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, mis nimelt viiviste arvestamisel apellandile ebaselgeks jääb. Kolleegium leiab aga, et isegi juhul, kui võlgnik vaidleb põhjendatult vastu üksnes viiviste arvestusele, ei muuda see pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet ebaselgeks ja vaieldavaks sellisel määral, mis takistaks pankroti väljakuulutamist.
16.Samuti ei ole asjakohased apellandi väited kohustuste täitmise tähtaegade ja korra ebaselguse kohta. Kirjutades 05.11.2004.a võlakokkuleppele alla nii OÜ S. esindajana kui käendajana oli apellant kui OÜ S. ainuosanik ja juhatuse liige teadlik OÜ S. kui põhivõlgniku kohustustest ning kokkuleppe punktis 2 toodud maksegraafikust. Samal põhjusel ei pea kolleegium arvestatavaks apellandi väidet, et talle ei ole isiklikult teatatud põhivõlgniku poolt kohustuste täitmata jätmisest ning tema poole ei ole pöördutud nõudega, et ta käendajana täidaks põhivõlgniku kohustused.
17.Kolleegium ei pea põhjendatuks apellandi väiteid tema maksejõuetuse tõendamatuse kohta. Apellant ei ole esitanud tõendeid temale kuuluva vara väärtuse kohta. Kohtule 11.11.2005.a esitatud avalduses pankrotimenetluses kohustustest vabastamiseks on võlgnik üksnes märkinud, et talle kuulub OÜ S. osakapitaliga 90 000 krooni ning peale selle isiklik vara, millel puudub arvestatav väärtus. Seevastu ajutise pankrotihalduri poolt tehtud järelepärimistest nähtuvalt puudub apellandil kinnisvara ning märkimisväärsed rahalised vahendid krediidiasutuste arvelduskontodel. 10.10.2005.a linnakohtu istungil kinnitas võlgnik ise, et tal puuduvad vahendid võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Kolleegiumi arvates ei tõenda apellandi maksejõulisust asjaolu, et talle kuulub OÜ S. osa. Käesoleval juhul ei esine PankrS § 15 lg 2 p 1 nimetatud alust pankrotimenetluse algatamata jätmiseks, kuna kohus ei pea võlgniku vastuväiteid nõudele põhjendatuks ega leia, et vaidlus nõude

4 (5)

üle tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Sellest tulenevalt puudub ka PankrS § 31 lg 1 kohane alus pankroti väljakuulutamata jätmiseks.

18.Vastustaja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele 6 dokumenti, taotledes nende tõenditena asja juurde võtmist. Kolleegium leiab, et dokumendid tuleb vastustajale tagastada. Kassa sissetulekuorder nr 655, Tallinna Linnakohtu 09. novembri 2004.a määrus tsiviilasjas nr 2/2208146/04, OÜ I. B. avaldus Tallinna Linnakohtule OÜ S. suhtes pankrotiavaldusest loobumiseks ning I. B. OÜ pankrotiavaldus OÜ S. vastu puudutavad vastustaja suhteid OÜ-ga S. ega oma tähtsust käesoleva asja läbivaatamisel. AS Eesti Post kviitung P. U.le tähtkirja edastamise kohta ning Tallinna Linnakohtu 07. veebruari 2005.a määrus tsiviilasjas nr 2/287-164/05 on toimikus juba olemas.

Kohtunikud:

Margo Klaar

Ülle Jänes

Kai Kullerkupp

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.