Kohtulahend

väljamõistmiseks ning lugeda A.B. ilt väljamõistetuks OÜ Reneko Grupp kasuks 50 980 krooni 55 senti (viiskümmend tuhat üheksasada kaheksakümmend krooni 55 senti). Muus osas jätta Valga Maakohtu 7. detsembri 2005 otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

OÜ Reneko Grupp ja A.B. poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta nende endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

ka ise kõnealuseid töid hagis kirjeldanud kui lepinguväliseid töid. Korstnaaluse väljaehitamises ja akende paigaldamises on kokku lepitud põhilepingus, mistõttu ei ole tegemist lisatööde teostamisega. Lepingu p 3.1 ja 3.2 kohaselt kohustus hageja teostama tööd vastavalt ehituse töövõtu lepingule ja lisatud lepingu dokumendile (hinnapakkumisele). Hinnapakkumise all pidasid pooled silmas 02.04.2004 hageja poolt koostatud ja kostjale saadetud pakkumist. Põhilepingu p 2.4 ja hinnapakkumise p 16 järgi kohustus hageja välja ehitama korstna ja korstnaaluse. Akende paigaldamise osas on pooled kokku leppinud põhilepingus (p 2.6) ja selle aluseks oleva hinnapakkumise p-is 30. Kostja, sõlmides töövõtulepingu ning tuginedes hageja poolt esitatud ja kostja poolt heaks kiidetud hinnapakkumisele, ei saanud kuidagi eeldada, et lepingus ja hinnapakkumises ei ole arvestatud näiteks kõigi maja ehitamiseks ettenähtud akendega. Põhilepingus sätestatud makse osaliseks tasumiseks puudub käesoleval ajal kostjal igasugune kohustus. Nimelt leppisid pooled töövõtulepinguga kokku, et kostja tasub vajadusel ettemakse. Lepingu p 6.1 kohaselt kohustus kostja esimese ettemakse, summas 100 000 krooni, tasuma 0 tsükli valmimisel, ning teise ettemakse, summas 100 000 krooni tasuma siis, kui algab seinte ladumine, vahelae ehitamine, korstna ladumine ja katuse paigaldus (lepingu p 6.1). Kolmanda, s. o ülejäänud osa kohustus kostja tasuma pärast tööde vastuvõtu-üleandmise akti allakirjutamist 5 tööpäeva jooksul (lepingu p 6.1). Antud juhul on tegemist olukorraga, kus kostja on tasunud hagejale lepingujärgsest tasust 450 000 krooni, kuigi kokkuleppe p 6.1 järgi sellist kohustust ei olnud, kuivõrd hageja poolt teostatud tööd olid alles ehitusjärgus. Lepingujärgselt tulnuks kostjal tasuda hagejale ainult 200 000 krooni. Tulles hagejale vastu, soostus kostja pooleli olevate tööde käigus aga tasuma rohkem. Arvestades seda, et lepingujärgsed tööd on veel käesoleva ajani teostamata ning juhindudes lepingu p-ist 6.1, ei ole kostja kohustatud hageja poolt nõutavat 49 387.80 krooni tasuma enne tööde üleandmist hageja poolt.

MAAKOHTU LAHEND

Täiendavalt on ehitaja poolt soetatud ja paigaldatud neli lisaakent, lumetõke ja katuseplekk. Kostja ei ole vaidlustanud vara ja töö väärtust ning maksumust. Hageja esindaja seletuse ja tunnistaja P.E. ütlustega on tõendamist leidnud tööde osas kokkuleppe olemasolu. Töid esialgses eelarves kajastatud ei olnud. Kuna materjali ja töö maht on eelarvet ületav, kokkuleppe olemasolu on tõendamist leidnud, kuulub kostjalt väljamõistmisele ehitaja poolt soetatud ja paigaldatud 4 akna, lumetõkke ja katusepleki maksumus koos paigaldustasuga, s. o 11 617.10 krooni. Hageja nõue korstnajala väljaehitamise ja viiviste nõudes tuleb jätta rahuldamata. Hinnapakkumise p-is 16 on hageja töömahuna märkinud korstnaaluse väljaehitamise. Hinnapakkumise alusel on sõlmitud leping nr 5. Leping on üldsõnalisem. Punktis 2.4 on märgitud korstna väljaehitamine. Töövõtt teostatakse vastavalt lepingule ja hinnapakkumisele. Hageja kinnitab, et tutvus enne hinnapakkumise esitamist objektiga. Majal oli eelnevalt paigaldatud vundamendiplokid ja korstna alus. Tööde käigus selgus, et korstnaalus oli ehitatud mittekvaliteetselt, korstnaalusel puudus täielikult aluspadi, mistõttu korstnaalus oli kaldu vajunud. Need asjaolud on töövõtja riisiko. Lepingu kohaselt pidi töövõtja tööd tellijale üle andma hiljemalt 01.07.2004. Üks päev enne seda, s. o 29.06.2004 on töövõtulepingu lisas nr 5 võtnud hageja muu hulgas kohustuse korstnajala täielikuks ümberehituseks. Ühtlasi on lepingul märge, et kostja keeldub lisale alla kirjutamast. Tööde maksumust kajastatud ei olnud. Seega puudus pooltel kokkulepe korstnajala ümberehituse osas. Tegemist oli siduva eelarvega korstnaaluse tööde osas. Töövõtja eelarve ületamisest teatanud ei ole ja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue viivise osas tuleb jätta rahuldamata. Lepingus nr 5 viivist märgitud ei ole. Samuti ei ole seda märgitud töövõtulepingu lisas ega arvel nr 18. Hageja ei ole teatanud kordagi kostjale kirjalikult, et kavatseb õiguskaitsevahendina nõuda viivist. Seda on tehtud esmakordselt hagi tagamise avalduses (tl 3). Hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud kahju, tööde üle andmine pikenes osaliselt hageja tõttu, nagu nähtub töövõtulepingu nr 5 lisast.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta tegelikkusele ehitise ja teostatud ehitustööde ülevaatuse aktis kajastatu, mille kohaselt töömaht on täitmata ja tööde eest tasuma ei pea. Pooltel oli kokkulepe, et hinnapakkumise p-is 5 sisalduva garaaži kanalisüvendi koos allamineva trepiga ehitus asendatakse eraldi keldri sissepääsu väljaehitamisega. OÜ Reneko Grupp ehitas eraldi sissepääsu õuest keldrisse, ehitades sissepääsuks eraldi koja, ukseava ja trepi keldrisse. Nimetatu ei sisaldu projektis ja hinnapakkumises. Nii A.B. kui tunnistaja P. E on seda kokkulepet kohtuistungil kinnitanud. Seega on töövõtulepinguga kokkulepitud töömaht täitja poolt teostatud, tööd lõpetatud ja A.B. on kohustatud tasuma lepingus kokkulepitud tasu 49.387.80 krooni; 2) on lisatööd, s. o nõue nelja lisaakna, nende paigalduse, lumetõkke ja katusepleki ning selle paigalduse osas, tõendatud. Nimetatud lisatöödega kaasnesid kulud tööjõule ja materjalidele, mis hinnapakkumises ei kajastu, sest hinnapakkumise koostamise ajal neid töid A.B. poolt ei soovitud. Lepinguväliselt kokkulepitud ja teostatud tööde maksumus ei ole töövõtja riisiko.

eest on tasutud vastavalt lepingule, siis on ainetud ka vastuapellandi viivisenõuded.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt VÕS §-ile 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et viivise väljamõistmiseks peab hageja tõendama, et tal tekkis kahju. Viivise eesmärk on hüvitada eelduslik kahju, mis tekib võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tagajärjel. Hagiavalduses on hageja nõudnud viivist perioodi 19.11.2004 – 28.03.2005 eest summas 2 327.47 krooni (VÕS § 94 kohaselt intressimäär 9% aastas). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja hiljem muutnud ei perioodi, mille eest ta viivist nõuab, ega ka viivise suurust. Arvestades perioodi 19.11.2004 – 28.03.2005 moodustab summalt 49 387.80 krooni viivis 1592.75 krooni ning see tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Antud juhul esinevad kõik seaduses sätestatud viivitusintressi nõude esitamise eeldused. Kuna pooled ei ole viivise suurust kokku leppinud, siis on õige hageja seisukoht, et tuleb kohaldada VÕS § 94 kohast intressimäära. Õige on A.B. apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et tõendatud ei ole hageja poolt lisatööde tegemine 11 617.10 krooni ulatuses ning maakohtu otsus tuleb tühistada 11 617.10 krooni väljamõistmise osas. Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja on paigaldanud kõik aknad, mida kostja on soovinud, samuti lumetõkke ja katusepleki. Vaidlus on poolte vahel selles, kas nimetatud tööde tegemine sisaldus juba poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus või on tegemist lisatöödega, mille tegemises pooled kokku leppisid. VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Pooltevahelise töövõtulepingu p 5.1. kohaselt on töövõtu hind koos käibemaksuga 499 387.80 krooni. Vastavalt sama lepingu p-le 2.10. tööde mahtude ja ulatuse muutmine on lubatud ainult poolte kirjalikul kokkuleppel vormistatuna käesoleva lepingu lisana. Hageja ei ole esitanud selliseid lepingu lisasid, milles väljenduks poolte kirjalik kokkulepe tööde mahtude ja ulatuse muutmiseks. Hageja poolt esitatud 19.11.2004 lisaleping nr 1 lepingule nr 5 (tl 21-22) lisatööde tegemiseks 25 788.90 krooni ulatuses (s. h korstnajala aluse väljaehitamine, 3 garaažiakna, 1 keldriakna ja lumetõkke paigaldamine) ei ole käsitletav poolte kirjaliku kokkuleppena lepingu p 2.10. mõttes, sest sellele puudub kostja allkiri. Samuti puudub kostja allkiri hageja poolt esitatud 29.06.2004 töövõtulepingu lisal (tl 82). Pooled olid lepingu kohaselt kokku leppinud siduvas töö eelarves ning selle ületamiseks pidi hageja sõlmima kirjaliku kokkuleppe kostjaga. Hageja nõue tasuda tema poolt tehtud lisatööde eest on sisuliselt siduva eelarve ületamine ning selleks, et tasu saada, oleks ta pidanud tõendama poolte vastava kirjaliku kokkuleppe olemasolu. Hageja väite kohaselt on tegemist lisatöödega, mis väljuvad kokkulepitud eelarve raamest. Kostja vastuväite kohaselt tööd, mida hageja on esitanud lisatöödena, on tegelikult poolte poolt kokkulepitud eelarve piires tehtud tööd. Kuna hageja ei ole esitanud poolte kirjalikku kokkulepet selle kohta, et kostja oli nõus siduva eelarve ületamisega 25 788.90 krooni ulatuses, siis ei ole hageja oma nõuet tõendanud. Kirjalikku kokkulepet ei saa asendada tunnistaja P. E ütlused (tl 75-76), millede kohaselt korstnajalg ehitati ümber ning kõik tööd tehti kostja nõusolekul. Samuti ei tõenda tunnistaja ütlused seda, kas vaidlusalused tööd tehti kokkulepitud eelarve piires või seda ületades. Lähtudes eeltoodud põhjendustest tuleb jätta rahuldamata ka OÜ Reneko Grupp apellatsioonkaebuses esitatud taotlus korstnajala ümberehitusega seotud kulude summas 14 171.80 krooni väljamõistmiseks.

Kõike eeltoodut arvestades tuleb rahuldada OÜ Reneko Grupp hagi A.B. vastu 50 980.55 krooni ulatuses (lepingujärgne võlgnevus 49 387.80 krooni ja viivis 1592.75 krooni) ja jätta rahuldamata 25 788.90 krooni (väidetavad lisatööd). Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-ile 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb lähtuda menetluskulude jaotamisel kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-ist 60 lg 1. Ringkonnakohus leiab, et kuna nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb hageja ja kostja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta TsMS § 60 lg 1 alusel protsessiosaliste endi kanda.

Maili Lokk

Ago Kutsar

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.