Kohtulahend

Eelnevat arvestades palus hageja vähendada poolte vahel 06.10.2000 sõlmitud XXX asuva ehitise töövõtulepingu punktis 4 kokkulepitud lepinguhinda 640 268 krooni võrra. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Pooled ei ole sõlminud töövõtulepingus kokkulepet, et tellijal on õigus alandada tööde hinda juhul, kui puudusi ei ole kõrvaldatud tellija poolt näidatud tähtpäevaks. Tellijal on õigus nõuda tasu vähendamist üksnes seoses nende puudustega lepingujärgses töös, millele tellija on viidanud töö vastuvõtmisel. Puudustele, millele hageja ei ole ise enne töövõtulepingu lõpetamist 08.04.2001 ja 10.05.2001 koostatud loeteludes osundanud, ei saa ta ka tugineda. Puudustena saab käsitleda üksnes neid töid, mille tegemiseks kostja vastavalt sõlmitud töölepingule kohustatud oli. TsK § 368 lg-st 1 tuleneb, et puudused töös võivad olla aluseks tasu vähendamiseks konkreetse töö eest, mitte töö eest üldse tasumata jätmiseks või tasu mittemaksmiseks töö eest, milles puudusi ei esine. Kui lähtuda hageja poolt õigeks peetavast töövõtulepingu hinnast, siis oleks tasu tehtud tööde eest 284 732 krooni (925 000 640 268). Seda ei saa kostja õigeks pidada ning see ei vasta vähimalgi määral VM S. AS-i poolt tegelikult tehtud töö mahule ja selle väärtusele. Ainuüksi projekti koostamine ja ehitusplokid maksid 110 000 krooni. AS Pindi Kinnisvara hinnangu kohaselt on kõnealuse elamu turuväärtuseks 1 900 000 krooni. OÜ Ehitusekspert ekspertiisiakti kohaselt on hoone ekspluateeritav, ükski avastatud ehitusdefekt ei sega hoone ekspluatatsiooni, kuid võiks olla aluseks kokkuleppehinnast 111 000 krooni mahaarvestamiseks. Kui lähtuda võlaõigusseaduses kehtestatud põhimõtetest, siis hinna alandamise nõude puhul kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Hageja enda seletuse kohaselt ei lubanud ta VM S. AS-i alates 12.07.2001 ehitusel teha ühtegi tööd ega kõrvaldada puudusi. Nimetatud kuupäeval lõpetati töövõtuleping ja lõppes VM S. AS-i kohustus teostada töövõtulepingu järgset tööd. Seega tuleb töös olevate puuduste maksumuse määramisel aluseks võtta OÜ Ehitusekspert 02.07.2001 ekspertiisiakt. Hilisemad ekspertiisid on lähtunud ekspertiisi teostamise aja hindadest. Kostja esitas vastuhagi, milles palus M. M.lt välja mõista 636 513 krooni, sealhulgas võlg töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest 244 208,32 krooni, lepinguväliselt teostatud täiendavate tööde eest 253 452 krooni ning viivis kogusummas 138 853 krooni tööde eest tasumisega viivitamise eest. M. M. on käesolevaks ajaks tasunud 680 791,68 krooni ning on võlgu töö teostajale 244 208,32 krooni. Lisaks sellele ei olnud töövõtulepingu sõlmimise hetkel lepingus kokku lepitud elamu teisel korrusel elutubade väljaehitus. Hageja tellis ja kostja teostas need tööd. Täiendava 22,4 m2 väljaehitamise eest nõudis kostja hagejalt 134 400 krooni. VM S. AS on teostanud rea lisatöid vastavalt aktidele nr 2, 3, 4, 5 ja 6 kokku 107 983 krooni eest . OÜ Ehitusekspert arvamuse kohaselt tuleks täiendavatest töödest maha arvestada õhkküttetorustik maksumusega 16 000 krooni. Seega kuulub kostjale 3(10)

tasumisele 91 983 krooni. Projektis mitte ettenähtud topeltlae ehitamise maksumus on 23 600 krooni ja pesuruumidesse 35 m2 kahhelkivide paigaldamise maksumus 3 469 krooni. Kuna M. M. jättis tasumata tehtud tööde kohta temale esitatud arved, nõudis kostja lisaks põhivõlale viivist 138 853 krooni. Esiteks nõudis kostja viivist osaliselt põhivõlalt summas 70 000 krooni, mille tasumisega on viivitatud perioodil 13.07.2001 kuni 20.05.2005. Viivis pooltevahelise lepingu p 4 alusel 0,15 % tasumata summast päevas ehk 105 krooni päevas moodustab 147 840 krooni. Kostja vähendas viivisenõuet 115 633 kroonini. Teiseks nõudis kostja 23 220 krooni seadusjärgset viivist lisatööde eest tasumisega viivitamise eest perioodil 13.07.2001 kuni 20.05.2005. Viivise arvestus tulenes võla tekkimise perioodil kehtinud seadustes (TsK § 231 lg 1, VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1) sätestatud viivisemäärast. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Vastuhagis väidetu, et hageja on tasunud kostjale 680 791,68 krooni, on eksitav. Hageja on tasunud kostjale kokku 755 358,70 krooni, mida kostja ise on 10.05.2001 kirjas kinnitanud. Hageja ei tunnistanud vastuhagi nõuet täiendavate (lepinguväliste) töödena 22,4 m2 pinna (katusekorruse) väljaehitamise, majavälise veetrassi paigaldamise, kanalisatsioonitööde, mahuti, elektrikerise ja elektriboileri paigaldamise, katuseakende ja nende paigaldamise, topeltlae ehitamise, pesuruumi 35 m2 kahhelkivide paigaldamise, trepi maksumuse ja paigaldamise ning seinte värvimise eest tasu saamiseks, sest kõik need olid projektis ettenähtud ja töövõtulepingu järgsed tööd, mille eest kostjal ei ole õigust täiendavat tasu nõuda. Hageja aktsepteeris kamina maksumust 39 900 krooni tasumisele kuuluvana, kuid leidis, et kamina paigaldamine kuulub jällegi lepingujärgsete üldehitustööde alla. Hageja leidis, et ei ole põhjendatud nõuda viiviste tasumist summalt, mille võrra hageja lepingutasu seaduslikul alusel vähendas. Kuivõrd hagejal ei ole maksekohustusi kostja ees seoses väidetavalt täiendavalt tehtud lepinguväliste lisatöödega, on alusetu nõuda nii lepingu- kui ka seadusjärgset viivist. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus rahuldas 10.10.2005 otsusega nii hagi kui vastuhagi osaliselt. Kohus vähendas poolte vahel 06.10.2000 sõlmitud ehitise töövõtulepingu punktis 4 kokkulepitud lepingutasu 129 020 krooni võrra ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 284 844,30 krooni, millest põhivõlg on 261 624,30 krooni ja viivis 23 220 krooni. Kohus tegi tasaarvestuse, millega kohustas M. M.t tasuma VM S. AS-le (praegu VM S. OÜ) 155 824,30 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt kuuluvad pooltevahelises töövõtusuhtes kohaldamisele TsK § 355 ja TsK § 368 lg 1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et VM S. AS tegi M. M.le 2000. a. aprillis pakkumise elamu ehitamiseks ja pooled sõlmisid eellepingu, mille alusel alustas VM S. AS ehitamist 2000. a. maikuus. Kogu elamu tuumikmaksumuseks oli 768 000 krooni ja lisatööde maksumuseks 157 000 krooni. Töövõtuleping sõlmiti 06.10.2000. VM S. OÜ pakkus M. M.le elamut vastu võtta 08.04.2001 ja 10. 05.2001, 4(10)

kuid hageja keeldus elamu vastuvõtmisest. 12.07.2001 lõpetas M. M. ühepoolselt kostjaga sõlmitud töövõtulepingu TsK § 368 lg 2 alusel. 06.10.2000 töövõtulepingu p-s 1 leppisid pooled kokku tööd, millised kostja oli kohustatud tegema, ning lepingujärgselt teostatud tööde hinna 925 000 krooni. Pärast 06.10.2000 ei ole pooled täiendavaid kirjalikke kokkuleppeid ehituse mahu muutmiseks sõlminud. Seega kohustus VM S. AS vastavalt töövõtulepingule ehitama elamu netopinnaga 180,4 m2 ja M. M. oli kohustatud tööde eest tasuma kokku 925 000 krooni. Asjas on leidnud tõendamist, et M. M. on tasunud ehitajale kokku 755 358,70 krooni. Kostja ei ole vastuhagis arvestanud 20 000 ja 35 000 krooni tasumist hageja poolt, mida tõendavad sularaha üleandmise-vastuvõtmise aktid ning kostja kirjad hagejale. Seega on hagejal lepinguhinnast tasumata 169 641,30 krooni. Tellija (hageja) ei võtnud ehitustöid 10.05.2001 vastu ning esitas elamu vastuvõtmist takistava tööde tegemata jätmise, vaegtööde ja puuduste loetelu kostjale. 2001. a. juunis tellis M. M. OÜ-lt Ehitusekspert ekspertiisi XXX paikneva elamu ehitusliku valmidusastme ja ehitusdefektide väljaselgitamiseks. Ekspert avastas elamu juures ehitusdefekte, mis enamuses ei sega otseselt hoone ekspluatatsiooni, kuid annavad alust teha töö kokkuleppehinnast mahahindlust suuruses 122 500 krooni. Ka hiljem teostatud ekspertiiside tulemusel saab järeldada, et lepingu lõppemise ajal 12.06.2001 ilmnesid puudused ehitaja poolt teostatud töös. Osa töödest ei vastanud projektile, kuid projekt ise ei vastanud kehtestatud ehitusnormidele ega heale ehitustavale. Osa töödest oli teostatud puudustega. Eelnevast lähtudes ning TsK § 368 lg-le 1 tuginedes leidis kohus, et hagejal oli õigus leping lõpetada ning nõuda tasu vähendamist kostja poolt tehtud töö eest. Tasu alandamise nõude lahendamisel tuleb lähtuda kohustuse kohase ja mittekohase täitmise suhtest kohustuse täitmise aja seisuga. Puuduste maksumuse määramisel tugines kohus OÜ Ehitusekspert 02.07.2001 ekspertiisiaktile. Kuna akt on koostatud tööde lõpetamise seisuga, siis võib eeldada, et nimetatud aktis kajastub puuduste kõrvaldamise maksumus sama aja hindades. 2003. a. ekspertiisi läbiviimisel oli ehitise valmimisest möödunud kaks aastat ning ehitusmaterjalide ja ehitustööde hinnad olid ehituse valmimise ajaga eeldatavalt muutunud. Teadmata on ka, kuidas ehitist vahepeal säilitati. OÜ Ehitusekspert teostas ekspertiisi seisuga 15.06.2001. Pärast ekspertiisi tegemist on kostja osa töös esinenud puudusi parandanud, mida tõendab kostja 22.08.2001 kiri. Nimetatud tööde maksumuseks oli OÜ Ehitusekspert arvamuse kohaselt 32 250 krooni. Õhkküttega seotud lisatööde maksumust ei ole OÜ Ehitusekspert aktis märkinud, kuid 2003. a. ekspertiisiaktis on arvestatud küttesüsteemi torustiku ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks orienteeruv summa 38 800 krooni. Eelnevast lähtudes pidas kohus põhjendatuks lepingutasu vähendamist 129 020 krooni võrra [(122 470 kr + 38 800 kr õhkkütte süsteemi paigaldus =) 161 270 kr - 32 250 kr]. Seega tuleb eespool tuvastatud hageja võlast 169 641,30 krooni maha arvata 129 020 krooni, millises summas on põhjendatud tehtud töö eest tasu vähendamine. Kohus leidis, et hageja on kohustatud maksma kostja poolt teostatud lepingujärgsete tööde eest täiendavalt 40 621,30 krooni. Kohtule on esitatud lisatööde aktid nr 2, 3, 4, 5 ja 6, mille kohaselt on kostja teinud lisaks lepingus kokkulepitule täiendavaid töid kokku 107 983 krooni eest. Kuigi lisatööde aktidel nr 3 ja 5 on hageja märkinud, et kontrollkütmine ja 5(10)

kontrollmõõdistamine on tegemata, ei anna see alust tehtud tööde eest tasumata jätmiseks. Hageja on kasutanud alates 2003. a. nii elektrikerist kui kaminat ning ei ole kuni tänaseni mingisuguseid parandus- ega lisatöid elektrikerise ja kamina juures teinud. Kostja on vastuhagis vähendanud lisatööde maksumust 16 000 krooni võrra (mittetöötava õhktorustiku maksumus). Seega on kostja nõue lisatööde tegemise eest 91 983 krooni saamiseks põhjendatud. Kohus ei nõustunud hageja vastuväitega, et kostja näidatud lisatöid tuleks käsitleda lepingujärgsetena ning nende tööde maksumus sisaldub lepingumaksumuses. Lisatööde aktides toodud tööd ja seadmed: majavälise veetrassi paigaldamine, kamina paigaldamine ja viimistlus, mahuti paigaldus, elektrikerise ja boileri paigaldus ning kanalisatsioonimahuti ei ole kajastatud hinnapakkumises ega lepingus. Hinnapakkumises on märgitud, et maja täielikust ekspluatatsioonist on puudu maja ühendamine vesi-kanalisatsioonivõrku, maja ühendamine elektrivõrku ja kamin. Seega ei olnud ülalnimetatud tööd hinnapakkumisel arvestatud lepingumaksumuse hulka. Samas ei rahuldanud kohus topeltlae ehitamise ja vannituppa kahhelkivide paigaldamise eest vastuhagis esitatud tasu nõuet summas 27 069 krooni (23 600 kr + 3 469 kr), leides, et topeltlae ehitamine ei ole tõendatud ja kahhelkivide paigaldamist tuleb lugeda siseviimistlustööks, kuna pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Ka ei ole nimetatud töö akteeritud lisatööna. Kohus märkis, et kostja viivisenõue lepingujärgse kohustuse täitmisega viivitamise eest ei ole põhjendatud. TsÜS § 138 lg 1 kohustab isikuid tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel toimima heas usus. Kostja esitas viivisenõude ajal, mil kohtus oli menetluses hageja nõue lepingujärgse tasu vähendamiseks põhjusel, et kostja rikkus lepingulisi kohustusi, mistõttu ei ole põhjendatud enne nõude suuruse kindlakstegemist kostja poolt esitatud viiviste nõue põhivõlalt. Lisatööde eest tasumisega viivitamise eest perioodil 13.07.2001 kuni 20.05.2005 vastuhagis nõutud viivise 23 220 krooni mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja ning leidis, et kostja viivisearvestus vastuhagis on õige. Viivise arvestus tuleneb võla tekkimise perioodil kehtinud seadustes sätestatud viivisemäärast: 1) alates 13.07.2001 kuni 30.06.2002 TsK § 231 lg 1 järgi 3 % aastas ehk 2 668,75 krooni viivitatud 353 päeva eest; 2) alates 01.07.2002 kuni 30.04.2004 VÕS § 94 lg 1, § 113 lg 1 ning VÕSRakS § 14 järgi 7 % aastas ehk 11 819,20 krooni viivitatud 670 päeva eest; 3) alates 01.05.2004 kuni 20.05.2005 VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi 9 % aastas ehk 8 732,10 krooni viivitatud 385 päeva eest. Tunnistajate A. R. ja O. E. ütlused on üldsõnalised, kajastavad ehituse projekteerimise ja ehituse tööde käiku ning aktide koostamist. Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 10.10.2005 otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi 640 268 krooni saamiseks täies ulatuses ja vastuhagi 243 253,30 krooni ulatuses ning pärast vastastikuste nõuete tasaarvestamist mõista kostjalt hageja kasuks välja 397 014,70 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis esimese astme kohus põhjendamatult arvestamata kohtulikul uurimisel kogutud kaalukad tõendid, eelkõige kohtu enda määratud ehitustehnilise ekspertiisi akti 17.07.2003, eelistades OÜ Ehitusekspert 6(10)

kohtuväliselt koostatud esialgset ja küllaltki pealiskaudset 02.07.2001 arvamust. Sellega seoses jõudis kohus ebaõige kohtulahendini ning tegi tuvastatud asjaoludest ebaõiged järeldused. Apellandi arvates kohaldas esimese astme kohus ka ebaõigesti TsK § 368 lg 1, kuna ei arvestanud, et hageja nõudis lepingutasu vähendamist kulutuste võrra, mida tal on vaja teha vaegtööde ja ehitusdefektide parandamiseks oma vahenditega (640 268 krooni). Ümberehitustööde kulude osas jättis kohus hagi sisuliselt läbi vaatamata, nõustudes lepingutasu vähendamisega üksnes vaegtööde osas, s. o osas, milles kostja jättis kokkulepitud tööd nõuetekohaselt tegemata. Analüüsides toimikus olevaid eksperdiarvamusi vaegtööde ja ehitusdefektide ulatuse ja nende kõrvaldamiseks vajalike kulutuste kohta, on ilmne, et kohtu määratud ekspertiis (17.07.2003 eksperdiarvamus) on palju täpsem ja põhjalikum kui OÜ Ehitusekspert 02.07.2001 arvamus ja kajastab õigemini kulutuste suurust, sest puuduste kõrvaldamine tellija kulul kohustuse täitmise ajal, s. o 2001. a. kehtinud ehitustööde hindadega ei ole enam võimalik. OÜ Ehitusekspert ekspert L. S. ei käsitlenud oma eksperdiarvamuses üldse katusekonstruktsioonide tehnilist seisukorda, puudusi korstna ehituslikus teostuses ning kogu vundamendi seisukorda. Katusekonstruktsioonide ja korstna vaegtööd ja defektid ilmnesid alles 26.08.2001 OÜ Sumorex ehitusjärelevalve aktist. 17.07.2003 eksperdiarvamuse kohaselt on ehitise puuduste kõrvaldamise orienteeruv maksumus 225 700 krooni. Hageja arvate tuleks puuduste kindlakstegemisel ehitaja töös lähtuda 17.07.2003 eksperdiarvamuses esitatud tööde loetelust, kuid arvestada AS TVS Partnerid hinnapakkumises näidatud vajalike kulutustega, mille kohaselt tööde maksumuseks kujuneks 640 268 krooni. AS TVS Partnerid hinnapakkumine on kolmest hagejale esitatud hinnapakkumisest kõige odavam. Hageja ei vaidle vastu vastuhagi rahuldamisele 243 253,30 krooni ulatuses. Lisaks kohtuotsuses õigesti tuvastatule, et hageja jäi 06.10.2000 töövõtulepingus kokkulepitud lepingutasust kostjale võlgu 169 641,30 krooni, võtab hageja omaks, et ta võlgneb kostjale kokku 73 612 krooni järgmiste lisatööde eest, mida töövõtulepingu lisaks olnud hinnapakkumises ei esinenud: ajutine heitvete mahuti 13 900 kr, heitvete mahuti paigaldus 7 466 kr, elektrikeris ja elektriboiler 7 828 kr, hooneväline veetorustik 4 518 kr ja kamin 39 900 krooni. Kamina paigalduse maksumus koos abimaterjalidega 38 800 krooni sisaldus hageja arvates hinnapakkumise p-s 4: küttesüsteemi väljaehitamine ilma kaminata. Samuti ei ole tööettevõtjal õigust praaktöö eest tasu nõuda. Vastuhagis nõutud viivise osas leiab apellant, et kohus on kaevatavas otsuses TSÜS § 138 lg-ga 1 õigesti põhjendanud töövõtulepingus kokkulepitud lepingutasu võlalt arvutatud viivisenõude rahuldamata jätmist. Samal alusel oleks tulnud rahuldamata jätta kostja viivisenõue tähtaegselt tasumata lisatööde maksumuselt. Poolte vahel ei olnud kindlat arvete esitamise korda kokku lepitud ning põhitöid ja lisatöid teineteisest ei eraldatud. Pooltel oli ka lisatööde eest tasu nõudmise ajal vaidlus lepingutasu vähendamise üle. Seega ei muutunud kumbki nõue sissenõutavaks, mistõttu ei tekkinud viivise tasumise kohustust. Hagejal oli õigus viivisenõude rahuldamisest keelduda VÕS § 110 ja § 111 alusel, kuivõrd tal oli vastunõue kostja vastu kostja kohustuse täitmiseks. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata osas, milles hageja taotleb Tallinna Linnakohtu 10.10.2005 otsuse tühistamist ja kostjalt tema kasuks 397 014,70 krooni väljamõistmist. Kostja apellatsioonkaebus 7(10)

Kostja palub Tallinna Linnakohtu 10.10.2005 otsuse osaliselt tühistada. Kostja vaidlustab M. M. hagi rahuldamise töövõtulepingu p 4 järgse tasu alandamise osas 50 270 krooni ulatuses ning VM S. OÜ vastuhagi rahuldamata jätmise töövõtulepingu p 4 järgse tasu 90 891,30 krooni, täiendavalt tehtud tööde eest 161 469 krooni ning põhivõlalt arvutatud 115 633 krooni viivise nõude osas. Kostja palub ringkonnakohtul teha kaevatava otsuse tühistatud osas uus otsus, millega jätta 50 270 krooni ulatuses töövõtulepingu p 4 järgne tasu alandamata ning mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt 90 891,30 krooni lepingutasu, 161 469 krooni täiendavalt tehtud töödena 22,4 m2 elamu ehitamise, paneellae kipsplaadiga katmise ja kahhelkivide paigaldamise eest ning 115 633 krooni viivist töövõtulepingu p 4 järgse tasu maksmisega viivitamise eest, samuti kostja kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole alust vähendada töövõtulepingu järgset tasu rohkem kui 78 750 krooni võrra. Kostja nõustub kohtuga, et lepingujärgsete tööde maksumuse määratlemisel tuleb aluseks võtta OÜ Ehitusekspert 02.07.2001 ekspertiisiakt, mille kohaselt tuleb kokkuleppehinnast teha mahahindlust 111 000 krooni. Kohus on ekslikult tegemata tööde maksumuse hulka arvanud ekspertiisiakti koostamise maksumuse 5 900 krooni. Kuna kostja oli osa puudusi omal kulul kõrvaldanud ja nende tööde maksumuseks on eksperdi ja kohtu arvamuse kohaselt 32 250 krooni, siis ei olegi põhjendatud lepingutasu vähendamine üle 78 750 krooni (111 000 kr - 32 250 kr). Õhkküttetorustiku maksumuse osas (aktis nr 3 märgitud lisatöö), mida ekspert ei hinnanud, on kostja ise tasu nõuet vähendanud 16 000 krooni võrra. Sellisele summale hindasid mittetöötava õhutorustiku maksumust eksperdid K. E. ja J. T. 2003. aastal. Kuna õhkküttetorustiku paigaldamine oli täiendavalt kokku lepitud ja lisatööde aktiga nr 3 üle antud, ei saanud hageja selles osas nõuda lepingutasu vähendamist. Kohus on õhkküttetorustiku maksumust arvestanud kahekordselt: lepingujärgse tasu ja lisatööde eest vastuhagis nõutava tasu vähendamisel. Kuna kohus vähendas lepingutasu küttesüsteemi torustiku ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks K. E. ja J. T. eksperdiarvamuse järgi väidetavalt ettenähtud summa 38 800 krooni võrra, märgib apellant, et VM S. OÜ ei olnud sundventilatsiooni väljaehitamiseks lepingu järgi üldse kohustatud ja ehitise projekt ei näinud seda ette. Kostja esitas kohtule dokumendid, mille kohaselt seinte ehitamiseks kasutatud materjal (vahtpolüstüroolelement) tagab ventilatsiooni toimimise läbi seina. Asjaolu, et hageja soovib täiustada algselt kokkulepitud õhkküttelahendust ja maja täiendavalt soojustada, ei pane kostjale kohustust teostada mitteprojektikohaseid täiendavaid soojustustöid või ehitada välja teistsugune küttesüsteem. Apellatsioonkaebuse kohaselt on esimese astme kohtus protsessiõiguse normide rikkumine viinud selleni, et kostja kasuks jäeti vastuhagis hagetud põhivõlast välja mõistmata 252 360,30 krooni, sealhulgas 90 891,30 krooni lepingutasu ja 161 469 krooni täiendavalt tehtud tööde eest. Lepingutasu nõue tuleneb sellest, et kohus vähendas ülemääraselt ja alusetult lepingutasu, nagu eespool kirjeldatud. Samuti nõuab kostja tasu paneellae kipsplaadiga katmise ja 35 m2 kahhelkivide paigaldamise eest kogusummas 27 069 krooni ja täiendavalt 22,4 m2 elamu väljaehitamise eest 134 400 krooni. Topeltlae ehitamine (paneellae kipsplaadiga katmine) ja kahhelkivide paigaldamine olid tööd, mille nõuetekohast teostamist ja maksumust hageja ei vaidlustanud. Topeltlae ehitamine maksis 23 600 krooni ja kahhelkivide paigaldamine 6 282,55 krooni, millest 8(10)

kostja nõuab 3 469 krooni. Vaidlus taandub küsimusele, kas nimetatud tööd on hea ehitustava kohaselt käsitletavad viimistlustöödena (s. o osana lepingus kokkulepitud üldehitustöödest) või mitte. Kostja vastab sellele küsimusele eitavalt ja leiab, et tal on õigus lisatööde eest täiendavat tasu nõuda. Projekt ei näinud ette topeltlage ja töövõtulepingus ei olnud kokku lepitud pesuruumide viimistlemises kahhelplaadiga. Hageja ei ole ka viidanud õigusaktile ega ehitusnormile, millest selline kohustus tuleneks. Apellandi hinnangul on linnakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid osas, mis puudutab ehitise kokkulepitud suurust, mida kostja pidi ehitama, ehk tööde mahtu. Sellest tulenevalt jättis kohus 22,4 m2 pinna ehitamise eest kostjale tasu välja mõistmata. Apellant ei nõustu kaevatava otsuse järeldusega, et töövõtulepingus fikseeritud tasu 925 000 krooni eest pidi kostja ehitama 180,4 m2 suuruse elamu. Kostja on seisukohal, et ta alustas ehitamist 17.04.2000 sõlmitud eellepingu ja hinnapakkumise alusel, millest viimane kinnitab, et enne töövõtulepingu sõlmimist mõistsid pooled töövõtja tehtavate töödena elumaja ehitamist suurusega 128 m2. See nähtub ehitise vaidlustamata ruutmeetrihinnast 6 000 krooni ja kokkulepitud tuumikmaksumusest 768 000 krooni. Kohus on tähendatud asjaolud otsuses küll tuvastanud, kuid ei ole nendest järeldusi teinud. Hinnapakkumises leppisid pooled kokku 30 m2 kasuliku pinna ja keldri suurusega 14 m2 juurdeehitamises ning lisatööde maksumuses 157 000 krooni. Seega kujunes elamu kokkulepitud suuruseks 158 m2, mille ehitamise eest hageja pidi tasuma lepingutasu 925 000 krooni. lepingu Arhitekt O. E. ütlustest tunnistajana nähtub, et projekti muudeti ehituse käigus tellija soovil korduvalt ning algselt eskiisprojektis kavandatud elamu suurusest 128 m2 sai elumaja lõplikuks suuruseks 180,4 m2. Tunnistaja O. E. ütlused on kohus jätnud sisuliselt tähelepanuta. Pooltevahelise eellepingu ja töövõtulepingu p 5 sätestab, et kui tööde teostamise käigus selgub tööde mahu muutmise vajadus, lepivad pooled kokku tööde eest makstava tasu muutmise. Asjaolu, et hageja ei soovinud kirjalikke kokkuleppeid sõlmida, ei välista kostjal 134 400 krooni tasu nõudmist täiendavalt väljaehitatud 22,4 m2 elamu eest (kaks tuba teisel korrusel). Töövõtuleping on oma olemuselt tasuline leping ja kohus pidi lepinguliste kohustuste osas hindama poolte tahet. Hagejal tekkis täiendavate ehitustööde eest tasumise kohustus kostja arvates sellega, et ta soovis suurema ehitise püstitamist ja lubas seda faktiliselt ehitada. Analoogiliselt on kohus välja mõistnud kostjale tasu aktides nr 2, 3, 4, 5, 6 kajastatud lisatööde eest, kuigi kirjalik leping nende suhtes puudus. Lepingu p 11 kohaselt võis tellija lepingu lõpetada, tasudes faktiliselt tehtud tööde eest. Muuhulgas märgib apellant, et hageja ja kostja esitasid kohtule töövõtulepingu erinevad redaktsioonid. Seetõttu oleks tulnud poolte tegeliku tahte tuvastamisel tugineda ka teistele asjas esitatud tõenditele. Apellant ei nõustu sellega, et kohus jättis tema kasuks välja mõistmata 115 633 krooni lepingujärgset viivist põhivõlalt summas 70 000 krooni. Kohus kohaldas ebaõigesti TsK § 173, 194 ja 222. Tuginemine hea usu põhimõttele viivise väljamõistmata jätmisel on arusaamatu ja väljub hagi piiridest (TsMS § 229 lg 2). Kumbki pool ei olnud seoses viivisega hea usu põhimõttele tuginenud. Kostja nõudis niigi viivist ainult osaliselt ja vähendas viivisenõuet 115 633 kroonini (tervikuna moodustab hageja lepingutasu võlg 90 891,30 krooni ja viivis sellelt moodustab perioodi 13.07.2001 kuni 20.05.2005 eest 191 962,40 krooni). Õigusteooria kohaselt ei tohi kohtuniku otsustus rajaneda isiklikule arusaamisele õiglusest, vaid peab hea usu põhimõtte kohaldamisel järgima seda õigluse ideed, mis on kirja pandud seadustes. Kohus võib täita ainult seaduses esinevad lüngad, 9(10)

arvestades põhiseaduse ja seaduse aluseks olevaid väärtusmastaape.“ (I. Kull, M. Käerdi, V. Kõve. Võlaõigus I, Üldosa. Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 2004, lk 71-72.) Kostjale ei ole mõistetav, millise ühiskonnas aktsepteeritud moraali- või kõlblusnormiga on vastuolus oma kohustuse täitmisega viivitanud isikult viivise nõudmine. Pigem oleks võlgnikku kahjustav, kui viivisenõuet ei esitataks kohtule koos põhivõla nõudega, sest siis oleks viivisevõlgnevus suurem. Ei ole põhjendatud töövõtulepingu järgse võla ja lisatööde eest tasumata võla pealt arvutatud viivise eristamine. Kuivõrd kohus tegi põhivõla nõude kindlaks, oleks ta pidanud sellelt viivise välja mõistma hageja nõutud ulatuses, mitte osaliselt. Samuti juhib apellant tähelepanu, et võla tasumisega oleks hageja saanud viivisenõuet vältida või vähendada. Kuni 07.04.2005 nõudis M. M. lepingutasu vähendamist ainult 100 000 krooni võrra, s. t ülejäänud osas hageja tunnistas võlga. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja jääb oma apellatsioonkaebuse väidete juurde ja leiab, et suuremas ulatuses kui 243 253,30 krooni kostja vastuhagi nõue põhjendatud ei ole. Ringkonnakohtu istung Istungil palusid pooled oma kaebuse rahuldada ja vastaspoole oma rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et mõlemad kaebuse tuleb jätta rahuldamata ja poolte apellatsioonimenetluse kohtukulud nende endi kanda. Kolleegium nõustub linnakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikus neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebustele rõhutab kolleegium, et linnakohus on teinud põhjendatud ja tasakaalustatud otsuse, arvestades mõlema poole ebakorrektsust lepingu sõlmimisel ja lepingu täitmise asjaolusid, millele lisandub ajafaktor. Ehitust alustati ilma tellijaga lõplikult kooskõlastamata ja kinnitatud projekti ning ehitusloata, lepingu lõplik variant sõlmiti 06.10.2000 tagasiulatuvalt, ehitatav objekt ei olnud lepingus kirjeldatud, lepingu kolmest leheküljest kirjutati alla vaid viimasele, mistõttu sai võimalikuks kahe erineva lepinguvariandi esitamine, lepingujärgse ehituse lõpetamise tähtaega 24.11.2000 ei järgitud, elamu ehitati puudustega. Sellistel asjaoludel ei näe kolleegium alust linnakohtu kohtu hinnatud tõendeid ja asjaolusid ümber hinnata ja apellatsioonkaebusi rahuldada.

Tiit Kollom

Ande Tänav

Gaida Kivinurm

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.