E.-R. R. hagi V. K. vastu kinkelepingu lõppemise tunnustamiseks ja alusetult saadu tagasinõudmiseks Rapla Maakohtu 23.05.2005 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E.-R. R. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Rapla Maakohtu 23.05.2005 otsus põhjenduste osas, millega hinnati kinkelepingu tühisust. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Jätta kummagi poole apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
4.Ringkonnakohtu otsuse peale võib TsMS § 670 lg 1 kohaselt esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.
E.-R. R. esitas 15.02.2005 Rapla Maakohtule hagi V. K. vastu, paludes tunnustada kinkelepingu lõppemist ja nõuda kostjalt kinkelepingu alusel saadud kinnisasi hagejale tagasi (täpsustatud hagiavaldus t.lk 32-33). Hageja oli kinnistu nr 9183, mis asub Raplamaal XXX (edaspidi kinnisasi), omanik. 21.01.2004 kinkis hageja kinnisasja kostjale. Pooled sõlmisid notariaalselt tõestatud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, ühtlasi koormati kinnisasi tähtajatu tasuta isikliku kasutusõigusega elamule hageja ja Õ. K. kasuks. Õ. K. on hageja õde ja kostja on hageja õemees. Kostja kanti 18.02.2004 kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Samal päeval kanti kinnistusraamatusse ka kinnisasja tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus elamule hageja ja Õ. K. kasuks. 11.01.2005 taganes hageja notariaalse avaldusega kinkelepingust.
2.Hagi kohaselt on kostja kingisaajana näidanud hageja kui kinkija vastu üles äärmist tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes. Pooltevahelised suhted halvenesid 2004 kevadel, kostja ei arvestanud hagejaga ja peremehetses. Tekkisid konfliktid ja hageja tundis end oma kodus liigsena. Kostja ei hoolitsenud selle eest, et hageja oleks saanud minna oma venna matustele. Hageja kinkis kinnistu kostjale õe Õ. K. soovitusel, kes lubas koos kostjaga hagejat abistada. Kinkelepingu sõlmimisel ei olnud hageja haiguse tõttu
suuteline reaalselt tekkinud olukorda hindama ega osanud ette aimata, et kostja hakkab tulevikus hageja suhtes pahatahtlikult ja lugupidamatult käituma. Hagejal puudus tahe sõlmida kinkeleping käesolevaks ajaks väljakujunenud tagajärgedega. Õ. K., kes oli hageja ametlik hooldaja, elab Tallinnas ja on loobunud hageja hooldamisest. Ka ei ole hageja võimeline ennast mõistlikult ja iseseisvalt ülal pidama (VÕS § 267 p 2). Hagejale on omistatud raske puue ning ta vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet. Seetõttu soovib hageja minna hooldekodusse, kuid takistuseks on rahaliste vahendite puudumine. Hageja suudaks tasuda hooldekodutasu kinnisasja võõrandamisest saadavate vahendite arvelt. Hagejal on hooldekoduga sõlmitud ka hoolduslepingu eelleping. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja ei ole hageja vastu üles näidanud jämedat tänamatust. Peale seda kui hageja jäi üksikuks, hakkas kostja koos Õ. K. ga hagejat tihedalt külastama ja teda kodutöödes abistama. Esialgselt pärandas hageja tänutundest kogu oma vara kostjale (t.lk.29). Kuna aga hageja soovis, et kostja saaks kohe kinnistu omanikuks, sõlmiti kinkeleping. Hageja elab tänaseni kinnistul asuvas elamus. Poolte läbisaamine oli pärast kinkelepingu sõlmimist endiselt hea. Ka on hageja elamistingimused pärast kinkelepingu sõlmimist tunduvalt paranenud, kostja vahetas elamu katuse, krohvis seinu, remontis vannitoa ja tualettruumid. Kostja arvates ei anna asjaolu, et hageja soovib minna hooldekodusse, õigust kinkelepingust taganeda. Kinkeleping on notariaalselt tõestatud, notar kontrollis hageja võimet tehingu sisust aru saada ja hageja tahet kinkelepingu sõlmimiseks. Kostja on käitunud hageja suhtes alati heatahtlikult ja lugupidavalt ning võimaldanud hagejal elamut tasuta kasutada. Hageja ei ole tõendanud ühegi asjaolu esinemist, mis annaks aluse kinkelepingust taganemiseks ja tal ei ole õigus nõuda kostjalt kinnisasja tagasi. Kolmanda isiku seisukoht
4.Kohus kaasas 11.04.2005 määrusega kostja taotlusel menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel Rapla notari Raul Joametsa. Notar selgitas hagejale testamendi tegemise õiguslikke tagajärgi. Hageja soovis, et kinnisasja omand läheks koheselt kostjale üle. Hageja oli teo- ja otsustusvõimeline. Kõik olid kinkelepingu sõlmimisega nõus. Peale kinkelepingu sõlmimist on hageja kahel korral käinud notaribüroos. Hageja ei ole kordagi öelnud, et ta ei mäleta kinkelepingu sõlmimist. Kinkelepingust taganemisel selgitas hageja notarile, kui jämedalt on temaga käitutud pärast lepingu sõlmimist. Maakohtu otsuse põhjendused
5.Rapla Maakohus jättis 23.05.2005 otsusega hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 18 595,60 krooni. Kohtuotsuse kohaselt ei leidnud tõendamist, et oleksid täidetud kinkelepingust taganemise eeldused VÕS § 267 p-de 1 ja 2 järgi, seega ei ole pooltevaheline kinkeleping lõppenud. Seetõttu ei kuulu kinnisasi hagejale tagastamisele VÕS § 1028 lg 1 alusel.
6.Tuvastamist leidis, et hageja sõlmis kostjaga 21.01.2004 kinkelepingu, millega kinkis kinnisasja kostjale, s.t vaidlust ei ole selles, et kinkeleping on täidetud. Kinnisasjale seati isiklik kasutusõigus elamule hageja ja Õ.K., kes on hageja õde, kasuks ja sõlmiti kinnisomandi üleandmise asjaõigusleping. 11.01.2005 notariaalse avaldusega taganes hageja eelnimetatud lepingust põhjusel, et kostja on näidanud üles oma käitumisega jämedat tänamatust.
7.VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p-d 1-2 sätestavad, et kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult võiR.e hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
8.Otsuse põhjenduste kohaselt leidis kolmanda isiku ja kostja seletustega, Õ. K. ütlustega ning arstliku ekspertiisi otsusega tõendamist, et hageja oli kinkelepingu sõlmimise ajal teo- ja otsustusvõimeline, sai aru oma tegude tähendusest ja suutis oma tegusid juhtida, s.o avaldas selgelt tahet kinkida kinnisasi kostjale, sai aru lepingu sõlmimise tagajärgedest ja soovis neid. Hageja ei ole teinud endale ilmselt kahjulikku tehingut, kuna kinnisasjale seati isiklik kasutusõigus elamule hageja kasuks. Kuna tunnistajad R. A., R. T., E. T. ja E. E. ei viibinud kinkelepingu sõlmimise juures, ei saa nad tõendada, kas hageja oli otsustusvõimeline või mitte.
9.Tõendamist ei leidnud, et kostja oleks näidanud oma käitumisega hageja vastu üles jämedat tänamatust. Pooled tunnistasid, et neil ei ole omavahelisi tülisid olnud. Hagejal olid enne kinkelepingu sõlmimist konfliktid oma õe Õ. K.-ga, kuid pärast seda vältis Õ. K. teadlikult tülisid hagejaga ega laskunud temaga vaidlustesse. On tõenäoline, et selline käitumine ärritas hagejat. Tülid tekkisid vähetähtsate olmetülide pinnalt (keldrisse kardinate panek, millises nõus segu teha). Hageja ei avaldanud kostjale soovi minna oma venna matustele. Tunnistajate R. A., R. T. ja E. T. ütlusi, et hagejaga riieldi pidevalt ja tal ei lubatud midagi kodus teha, ei lugenud kohus usaldusväärseteks, kuna tunnistajad ei ole ühegi riiu juures viibinud.
10.Kohus leidis, et hagejal on võimalus ennast mõistlikult ülal pidada. Hagejal puudub tõeline tahe hooldekodusse minekuks. Hageja kinnitusel abistavad teda tema lapsed. Talle on lubatud soovi korral Kohila valla poolt hooldaja. Hageja ei ole kostjale avaldanud, et ta soovib minna hooldekodusse. Hageja on võimeline endale süüa tegema, end pesema ja autoga sõitma. Kuna hagejat aitavad lapsed ja vajadusel on tal võimalik saada hooldaja, on talle tagatud kõik tingimused kodus elamiseks ja ta ei ole sunnitud minema hooldekodusse. Asjas ei oma tähtsust, et hageja on sõlminud eellepingu hoolduse teostamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
11.Hageja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks ja jätta kohtukulud kostja kanda. Kaebuse kohaselt ei selgitanud kohus välja hageja nõuet ja kohtusse pöördumise tegelikku eesmärki. Kuigi hageja nõudeks oli kinkelepingu järgi üleantu tagasisaamine, oli ta tegelik nõue suunatud kõigi 21.01.2004 tehtud tehingute tühisuse tunnustamiseks. Hageja soov on saada kinnisasi tagasi ja ta ei ole huvitatud kolmandate isikute mistahes õiguste püsimajäämises sellele kinnisasjale. Seda, et kohus ei olnud hageja nõuetes selgusel, kinnitab asjaolu, et kohus analüüsis tehingu võimalikku tühisust kinkija otsusevõimetuse tõttu kui ka kinketehingust taganemise kehtivust. Kohus ei võinud hinnata komplekslepingu kehtivust vaid osaliselt, vaid oleks pidanud välja selgitama hageja tahte kõigi lepinguga hõlmatud osatehingute osas. Kohus oleks pidanud peale hageja tegelike nõuete
väljaselgitamist otsustama Õ.K. kaasamise vajaduse. Kuna hageja soovis kõigi tehingute tühisuse tunnustamist, on Õ.K. kaasamine põhjendatud.
12.Hageja oli tehingu tegemise ajal otsustusvõimetu, mistõttu on tehing TsÜS § 13 alusel tühine. Kohus kohaldas vääralt TsÜS § 75, mis sätestab nõuded tahteavalduste tõlgendamisele. Kohus jättis ebaõigesti tunnistajate ütlustega arvestamata põhjendusel, et tunnistajad ei viibinud kinkelepingu sõlmimise juures. Tunnistajad on hageja kauaaegsed tuttavad, kes omavad piisavalt kogemusi tajumaks hageja ebaadekvaatsust ja häiritust. Kohus ei tuvastanud, kas hagejal oli üldse tegelik ja kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest täieliku ülevaatuse alusel tekkinud vaba tahe kostjaga lepingu tegemiseks ning kas hageja võis ja sai tehingu tegemise ajal omada mingitki vaba tahet ja otsustusvõimet mistahes tehingute tegemiseks. Samuti ei hinnanud kohus kostja tahet kinkelepingu tegemiseks. Apellandi arvates ei esinenud tõenäoliselt kummalgi poolel tegelikku kinketehingu tegemise soovi. Asjaolu, et hageja ei nimetanud notariga suheldes oma otsusevõimetust tehingu tegemise ajal, ei välista otsusevõime tegelikku puudumist. Kohus jättis tähelepanuta, et SA Rapla Maakonnahaigla teatise väljastanud A. B. on reumatoloog, kellel puuduvad eriteadmised ja kogemused hindamaks patsiendi meeleseisundit ja võimalikku otsusevõimetust. Kohus ei põhjendanud hoolduslepinguga arvestamata jätmist. Apellatsioonkaebuse vastus
13.Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata ning kohtukulud, sh apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 5469,30 krooni hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjäreldustes õige ja põhjendatud, kuid otsus tuleb osaliselt tühistada põhjenduste osas.
15.Hageja nõueteks oli tunnustada kinnisasja kinkelepingu lõppemist ja nõuda kinkelepingu alusel saadud kinnisasi kostjalt hagejale tagasi. Maakohus kohaldas nimetatud nõuete osas otsuse tegemisel õigesti materiaalõiguse norme ja leidis põhjendatult, et pooltevaheline kinkeleping ei ole lõppenud. Maakohus tuvastas, et hageja sõlmis kostjaga, kes on tema õemees, 21.01.2004 kinkelepingu, millega kinkis kinnisasja kostjale. Vaidlust ei ole selles, et kinkeleping täideti. Eelnevalt seati kinnisasjale isiklik kasutusõigus hageja ja Õ. K., kes on hageja õde ja kostja abikaasa, kasuks ning sõlmiti kinnisomandi üleandmise asjaõigusleping (t.lk 5-7). 11.01.2005 taganes hageja kinkelepingust põhjusel, et kostja on hageja vastu näidanud üles jämedat tänamatust (t.lk 8).
16.VÕS § 268 lg 1 näeb ette üksnes kinkelepingust taganemise võimaluse. Antud juhul taganes hageja juba täidetud kinkelepingust VÕS § 268 lg 1 järgi põhjusel, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust ning hageja ei ole lepingu täitmise puhul võimeline ennast mõistlikult ja iseseisvalt ülal pidama. Esmase põhjendusena on hageja toonud kostja ja oma õe Õ. K. vastuvõetamatu käitumise tema suhtes. Teise põhjendusena oma halva tervisliku seisundi, mille tõttu ta vajab pidevat kõrvalabi, mida ta saaks hooldekodus olles.
17.Hageja nõuete rahuldamise esmase eeldusena pidi kohus tuvastama, kas hageja saab lugeda kinkelepingust taganenuks VÕS § 267 p-de 1 ja 2 alustel. Vaidlust ei ole selles, et lepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja on edastanud kostjale
kinkelepingust taganemise avalduse ja see on kostjani jõudnud. Taganemise avalduse kehtimiseks peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja tugines lepingust taganemisel VÕS § 267 p-des 1 ja 2 nimetatud alustele. Maakohus on hinnanud hageja taganemisavalduse õigustatust mõlemal nimetatud alusel ning leidis põhjendatult, et kostja ei ole käitunud hageja suhtes tänamatult ning hagejale on loodud kõik tingimused kodus elamiseks. Maakohus on oma järeldusi piisava põhjalikkusega selgitanud ja ringkonnakohtul puudub alus vastupidiste järelduste tegemiseks. Hooldekoduga sõlmitud hooldusleping ei muuda kohtu järeldusi ebaõigeteks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega selles, miks ta ei loe tunnistajate R. A., R. T ja E. T. ütlusi usaldusväärseteks. Kuivõrd tuvastamist leidis, et kinkelepingu taganemise eeldused VÕS § 267 p-de 1 ja 2 järgi ei olnud täidetud, järeldas kohus õigesti, et pooltevaheline kinkeleping ei ole lõppenud. Sellest tulenevalt jättis kohus õigesti rahuldamata hageja nõude lepingu järgi üleantu tagastamiseks.
18.Protsessinormi ebaõige kohaldamise tõttu tuleb kohtuotsus tühistada osas, milles hinnati kinkelepingu tühisust. Selles osas on apellatsioonkaebus põhjendatud. Asja materjali järgi ei ole hageja ega tema esindaja esitanud eelmenetluses nõuet kõigi 21.04.2004 tehtud tehingute tühisuse tunnustamiseks. Seetõttu puudus maakohtul alus hinnata kinkelepingu tühisust ja otsuse põhjendustest tuleb nimetatu välja jätta. Eelnevast tulenevalt ei anna ka ringkonnakohus hinnangut apellatsioonkaebuses sisalduvatele sellekohastele väidetele.
19.Isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks on hageja ja Õ.K. ühepoolsed avaldused, s.t et sisuliselt on tegemist lepinguga hageja ja Õ.K. vahel. Sellest tulenevalt ei rikkunud kohus protsessiõiguse norme, kui ta jättis Õ.K. menetlusse kolmanda isikuna kaasamata, kuivõrd käesolevas menetluses ei saa lahendada hageja ja Õ.K. vahelist vaidlust isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. Õ.K.-le ei saa panna antud lahendiga kohustusi. See on kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-129-05 avaldatud seisukohaga.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Maakohus hindas antud asjas kostja esindaja poolt osutatud õigusabi vajalikkust ja põhjendatust ning tegi õigusabikulude osas õige otsuse. Apellant ei ole põhistanud väljamõistetud õigusabikulude ebaõigsust, mis annaks aluse väljamõistetud summat vähendada. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad apellatsioonimenetluse kohtukulud TsMS § 60 lg 1 ja 8 alusel poolte endi kanda.
U. Loonurm
M. Merimaa
V. Lips
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.